saab valmis olümpiavõitja maja Tallinnas Metsavahi tee 24.
Ilmub Olympia kirjastuselt Aare Kreilise raamat “Viraaž, Erika Salumäe lugu.”
1992
Esimene suurvõistlus Eesti riigi sportlasena 21. -23. mail trekisõidu MKvõistluste Hannoveri etapil annab 4. koha.
Teekond olümpiale Eesti koondislasena kujuneb vaevaliseks.
31. juulil tuleb Barcelona velotrekil teistkordselt olümpiavõitjaks, korrates sellega oma 1988. aasta Souli võitu. Saavutatud kuldmedal oli iseseisvale Eestile esimene pärast 56-aastast vaheaega. Finaalis alistab sõitudega 2:1 sakslanna Annett Neumanni.
Käib olümpiavõitjana Kadriorus Eesti Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli vastuvõtul.
Detsembris valitakse kahekordse olümpiavõitjana Eesti aasta parimaks naissportlaseks.
1993
Treeninglaagrid Venemaal, USA-s ja Prantsusmaal.
Trekisõidu MK-võistluste Prantsusmaa etapil saavutab kaks neljandat kohta (sprindis ja 1 km sõidus).
1994
MM-võistlusel Palermos saavutab trekisprindis kaheksanda koha.
Pakutakse treeneritööd Jaapanis, millest aga loobub.
1995
21. mail alustab Ateenas MK-sarja trekisprindis seitsmenda kohaga.
Juulis jõuab MK-etapil Austraalias Adelaide’is esikohani trekisprindis.
Tokyos peetud trekisõidu MK-etapil on sprindis teine, kuid võidab esikoha 500 m paigaltstardiga sõidus.
Septembri keskel saavutab sprindis järjekordse esikoha MK-etapil Ecuadoris Quitos, olles parim ka 500 m sõidus. Samas püstitab Eesti absoluutsed rekordid 200 m lendstardist 11,05 ja 500 m paigaltstardist 35,151.
Kolumbias Bogotas peetaval MM-võistlustel võidab naiste trekisprindis Eestile pronksmedali. See on kahekordse olümpiavõitja viimane medal suurvõistlustelt. 500 m paigaltstardist kuulub talle viies koht.
Atlanta eelolümpial saavutab trekisprindis kolmanda koha ja tuleb MKsarja üldarvestuses võitjaks.
Tunnistatakse Eesti parimaks naissportlaseks.
1996
Treener Vladimir Leonov astub kõrvale, asemele tuleb Ivan Karipidis.
11. juulil pakub CNN Atlanta olümpia trekisprindis Salumäele kuldmedalit.
Atlanta olümpiamängudel trekivõistlustel saavutab kuuenda koha, mis jääb Eesti parimaks (koos Erki Noolega) individuaalkohaks nendelt mängudelt.
30. novembril teatab ametlikult oma loobumisest tippspordist.
Astub Keskerakonna liikmeks.
22. detsembril valitakse seitsmendat korda Eesti aasta parimaks naissportlaseks.
1997
Saab EOK liikmeks.
Paneb Järvamaal Albus aluse iga-aastasele Erika rattasõidule.
1999
Alustab tööd Riigikogus Keskerakonna saadikuna.
4. augustil sünnib tütar Sirli.
Valitakse UCI trekikomisjoni liikmeks.
2001
Saab vabariigi presidendilt Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi.
2002
Märtsis registreeritakse Erika Salumäe Fond.
Kirjastuselt SE&JS ilmub raamat “Surplace”
2004
Saab Eesti Olümpiavõitjate Kogu presidendiks.
2005
Astub Rahvaliidu liikmeks.
Valitakse Eesti Koolispordi liidu presidendiks.
Erika Salumäe saavutused, tulemused, medalid
Kaks olümpiakulda (1988 ja 1992)
Kaks MM-i kulda (1987 ja 1989)
Kaks MM-i hõbedat (1984 ja 1986)
Üks MM-i pronks (1995)
Kaks universiaadi kulda (1983)
Püstitas trekisõidus 19 maailmarekordit (1982-1989)
N Liidu meistrivõistlustelt 14 kuldmedalit (1984-1991)
N Liidu koondises 1983-1991
Eesti koondises 1991-1996
N Liidu Olümpiakomitee liige 1988-1991
7 korda Eesti parim naissportlane (1983, 1984, 1987–1990, 1992)
Aastast 1997 EOK liige
UCI trekikomisjoni liige 1999–2006
Kuulunud Eesti Vabariigi Riigikogusse (1999–2003)
Eesti Olümpiavõitjate Kogu president 2004–2006
Kõik algas kiiruisutamisest
“Erika on öelnud, et ta kasvas peres, kus kõigil oli alati palju tööd, kus armastati tööd teha. Sporti suhtuti kahtlevalt ja nii nagu riigiski kombeks – sporti tööks ei peetud. Ennekõike oli see luuslangitajate ajaviide, mis eriti konti ei rikkuvat. Raamatupidajast ema leidis, et tütarlapsele peaksid sobima ennekõike kodundus, käsitöö või mõnel muusikariistal mängimine. Nii jäigi: Erika pandi tavalise kooli kõrval muusikakooli klaverit mängima.”
Aare Kreilis, raamatus “Viraaž, Erika Salumäe lugu”, Tallinn 1991
“Mind innustas see, et koolis olin, kus vähegi võimalik, spordis esimene. Selle nimel tegin hommikuti metsajooksu, tunni jagu loopisin vabaviskeid. Alles nii sai minu jaoks hallist koolipäevast midagi enamat. Head hinded tulid suhteliselt kergelt ja olid nii tavalised, et nende üle vaimustusin küll vähem kui mõne õnnestumise üle kas või kiiruisurajal sealsamas Arbi järvel.”
Erika Salumäe, 1990
“Tegelikult algas kõik kiiruisutamisest, sest sellel Elva jaoks nii pühal alal saavutas Erika Salumäe esimest sportlikku edu. Kui elvalased käisid Riias lätlastega võistlemas (kiiruisutamine Eestis veel elas), oli kaasas ka 13-aastane Erika. Aasta oli siis 1976, talv.
Tegi seda nii edukalt, et Riia spetsialiseeritud uisukooli direktor, eksmaailmameister Lasma Kauniste tegi ettepaneku: tulgu Erika Riiga õppima. Pakkumine jäi katki, sest sellised elukohavahetused polnud toona nii lihtsad kui tänapäeval.”
Tiit Lääne, raamatus
