lihtsust.”
Erika Salumäe, ajakirjas Noorus, 1988
“Suvine koolivaheaeg tõi sõna otseses mõttes vaheldust. 1975. aastal Kurepalu pioneerilaagris tundis Erika, et võib vabalt läbi lüüa ükskõik millisel suvespordialal. VTK mitmevõistluses tuli ülevabariigilisel jõuproovil esikoht ja see tähendas piletit esimesele tõelisele võistlusele Musta mere ääres. Kuid võta näpust, just Artekis tõmbas palavik noore pioneeri lootustele kriipsu peale.”
Aare Kreilis, raamatus “Viraaž, Erika Salumäe lugu”, Tallinn 1991
“Vaata seda uisusammu ja tõuget. Sellest tüdrukust tuleb küll maailmameister.”
Kiiruisutaja Vello Volmer, 1976
“Kui talve saabudes linna (Elva-toim.) aukodanik Richard Anton Arbile jälle uisuringi valas, oli Erika kohe liuradadel. Lätlaste maailmameister Lasma Kauniste kutsunud tüdrukut koguni Riiga uisukooli õppima. Et vene keel oli Erikal kehvalt suus ja läti keelt ei osanud ta üldse, jäi nii kaugele minek siiski katki.”
Aare Kreilis, raamatus “Viraaž, Erika Salumäe lugu”, Tallinn 1991
“See oli siis harjumatu, et keegi lapsena spordi nimel teise vabariiki elama läheb. See tundus võimatu olevat ja nii see katki jäi. Samas usun, et minust oleks saanud päris hea kiiruisutaja. Kas nüüd olümpiavõitja, aga mine tea. Lihasgrupid on ju uisutajatel samad mis ratturitel.”
Erika Salumäe, 2004
“Uisuradade kuninganna (Lasma Kauniste-toim.) teadis ju suurepäraselt võistlusmääruste kõiki nüansse. Pärast seda, kui Erika oli Eesti-Läti noortematšil ühe päeva jooksul kolm distantsi võitnud, andis külaliste (tegelikult korraldajate, sest võistlus toimus Riias – toim.) esindaja sisse protesti: ühel päeval ei tohtivat kolme distantsi sõita… See, et ka nii on võimalik elus ja spordis “võistelda”, lisas Erikale siiski vaid jonni juurde, tegi ta kogemuse võrra rikkamaks.”
Aare Kreilis, raamatus “Viraaž, Erika Salumäe lugu”, Tallinn 1991
“Tegelikult oli see 1976. aastal Riias toimunud kiiruisuvõistlus minu jaoks tulevasel sporditeel olulise tähtsusega. Mäletan, et jäime võistlustele hiljaks ning laupäevane programm oli läbi. Sõitsin siis kõik neli distantsi läbi pühapäeval ja saavutasin mitmevõistluses parima punktisumma, olin võitja.
Siis aga hakkasid lätlased protestima, sest määruste järgi tuleb nelja distantsi sõita kahel päeval. Minu võit tühistati, aga mulle andis see vaid uut indu ja jõudu. Seda võistlust pean enda kui sportlase sünnihetkeks.”
Erika Salumäe, 2006
“Siis kadus Erika mõneks ajaks treener Kalmuse silmapiirilt. Talle tehti ettepanek TSIK-i õppima minna…
Tallinnas Matrossovi tänava koolis veendus ta peagi, et ei ole õigel teel. Algul pandi kuuli tõukama. Katastroofilised üleelamised. Siis prooviti oda. Tee või tina, ei istu ja kõik…
Toivo Moorast, juba tollal tuntud odaviskaja ja TSIK-i treener: “Ma mäletan, ta oli väga kinnine tüdruk. Oli kuidagi ära hirmutatud ja seepärast ei saanud temaga kaua kontakti. Teised, kes varem sporti teinud, leidsid ühise keele palju kergemini. Nägin, et Erikale mõjub see halvasti.””
Aare Kreilis, raamatus “Viraaž, Erika Salumäe lugu”, Tallinn 1991
“Kiiruisutamine tõmbas endiselt. Käisin Võidu väljaku ääres Kalevi tennisestaadioni uisuplatsil oma ala meelde tuletamas. Lootsin olümpiavõitjale Ants Antsonile silma hakata. Ta andis tol ajal seal tunde. Seda aga ei juhtunud. Hoopis koolis läks kitsaks. Mõned asjad jäid seetõttu ka õppimata. Mõnele jäi ilmselt mulje, et olen laisk. Pealegi käidi mulle väga visalt peale, et valiksin suveala. Mina aga põgenesin endiselt, kui vähegi mahti oli, uisutama.”
Erika Salumäe, 1990
“Kiiruisutamine ja jalgrattasport on väga lähedased alad. Mõlemal alal on edu saavutanud paljud sportlased, sest lihasgrupid, mida neil aladel vaja, on ühed ja samad. Kunagi ju nii tehtigi, et suvel sõideti ratast, talvel uisutati. Alles viimastel aastatel, kui spordialad on aastaringseks muutunud, hooajad pikenenud, tuli sportlastel hakata valikuid tegema. Kõik on muutunud professionaalsemaks ja sellepärast tuleb teha enda jaoks valikuid. Tippsport on amet.”
Erika Salumäe, 2006
“Ants Antson oli mulle spordiideaal, kuni tuli Aavo Pikkuus. Siis kleepisin rattaruumis Pikkuusi pildi seinale ja olin eriti õnnelik, kui sain tema autogrammi oma mütsinokale.”
Erika Salumäe, 2004
“Mäletan, kuidas Elvas Richard Antoniga uisurada korras hoidsime. Ega tal suurt abilisi olnud. Mina käisin peaaegu iga päev rajalt lund rookimas. Antonil oli alati hea meel, kui mind tulemas nägi: teadis juba, et abiline tuleb.”
Erika Salumäe, Eesti Spordileht, 2003
“Tallinna spordiinternaatkoolis oli Erika vaid aasta. Too pealinnareis kodustele ei meeldinud. Juhtus nii, et kaheksanda klassi lõpueksamite asemel võttis tütar telgi ja läks metsa elama. Koolikaaslased, need vähesed, kes asjast teadsid, hakkasid talle sinna söögipoolist tooma…”
Aare Kreilis, raamatus “Viraaž, Erika Salumäe lugu”, Tallinn 1991
“Siis vaevalt küll keegi oleks selle peale tulnud, et temast jalgrattur saab. Aga vundamenti oma sportlasekarjäärile ladus ta alateadlikult kõikjal. Mind hämmastas, et ta oli tohutult mitmekülgne. Kord läksime tiiru VTK norme proovima. Nagu püssi kätte võttis, laskis lamadesharjutuses kas 95 või 96 silma. Mäletan, et ükskord sattus ta mingil võistlusel kuulsa heitja-tõukaja Helgi Partsiga ühte jooksu. Ja võitis. Sport oli talle justkui mingi teine elu, võibolla rohkemgi.”
Treener Heldur Uusen, 1989
“Salumäe andis endast varsti märku uuel alal – VTK mitmevõistluses. 1978. aastal kaitses Eesti koondise värve Jerevanis peetud N Liidu meistrivõistlustel. Aga järgmisel aastal avaldas tütarlaps teiste kaudu treener Jüri Kalmusele soovi minna rattatrenni.”
Tiit Lääne, raamatus “120 aastat jalgrattasporti Eestis”
“On 11. september 1978. Pealkirja all “Massilisus + meisterlikkus = VTK mitmevõistlus” võtab Spordileht kokku äsjased Eesti meistrivõistlused. Teatatakse, et üldvõitja karika viivad endale Tartu rajooni ja Tallinna esindused. Tartumaa edusse on oma osa andnud ka III vanuseastme hõbemedaliomanik Erika Salumäe. Eesti meistrist tallinlanna Tiina Parsi summa oli 133 punkti, provintsineiu kogus 123 punkti. Niisiis on Erika juba teist korda Eestis VTK-pjedestaalil.”
Aare Kreilis, raamatus “Viraaž, Erika Salumäe lugu”, Tallinn 1991
Pealinnas märgati kireva kombinesiooni järgi
“Teistelt kuulsin tema soovist tulla rattatrenni. Mäletasin teda uisutamise ajast hästi, mul polnud tema tuleku vastu midagi. Aga alles sügisel 1979 tuli ta lõpuks trenni. Tahtmine oli tal hirmus, kolm korda päevas tegi trenni. Samas polnud elutingimused sugugi kerged. Teistega ei andnud võrreldagi.
