Olmann (1927–2003) pühendas tööelu spordile. Ta oli kiiruisutamises Eesti meistrivõistluste 11. kohaga piirdunud, ent aitas jalgrattatreenerina hoolealused kõrgesse klassi ja kiiruisus rajas Eesti koolkonna.
“Oll oli huvitav ja intelligentne kuju, rahuliku loomuga visa korraldaja, põnev rääkija, anekdoodivestja. Ta oli pedagoogiks loodud, oskas meid kambas hoida. Kahekümnest tema juurde kogunenud tüdrukust-poisist üheksa jäi uisutajaks – see on ülihea näitaja! Meil oli oma ansambel ka, Oll ise mängis kihvtilt trumme,” kiidab Antson. Ta lisab, et Olmann oli trummarina musitseerinud koos suurkujudega, nagu Raimond Valgre, Felix Mandre, Arved Haug, Peeter Saul, Emil Laansoo, Valter Ojakäär, Uno Loop. Olmann käis selle seltskonnaga tihedalt läbi, Peeter Sauliga olevat vahetanud ka sportlikke kingitusi: Saul sai pika teraga kiiruisud ja Olmann dirigendi noorpõlvetarbed ehk poksikindad.
“Kiiruisutamises Olli tehnikaõpetus ju teab mis kõrgel tasemel polnud, aga ta valdas vabalt saksa keelt ja tõlkis trennimaterjale. Sporditeadusest rohkem määrasid treeninguid siiski võimalused ja inspiratsioon. Oll tunnistas endale, et tema lagi hakkab mu võimsuse kasvades ette tulema, ta otsis lahendust.”
Antson puhkeb Olmannist rääkides äkki naerma: “Oi, Ollile meeldisid noored naised! Olin isegi pahane: mis ta meie tüdrukuid vahib, vahtigu omavanuseid!”
Koolkonna looja Olaf Olmann.
Olmann hindas naistes peale nooruse sportlikkust. Esimene abikaasa Eha Olmann, neiuna Roosmägi (sündinud 1932) oli Eesti 400 m jooksu meister. Kooselust kiiruisutaja Milvi Ringiga (1936) sündis tütar Kerttu Olmann-Mõis, kes jooksis neiuna Eesti medalite vääriliselt sprinti. Eesti malemeister Monika Tsõganova (1969) kinkis Olmannile kolm last: Maria, Karl-Olafi ja Kullari.
“Kindlasti polnud Oll seelikukütt, ehkki ta meile meeldis,” sõnab Mai Männiste, kes Olmanni käe all Eesti esinumbriks tõusis. “Olime sõjaaja lapsed, paljud meist kasvasid isata, minugi isa võtsid venelased vangi. Oll oli meile isa eest. Tal oli tohutu silmaring, suur lugemus, pillimänguoskus, bioloogiaharrastus – ta lummas. Pikkadel sõitudel võis ta õpetlikku rääkida millest tahes. Ja huumorisoon oli nii paigas, et ta rääkis iga teema köitvaks. Poisteansambel, tüdrukute laul, tants, suusamatkad, alkoholivabad sünnipäevad tema kodus – me ei tulnud viinavõtu pealegi! –, jõulud-näärid. Unustamatu! Poisid teritasid meile uiske, meid pani Oll poistele norra mustriga kindaid kuduma. Kui me ise valimisega toime ei tulnud, siis Oll määras, kes kellele teritab ja koob. Viimane kui tüdruk sai kudumise selgeks.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
