evad üksteisest väga mitmel viisil. Mõni on keskmisest pikem ja teine lühem, üks on jutukas ja teine sõnakehv. Kuid inimesed erinevad peale kõige muu ka vaimsete võimete poolest. Paljudes elulistes olukordades on tarvis teada, millise vaimset pingutust nõudva ülesandega inimene toime tuleb ja millisega mitte. Õpetaja peab andma õpilastele ülesanded, mille lahendamisega nad saavad hakkama. Seadme konstrueerija peab arvestama selle kasutaja võimega aru saada, kuidas seadmega ümber käia. Ettevõtte omanik on huvitatud niisuguse töötaja palkamisest, kes suudab toime tulla intellektuaalsete väljakutsetega, mida ametikoht endaga kaasa toob. Sõjaväes võib usaldada relva vaid niisuguse inimese kätte, kes mitte ainult suudab seda kanda, vaid kellel on ka piisavalt mõistust, et sellega arukalt ümber käia. Kohtunik, kes määrab süüalusele karistust, peab olema veendunud, et süüdistataval on piisavalt arukust mõistmaks, mida tema poolt korda saadetud tegevused endaga kaasa toovad. Ühesõnaga: edukus väga paljudes elulistes olukordades sõltub inimese vaimsetest võimetest. Psühholoogia on rohkem kui sajandi jooksul püüdnud välja selgitada, miks inimesed oma intellektuaalsete võimete poolest erinevad, kuidas neid võimeid mõõta ja millisel määral tuleb ühiskonnaelu korralduses arvestada inimeste erisuguse vaimse võimekusega.
Käesoleva raamatu eesmärk on anda võimalikult ammendav ülevaade tänapäeva intelligentsuse psühholoogiast. Toimetajad tegid pea kõigile Eestis tegutsevatele uurijatele, kes on otse või veidi kaudsemalt huvitatud inimese vaimsetest võimetest, ettepaneku panustada selle ülevaate kirjutamisse. Tulemuseks saime esindusliku autorite kogu, kes koos on suutnud katta üsna olulise osa intelligentsuse psühholoogiast. Kuigi autoritel võib olla veidi erinev vaade paljudele intelligentsuse psühholoogia küsimustele, on ühendavaks jooneks veendumus, et usaldusväärne teadmine peab olema tõenduspõhine. Seega jäävad raamatu käsitlusest üldjuhul välja vaated intelligentsusele, mis on ajendatud näiteks mingist ideoloogiast või soovist näida poliitiliselt korrektsena. Just autorite rohkust ning teadusliku tausta mõttes mitmekesisust võib pidada selle raamatu eriliseks tugevuseks, sest ainult seeläbi võib lugeja olla kindel kirjutatu usaldusväärsuses. Raamat ei kirjelda vaid paari ühe kitsa valdkonna esindaja tõde ja veendumusi. Raamatust saab lugeda, mida arvatakse inimeste intelligentsuse erinevustest arengupsühholoogias, sotsioloogias, neuropsühholoogias, haridusteaduses ja kognitiivses psühholoogias – ning muidugi inimeste erinevuste uurimisega tegelevas psühholoogiaharus endas.
Inimeste intelligentsuse erinevuste uurijate ees on kolm põhiülesannet. Kõigepealt peavad nad inimeste erinevusi kirjeldama: millistest osadest intelligentsus koosneb, kuidas neid täpselt mõõta ja kuidas need elu jooksul muutuvad. Teiseks peavad nad vastama küsimusele, kas inimeste erinevustel on nende elus olulisi tagajärgi ning millised need on. Kolmandaks peavad nad püüdma anda vastuse küsimusele, millest inimeste intelligentsuse erinevused tulenevad. Käesolevas raamatus tegeldakse kõigi nende küsimustega ning üldjoontes on raamatu peatükid grupeeritud just sel moel, et kõigepealt on juttu intelligentsuse olemusest ning mõõtmisest, seejärel selle tagajärgedest ning viimaks põhjustest.
Peale üldhariva eesmärgi on käesolev raamat mõeldud kasutamiseks õpikuna eelkõige ülikoolis, samuti ka gümnaasiumi vanemates klassides. Sel põhjusel oleme püüdnud anda sellele käsiraamatu kuju, et lugejal tekiks võimalikult selge arusaam, kuidas intelligentsust on võimalik mõõta ja saadud mõõtmistulemusi tõlgendada.
Autorite tutvustus
Jüri Allik (PhD, psühholoogia) on Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor. Psühholoogiakandidaadi kraad 1976. aastal Moskva Riiklikust Ülikoolist ja psühholoogiadoktori kraad Tampere Ülikoolist (1991). Uurinud peamiselt psühhofüüsikat ja nägemistaju. Viimased 15 aastat on uurinud ka isiksust ja vaimseid võimeid, eriti kultuuride võrdluses. Viimase kümne aasta töödega kuulub Jüri Allik maailma 1 % kõige tsiteeritumate psühhiaatrite ja psühholoogide hulka.
Margus Ennok töötab Tartu Ülikooli Närvikliinikus neuropsühholoogia teadurina ja Tartu Ülikooli Kliinikumis psühholoogina. Õpib Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis doktoriõppes. Tema teadustöö põhisuundadeks on mõtlemisprotsesside muutumine neuroloogiliste kahjustuste korral, erinevate neuroloogiliste häirete kognitiivsed profiilid ja neuropsühholoogiliste hindamisvahendite standardiseerimine.
Maie Kreegipuu on Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kliinilise psühholoogia lektor. On lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli meditsiinipsühholoogina 1973. aastal, seejärel töötanud Jämejala psühhiaatriahaiglas, esialgu täiskoormusega, alates 1990. aastast osakoormusega. 1993. aastal kaitses magistrikraadi psühholoogias. 2003. aastast riiklikult tunnustatud kohtupsühholoogia ekspert. Alates 2004. aastast kliinilise psühholoogi ja psühholoog-psühhoterapeudi kutsed. Peale eelnimetatu on teda vaimse alaarengu probleemidega kokku viinud ka töö Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse käivitamisel ja arendamisel 1993–1995 ning Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingus. Akadeemilist huvi intelligentsuse vastu rahuldab WAIS-III Eestisse adapteerimise töörühmas.
Kairi Kreegipuu (PhD, psühholoogia) töötab Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia vanemteadurina. Põhilisteks uurimisteemadeks on taju- ja tunnetusprotsessid ning nende toimimine erinevates seisundites (nt väsimus ja kuumast keskkonnast tingitud dehüdratsioon). Viimasel ajal huvitub ka nende protsesside individuaalsest variatiivsusest, bioloogilistest markeritest (nt aju bioelektriline aktiivsus, geenialleelid) ja seotusest isiksuse seadumustega.
Liisi Kööts kaitses sotsiaalteaduste magistri kraadi kliinilise psühholoogia erialal Tartu Ülikoolis 2007. aastal. Seejärel astus Tartu Ülikooli psühholoogia doktorantuuri, kus tegeleb emotsionaalse kogemuse variatiivsuse, isiksuse ja mälu teemadega. Seoses psühholoogitööga neuroloogilise taastusravi valdkonnas on uurinud vaimse võimekuse eri tahke ajukahjustusega patsientidel.
Kaia Laidra (PhD, psühholoogia) kaitses 2007. aastal Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis doktoritöö isiksuseomaduste ja intelligentsuse arengust koolilastel. Praegu töötab Tervise Arengu Instituudis teadurina ja uurib Tšernobõli veteranide vaimse tervise probleeme.
Jaan Mikk on töötanud Tartu Ülikoolis pedagoogika õppejõuna 35 aastat. Pedagoogikakandidaat (PhD) 1970 (Tartu) ja pedagoogikadoktor (DSc) 1983 (Moskva). On uurinud kooliõpikute kvaliteeti ning avaldanud üle 25 rahvusvahelise levikuga teadusartikli ja monograafia Textbook: Research and Writing (Peter Lang, 2000). On saanud korduvalt haridusministri tänukirju võõrkeeles publitseeritud teadustöö eest (viimati 2010). Praegu töötab TÜ emeriitprofessorina ja huvitub rahvusliku intelligentsuse ning PISA ja TIMSSi tulemuste seostest.
Olev Must (PhD, pedagoogikakandidaat) on Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi dotsent. On muu hulgas uurinud keskmise intelligentsustaseme muutumist 20. sajandi Eestis ning avaldanud sel teemal mitmeid artikleid rahvusvahelistes teadusajakirjades.
René Mõttus (PhD, psühholoogia) uurib inimeste isiksuse ja intelligentsuse erinevusi. Kaitses 2009. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi. Praegu töötab Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis teadurina ning on Edinburghi Ülikooli kognitiivse vananemise ja kognitiivse epidemioloogia keskuse külalisteadur. Lisaks teadustööle on alates 2005. aastast pidanud loenguid ja loengukursuseid intelligentsuse teemal. 2010. aastal pälvis Ernst Jaaksoni mälestusfondi stipendiumi kognitiivse vananemise uurimiseks.
Birgit Pillmann lõpetas 2009. aastal Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis bakalaureuseõppe ja jätkab õpinguid magistriõppes. Alates 2010. aastast töötab psühholoogina. Peamisteks huvi- ja uurimisvaldkondadeks on arengupsühholoogia, laste subjektiivne heaolu ja isiksuse seadumused.
Anu Realo (PhD, psühholoogia) töötab isiksusepsühholoogia vanemteadurina Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis. On avaldanud üle 50 artikli rahvusvahelise levikuga ajakirjades ja raamatutes. Põhiliste uurimishuvide hulka kuuluvad isiksuse seadumused, emotsioonid, subjektiivne heaolu, sotsiaalne kapital ja rahvusliku iseloomu stereotüübid. 2010. aastal pälvis Eesti Vabariigi teaduspreemia sotsiaalteadustes uurimuste tsükli „Isiksus ja stereotüübid kultuuridevahelises
