söömist muutusid kitsed ebatavaliselt rahutuks ja aktiivseks. Kaldi proovis sama põõsa vilju, ent sülitas need kohe välja ja viskas lõkkesse. Tema üllatuseks hakkas aga leekides põlevatest viljadest eralduma meeldivat aroomi. Kaldi otsustas nendest kuuma jooki valmistada. Jook tekitas Kaldis mõnusalt erksa tunde. Nii oligi avastatud kohv, virgutava toimega jook.
Ühe rahvapärimuse järgi andis inimestele kohviröstimise oskuse peaingel Gabriel isiklikult.
Vanal ajal oli kohv püha jook, mida Aafrika sufi’d, teatava islami usulahu liikmed, tarbisid mediteerimise ajal tema jõuduandva ja elustava toime pärast. Mitmed Ida-Aafrika rahvad sõid röstimata kohviube enne hõimudevahelisi sõdu või ohtlikke jahiretki. Nad purustasid küpseid seemneid uhmris ja vormisid loomarasvaga segatud kohvipulbrist pallikesi.
Madaraliste (Rubiaceae) sugukonda kuuluva kohvipuu perekonnas on 100 liiki igihaljaid põõsaid ja väikesi puid. Kohvipuud on levinud troopilisest Aafrikast kuni Maska-reenideni. Perekonna tähtsaim ja kõige laialdasemalt kasvatatav liik on araabia kohvipuu, mis on pärit Kirde-Aafrikast ja Etioopia mägistest metsadest. Looduses kasvab kohvipuu 7–12 m kõrguseks. Et hõlbustada saagi koristamist, kasvatatakse istandustes madalamaid, tavaliselt 3–4 m kõrguseid puid.
Kohvipuu läikivad tumerohelised lehed on elliptilisovaalsed kuni piklikud, 6–12 cm pikad ja 4–8 cm laiad. Lehekaenlaisse moodustub 4–18 valget jasmiinilõhnalist, 1–1,5 cm läbimõõduga õit. Kohvipuu õitseb mitu korda aastas. Õis on avatud vaid kaks päeva. Kohvi-puul on korraga mitmes valmi-misjärgus olevaid umbes kirsisuuruseid luuvilju. Valminud viljad on tumepunased. Viljas on kaks tihedasti teine teise vastu surutud seemet, nn kohviuba. Kohvipuu hakkab vilja kandma juba teisel kuni neljandal aastal pärast istutamist. Õitsemisest viljumiseni kulub 8–9 kuud.
Läbi aegade on kohvi peetud ka armurohuks. Stimuleeriv toime, mida see jook esile kutsub, laieneb ka erootilistele piirkondadele. Kohvi kasutamisel afrodisiakumina soovitatakse seda jooki segada kardemoni ja meega.
Nimetus kohv (coffea) on tuletatud araabiakeelsest sõnast kawhah. Paljudes keeltes viitab taime nimi Etioopia provintsile Kaffa, kus arvatavasti kohvipuud avastati.
15. sajandi teisel poolel levis kohv Meka ja Mediina kaudu Araabia Kuningriiki. 16. sajandil hakkas kohv mängima üha olulisemat rolli. Araablased hakkasid kohvipuid kasvatama 1575. aastal.
Esimesed kohvimajad avati Damaskuses ja Aleppos vastavalt 1530. ja 1532. aastal. Pikka aega hoidsid araablased kohvitootmise monopoli enda käes. Mindi isegi nii kaugele, et müüdi vaid röstitud ube, mis olid kaotanud idanemisvõime. Sel moel garanteeriti kohvimonopoli säilimine.
Veneetsia kaupmehed olid ilmselt esimesed, kes tõid 1616. aastal suuremas koguses kohvi Euroopasse, kus see omandas kõiki haigusi parandava aine kuulsuse. 1652. aastal avati Londonis esimene kohvipood. 1675. aastal oli seal juba 3000 kohvikut. Tallinnasse jõudis kohv 17. sajandi lõpul.
Tänapäeval pärineb peaaegu kogu kohvitoodang Kesk-Ameerikast, Brasiiliast, Colombiast ja teistest Lõuna-Ameerika troopilistest piirkondadest. Suurim kohvitootja on Brasiilia, kust tuleb veerand kogu maailma kohvitoodangust.
Kohviekstrakti kasutatakse toiduainetööstuses. Eestis toodetakse kofeiini sisaldavatest virgutavatest jookidest 1979. aastast alates Pepsi-Colat ja 1992. aastast Coca-Colat.
Üks võimsamaid kohvipuid Eestis kasvab Tallinnas kohvi- ja vürtsitootja Meira OÜ tütarfirma kontoris. Puu on 20aastane ja annab igal aastal märkimisväärset saaki.
Töölised kohviube kühveldamas.
Kohv on hinnatud tänu virgutavale toimele, mõrkjale maitsele ning tugevale aroomile. Röstitud kohv sisaldab üle 180 lõhnaaine. Kohvi peamised toimeained on kofeiin, teobromiin ja teofülliin, mis on kesknärvisüsteemi mõjutava toimega. Kofeiini on kohvis tavaliselt 0,3–2,5 %. Stimuleeriva toimega kofeiin mõjub valuvaigistina. Tugeva diureetilise toime tõttu aitab ta maohammustuste korral puhastada organismi mürgist. Annustes 0,05–0,2 g kõrvaldab kofeiin väsimus-tunde, taastab töövõime, teotahte, parandab meeleolu, vähendab unetarvet.
Terapeutilistes annustes avaldab kofeiin lõõgastavat toimet veresoontele, bronhidele, sooltele, aktiveerib neerude tegevust. Suuremates annustes põhjustab ta südame löögisageduse suurenemist, arteriaalse vererõhu tõusu, peavalu, rahutust, pinget, unetust.
Kohv võib takistada ravimite, vitamiinide ja raua imendumist ning põhjustada kaltsiumi ja magneesiumi vähenemist luudes. Kohvil on tugev sõltuvust tekitav toime. Lastel ei ole kofeiini lagundavat ensüümi, mistõttu kofeiin säilib nende organismis kümme korda kauem kui täiskasvanuil.
Kohvipuu viljadest valmistatakse ka homöopaatilisi ravimeid, mida kasutatakse hüperaktiivsuse ja ülepingest tekkinud peavalude korral.
Astelhernes
Astelherned kuuluvad liblikõieliste (Leguminosae) sugukonda. Perekonda kuulub 20 liiki astlalisi põõsaid atlantilises Lääne-Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Astelhernele on iseloomulik see, et noortel taimedel on sõrmjad kolmetised liitlehed, hiljem aga lehed taand arenevad ja asenduvad asteldega. Astelherne vili paiskab avanedes oma seemned suure jõuga eemale. Neid aitavad levitada sipelgad. Astelherned kasvavad raudteede ääres, tühermaadel ja paikades, kus kunagi laiusid lehtmetsad. Nende seeme võib säilida pinnases ilma idanemisvõimet kaotamata kuni 30 aastat.
Harilik astelhernes on mitmel pool maailmas muutunud ohtlikuks võõrliigiks. Invasiivne on ta Hawaiil, Maskareenidel, Uus-Meremaal, Assooridel, Austraalias, troopilises Aasias ja USA lääneosas.
Astelhernes on päikese sümbol, sest õitseb oma kuldsete õitega Lääne-Euroopas kevadise pööripäeva ajal. Astelherne õied on esimesed, mida saavad külastada mesilased, nõnda kuulutavad nad kevade esimesi ande. Kui sõnajalg tähistab kulda, siis astelhernes öeldakse tähendavat peidetud hõbedat. Astelhernest põletatakse kevadise õitsemise ajal ja nõnda on mäeküljed kuldsetes leekides. Põlenud okste asemel kasvavad noored võrsed, mida söövad lambad. Astelherne põletamine edendab ka rohu kasvu. Varem kasutati taime kütteks, loomasöödaks ja isegi katusekatteks.
Keskajal usuti, et kui arstid on diagnoosinud patsiendil praktiliselt ravimatu või päriliku haiguse, kui inimene on otsustanud loobuda haigusega võitlemast või on kaotanud usu tervenemisse, kuid lähedaste pealekäimisel on siiski veel nõus mõnda raviviisi proovima, siis sellisel juhul võib abi olla astelhernest.
Beetli-areekapalm
Indias peetakse beetli-areekapalmi pühaks puuks. Hindu kultuuris võrreldakse seda puud noolega, mille Jumal on maale lennutanud. Beetli-areekapalmi tuntakse ka nimedega betel-nut, pinang, areca nut. Taime sanskritikeelne nimi on puga.
Varaseimad teated beetli-areekapalmi seemnete,
