datliseemnetest saab datlikohvi.
Harilik datlipalm on kahekojaline kuni 30 m kõrgune puu palmiliste (Palmae) sugukonnast. Datlipalm on arvatavasti üks maailma vanimaid kultuurtaimi, keda kasvatati Ees-Aasia ja Aafrika kõrbealadel juba üle 6000 aasta tagasi. Datlipalmi juurestik on tugevasti arenenud, ulatudes sügavale pinnasesse. Taime lehed on sulgjad, 3–5 m pikkused, umbes 150 lehekesega. Ogaline leheroots on kuni 30 cm pikkune. Datlipalmi lehed asuvad tiheda kodarikuna varre tipul. Pärast lehtede langemist jääb tüvele lai ja kitsas lehearm.
Väikesed valged õied paiknevad harunevas õisikus. Datlipalmi vili dattel on 3–7 cm pikkune üheseemneline mari. Valminud datlid on kuldkollased või punakaspruunid ja asuvad suures rippuvas vilikonnas.
Datlite suhkrusisaldus on kuni 70 % kuivkaalust. Igas magusas viljas on üks õlirikas seeme.
Datlipalmi perekonna ladina keelne nimetus on tuletatud Vana-Egiptuse mütoloogilise linnu Phoenixi või Süüria rannikul asunud iidse maa Phoenicia järgi, kus datlipalme kasvab seniajani.
Pashedu hauakambri seinamaali detail.
Harilik granaadipuu
Granaadipuu on vana kultuurtaim, keda pidasid pühaks nii muinasegiptlased kui ka juudid. Vanas Egiptuses oli levinud komme granaatõunu surnutele teispoolsusesse kaasa panna.
Antiik-Kreeka mütoloogias oli granaadipuu kevadejumalanna Demeteri tütre Persephone atribuut ja sümboliseeris tema igakevadist tagasipöördumist maa peale. Sellest tuleneb granaatõuna sümboolne tähendus ka kristlikus kunstis – lootus surematusele ja ülestõusmisele. Kristlikus sümboolikas võrreldakse granaatõuna kirikuga, sest selle viljas moodustavad lugematud seemned ühtse sisemise terviku. Granaatõuna kujutavat ornamentikat on kasutatud templite ja kirikute mööblil, sammastel ja tikanditel. Valminud viljal säilinud õietupp on andnud inspiratsiooni kuningas Saalomoni krooni valmistamiseks.
Granaadipuud on ülistatud ka vanades pühakirjades piiblis ja koraanis. „Su huuled on nagu punane pael ja su kõne on armas! Otsegu granaatõuna lõiked on suoimud loori taga!” (Ülemlaul 4:3). Koraanis ülistatakse kõigekõrgemat jumalat selle eest, et ta saadab maale vihma, mis paneb taimed haljendama ning vilja kandma datlipalmid ja granaadipuud, oliivi- ja viinapuud.
Juba iidsetest aegadest on granaadipuu vilju kutsutud armastuse õunteks. Granaatõun on armastusjumalannade Astarte, Aphrodite ja Veenuse sümbol. Ühe Antiik-Kreeka legendi järgi oli granaatõun Trooja kuninga poja Parise kingitus Veenusele.
Prohvet Muhamed soovitas granaatõuna süüa usklikel, kes soovisid vabaneda ihast ja puhastuda nii kehalisel kui ka hingelisel tasandil.
Granaatõunapuu teaduslik nimi granatum tuleneb ladina keelest ja tähendab „paljude seemnetega vili”.
Kukesabaliste (Lythraceae) sugukonda kuuluv harilik granaadipuu ehk granaatõunapuu on 5–8 m kõrgune harunevate okstega põõsas või väike puu. Troopikas on granaadipuu igihaljas, jahedama kliimaga aladel heitlehine. 2–8 cm pikkused ovaalsed lehed paiknevad okstel kimpudena. Granaadipuu kellukjad oranžikaspunased õied on üksikult või paarikaupa võrsete tippudes. Viljad valmivad 5–7 kuud. Vilja kest on parkaineterohke, selle all paikneb arvukalt mahlasekestalisi seemneid. Looduslikult on granaadipuu levinud Kagu-Euroopast Himaalajani.
Granaadipuu vilja kuju sümboliseerib naiselikku ilu, arvukad seemned viljakust, punane mahl armastuse nektarit, granaatõuna värv päikest, elu ja verd.
Antiik-Roomas kandsid noorikud granaadipuu okstest pärgi. Granaatõuntel arvati olevat tugev afrodiidne toime. Neist on valmistatud armukirge suurendavat veini.
Kreeklastele ja idarahvastele on granaadipuu õied ja viljad viljakuse ning jõukuse sümboliks. Mõnel pool kasutatakse granaadipuu seemneid pulmatseremooniates riisi asemel. Pulmarituaalina on levinud ka tava visata granaat õun vastu maad. Kui palju seemneid viljast välja lendab, nii paljude lastega õnnistatakse noorpaari.
Granaadipuu õitel usutakse olevat kaitsev vägi, neid pannakse vastsündinud lapse juurde.
Granaatõun mängib olulist rolli Iraani köögis. Indias lisatakse tema kuivatatud ja jahvatatud seemnerüüd karripulbri koostisse.
Granaatõuna kest on suure tanniinisisaldusega ja seda kasutakse naha parkimisel. Granaatõuna mahlaga värvitakse riideid ja vaipu.
Granaadipuu koorest, juurtest, õitest, viljadest ja seemnetest valmistatakse ravimeid düsenteeria, kõhulahtisuse, suu- ja nahahaavandite ja kõrge palaviku puhuks. Granaadipuu õieekstraktist saab abi naistehaiguste ja viljatuse korral. Granaatõuna ekstrakti on kasutatud HI-viiruse vastu, häid tulemusi on saadud ka eesnäärme vähi puhul. Granaatõuna mahl ja siirup on hea kosutusvahend pärast rasket haigust või operatsiooni.
Sandro Botticelli maal „Madonna granaatõunaga”.
Harilik kapokipuu
Guatemala elanikele on kapokipuu olnud püha ning väga oluline kaaslane kaugest minevikust kuni tänapäevani. See puu on kui ühenduslüli antiikse maiade religiooniga, milles kapokipuu oli sümboolne maailmapuu ning teda tunti nimega Yaaxché. Maiad uskusid, et kapokipuu on peatuspaigaks teel taevasse. Maiade jaoks oli kapokipuu kui universumi püha keskus, elu sümbol ja ühendav lüli taevalike tasandite ning allmaailma vahel.
Kapokipuudesse suhtutakse suure austusega ka tänapäeval. Puul on oluline osa tähtsate tseremooniate ja kombetalituste läbiviimisel. Mitmel pool Kesk-Ameerika hotellides ja spaades pakutakse teenusena õnnistamist kapokipuu lehtedega ja võidmist pühitsetud kehaõlidega. Tänapäevase puhastustseremoonia käigus taastatakse kosmiline side inimese ja universumi vahel. Selle toimingu läbimisel inimene lõdvestub, tasakaalustub ja täitub energiaga, tema keha puhastub mürkainetest, aga ka ebavajalikust hinge tasandil.
Kapokipuul on palju kasutusalasid. Tema kiud on kerge ja elastne ning seda on kasutatud täidismaterjalina patjade ja pehme mööbli valmistamisel. Kapok on väärtuslik soojustus- ja heliisolatsioonimaterjal, temast tehakse paberit. Matico indiaanlased kasutavad kapokikiudu noolekindlate vammuste valmistamiseks. Kapokipuu puidust tehakse suurepäraseid kanuusid ja mitmeid tarbeesemeid.
Kapokipuu noored valgurikkad viljad on söödavad. Õlirikastest seemnetest valmistatakse seepi. Kohalikud elanikud kasutavad kapokipuu lehti juuste pesemiseks. Puu koorest toodetud tanniiniga pargitakse ja värvitakse nahku.
Harilikku kapokipuud on mitmel pool troopikamaades laialdaselt kasvatatud ka ilupuuna. Looduses võib täiskasvanud kapokipuust saada omaette ökosüsteem. Puu okstel võib samaaegselt elutseda mitmeid orhidee-, sõnajala-, kaktuse- ja bromeelialiike, puu on koduks konnadele, iguaanidele, mitmetele lindudele, roomajatele ja imetajatele.
