Valda Raud. Üks elu. Ela Tomson

Maailmakirjanduse väärtteoste armastatud tõlkija Valda Raua 100. sünniaastapäeva tähistamiseks ilmus tema päevikute, kirjade ja märkmete põhjal koostatud raamat „Üks elu“, milles avaneb nii ta enda ja tema perekonna käekäik kui ka aeg ja inimesed, kultuurisündmused ning seltsielu läbi aastakümnete. Lisaks kümmekond tõlkenäidist, Valda Raua loomingu muljetavaldav bibliograafia, arvukalt fotosid. Lugeja ette ilmuvate inimeste nimed võtab viiel leheküljel kokku teose nimeregister. Valda Raud (29. I 1920 – 8. X 2013) oli poole sajandi vältel eestlaste paljude lemmikraamatute tõlkijana, inglise ja ameerika kirjanduse eesti keelde vahendajana kõrgelt hinnatud. “Ta oli tõeline väärtkirjanduse maiasmokk,” meenutab tütar Anu Raud. “Tõlkimise puhkepauside ajal jutustas ta meile lugusid käsilolevast raamatust. Kirjutusmasina Continental klõbin, see turvalis-rahustav tähetoksimine ja uue kirjareaga kaasnev masinakõrin saatis mind kogu elu.” Valda Raua eestindatud teosed haaravad oma keelelise ilu ja mõistete küllusega. Ta jõudis tuua eesti lugeja lauale uskumatult palju raamatuid. Mõned näited: Jerome D. Salingeri “Kuristik rukkis” (millest tänaseks on ilmunud neli kordustrükki), Theodore Dreiseri “Õde Carrie”, Kurt Vonneguti “Tšempionide eine”, Bill Naughtoni “Väravavahi vastulöök”, Ernest Hemingway “Ja päike tõuseb”, Harper Lee “Tappa laulurästast”, John Fowlesi “Prantsuse leitnandi tüdruk” jpt. “On lahe liikuda temaga ühes rütmis,” ütles Valda Raud Fowlesi loomingut iseloomustades. Sama võib öelda ka tema enda kohta, mis tuleb väga ilmekalt esile raamatus “Üks elu”.