lahti kiskuda – nagu laps, kes istub magusroa taldriku ees ja neelab sülge, nähes, kuidas teised seda rooga söövad.
Lõpuks kostis koputus uksele, mis tõi tema pahaselt ärkvele. Tuppa astus peremees koos kvartali-ülevaatajaga, kelle ilmumine, nagu teada, on väikestele inimestele veel ebameeldivam kui rikastele mõne paluja ilmumine. Selle väikese maja peremees, kus elas Tšartkov, oli üks sääraseid olendeid, nagu on harilikult majaomanikud kuskil Vassili saare viieteistkümnendas tänavas, Peterburi poolel või kaugel Kolomnas – olend, kelle taolisi on Venes palju ja kelle iseloomu on niisama raske kirjeldada nagu kulunud kuue värvust. Noorpõlves oli ta olnud kapten ja kisakõri, teda rakendati ka tsiviilameteis, ta oli meister hästi naha peale andma, oli kärme, edev ja rumal; kuid vanast peast need teravad omadused sulasid kõik ühte mingiks tuhmiks ebamäärasuseks. Ta oli juba lesk, oli juba pajukil, ei edvistanud enam, ei ajanud enam uhkust taga, ei kiidelnud, ei norinud, armastas ainult juua teed ja teed juues lobiseda igasugu lollusi; käis tuba mööda ringi, nuusutades rasvküünla juppi; hoolikalt külastas oma üürnikke iga kuu möödumisel üüriraha pärast, astus tänavale, võti käes selleks, et vaadata oma maja katust, ajas korduvalt välja kojamehe selle kuudist, kuhu too armastas magama pugeda, ühesõnaga – inimene erus, kellele pärast oheldamatut elu ja raputamist viletsais vankreis on jäänud ainult labased harjumused.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
