ütles Müür pikalt mõtlemata, „kõikides, ma mõtlen, kus alati. Ja siis ma tahtsin teid ära viia, aga te läksite hoopis Saksa juurde.”
„Maale?” küsis Kribu näoga, nagu ta ei mäletaks enam, et Saks seal elab.
„Maale jah. Kell oli siis kümme umbes.”
Müürile ei paistnud need küsimused maalesõidust eriti istuvat. Ta oli üsna kidakeelne, haigutas pidevalt, ja oli arvatavasti üsna kohe mitme väga olulise põhjusega lagedale ujumas, miks ta täna maalesõitu korrata ei viitsi. Kribu heitis Väintsile vihjavaid pilke, millest Väints aru ei saanud, sest koos eilse mäluga oli mingi osa ajust tal üldse töötamise lõpetanud.
„Mille eest su peni medali sai?” küsis Müür, kes oli tegelikult hea inimene ja armastas loomi.
„Ah igasugu asju, ta näiteks tõi mulle hommikul toru, kui ma ei jaksand ise liigutada, pesi mu hambad puhtaks…”
„Jälk!”
See oli muidugi Väints, kes karjuma pistis. Tal oli tükk maad jahedam süda kui Müüril, nagu ikka meestel, kes oskavad väga hästi arvutada. Lõppude lõpuks ei saa inimene igal alal tugev olla. Matemaatikas ja koeraarmastuses. Müüril oli endal ka peni. Tema sai aru.
„No sõidame siis?” küsis Kribu lootusrikkalt.
Müür silitas Nultsi ja ei teinud küsimusest üldse välja. Hakkas rahast rääkima.
„Teil on veel eilne arve maksmata…”
„Väints maksab ära,” ütles Kribu. „Sest praegu ei ole asi üldse rahas, me peame lihtsalt teada saama, mis juhtus. Kuhu kadus kümme tuhat muidugi ka, aga me peame teadma, mida me oleme oma elus teinud, eks, Väints? Et viimasel eluminutil ei peaks kahetsusega mõtlema päevadele, mida sul pole olnud. Siis tuleb välja, et elasid küll, aga ei mäleta, kus ja kuidas, eks Väints?”
Kribu hakkas meeletult härdaks muutuma. Ta võis oma jutu peale nutma puhkeda. Eriti teisel päeval, kui ta kolm õlut ära oli joonud. Väints tavaliselt selliste tundepuhangutega kaasa ei läinud, ja see oli seda enam mõistetav, et suurem osa arvest jäi millegipärast tavaliselt tema kraesse. Seekord oli Väints siiski nõus. Lõppude lõpuks oli tal mingigi lootus vähemasti teada saada, mis on kümnest tonnist saanud. Nad leppisid kokku, et Müür sõidab uuesti Saksa juurde ja õhtul saab nii eilse kui tänase päeva raha ilusti kätte.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
