style="font-size:15px;"> Kuna Henri oli harjunud, et ta on tubli ja saab kõigega hästi hakkama, siis ta muudkui pingutas ega kurtnud kunagi. Tunnis istus ikka, selg sirge, käsi püsti. Paremini oleks saanud teda aidata juhul, kui Henri oleks oma tunnetest, jaksamisest, arusaamisest ja piiridest rohkem rääkinud. Tundides ja testidega saame küll aimu, mis inimese sees toimub, kuid täielikult me siiski temas valitsevat segadust tajuda ei suuda.
Lisaks rühmatundidele tegeldi Henriga taastumisprogrammi raames ka individuaalselt. Füsioterapeut aitas tal parandada kõndimist, tasakaalu ja käte tööd. Logopeed oli abiks mõtete kirjapanemisel, kõne selgemaks muutmisel ja käekirja parandamisel. Tegevusterapeut aitas kaasa sõrmede ja käte tunnetamisel. Muusikaterapeudilt sai ta emotsionaalset tuge, et pea tööle panna. See kõik kokku muutis Henri päevaplaani tavapärasest keerulisemaks. Henril oli raske järge pidada. Teda toetas kogu keskuse meeskond, kaugjuhtimiselt suuresti ka isa, kes sageli tuletas Henrile telefoni teel meelde teraapiasse mineku aja.
Meeldivad tegevused innustavad
Vestlustes ja rühmatundides paistis silma, kui raske oli Henril keskenduda. Ta väsis kiiresti ega jõudnud teiste mõttega kaasa minna. Osaliselt oli põhjuseks see, et Henri jaoks polnud käsitletavad teemad veel tähtsad. Ta osales kohusetundest. Meeskonna jaoks oli oluline leida, millest Henri rõõmu tunneb ja mida ta tahab teha. Tema mõtted oli vaja saada liikuma ja aju natukegi rohkem tööle. Õnneks oskas Henri meid aidata. Ta mäletas, et oli armastanud sepatööd ja füüsikat.
Sepatöö võimalust keskuses kahjuks polnud, kuid füüsika oli arvutierialade tunniplaanis täiesti olemas. Matemaatika ja füüsikaõpetajana töötas Astangul TTÜ kauaaegne õppejõud ja äärmiselt soe inimene Veleida Tuutmaa. Henriga kohtus ta rõõmuga ja tegi selgeks, et füüsikat mäletab Henri üsna hästi. Matemaatikaga oli veidi raskem, kuid sellest hoolimata hakkas Henri koos tugiisikuga käima arvutikursuse matemaatika- ja füüsikatundides. Kuna tunde oli vähe, siis lepiti kokku, et nädalavahetusel lahendab Henri kodus õpetaja antud ülesandeid.
Tundides selgus, et Henril kippus järg käest kaduma, kuna korraga oli liiga palju tegevusi. Lisaks mõtlemisele oli vaja kuulata, tahvlile vaadata, kirjutada. Õnneks leidus keskuses muidu arhitektina töötav ja nüüd eripedagoogikat õppiv vabatahtlik Katrin Tomberg. Tema istus kannatlikult Henri kõrval ja asus appi, kui oli näha, et Henri on hädas. Tulemuseks oli, et kõikidest tegevustest, milles Henri aasta jooksul osales, töötas ta kõige kestvamalt ja sisulisemalt kaasa just nendes tundides.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
