ANU. Aja-, sõja- ja armastuslugu Eestimaal. Lutz Dettmann
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу ANU. Aja-, sõja- ja armastuslugu Eestimaal - Lutz Dettmann страница 27
10
Ilmselt peab autor silmas Paul Heinrich Scheeli (1866–1940), kes õppis Tartu ülikoolis põllumajandust, oli seejärel Märjamaal ja Kadrinas mõisavalitseja. 1919 Scheeli panga direktor, seejärel põllumees Oeperes. Tema poeg Klaus Scheel (1890–1961) oli Eesti suurima 1884.–1940. aastal Tallinnas tegutsenud erapanga G. Scheel & Co tegevdirektor. Pank asus Tallinna vanalinnas Suur-Karja tänav 1/ Vana-Turg 2.
11
Gustav Meyrink (kodanikunimega Gustav Meyer, 1868–1932) – Austria ulmekirjanik.
12
Esimest korda mainiti paika 1503. aastast pärinevas Liivi ordu maameistri Wolter von Plettenbergi dokumendis. Aastal 1686 sai paikkond nimeks Hungerburg („näljalinn”). Legendi järgi andsid kohale sellise nime Saksa kaupmehed, kes merehädalistena ei leidnud rannast midagi, mida hamba alla panna. Kuurordina algas Narva-Jõesuu tõus pärast Tallinn– Peterburi raudtee avamist 1870. aastal. Piirkond kandis Hungerburgi nime 1922. aastani.
13
Ilmselt peab autor silmas Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjalist konflikti Lätis paiknenud Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr.
14
Opel Blitz – saksa autotootja Opeli aastatel 1937–1944 toodetud veok. Masinat nimetati sõjaväes tema laialdase kasutuse tõttu „tööhobuseks”. Eestlastest sõdurid kutsusid Opel Blitzi vahel „Vingu-Viiuks”.
15
Aino Kallas – sünd 02.08.1878 Viiburi lähistel Kiiskiläs, surn 09.11.1956 Helsingis, soome-eesti kirjanik ja luuletaja.
16
17
Gustav Freytag (1816–1895) saksa kirjanik.
18
Heinrich Gotthardt von Treitschke (1834–1896) – saksa ajaloolane, poliitikaajakirjanik, 1871–1884 Riigipäeva saadik. Antisemitismi teerajajaid saksa kodanluse hulgas. Talle kuulub lause: „Juudid on meie õnnetus.“
19
Christian Matthias Theodor Mommsen (1817–1903) – saksa ajaloolane. Preisi ja Saksamaa parlamentide liikmena oluline poliitik. Tema tööd Rooma ajaloost pole endiselt oma tähtsust kaotanud. Mommseni õigusteaduslikel töödel Rooma õigusest ja võlaõigusest oli suur mõju Saksa tsiviilkoodeksi (BGB) koostamisele. 1902. aastal sai Nobeli kirjanduspreemia.
20
Hans Theodor Woldsen Storm (1817–1888) – saksa kirjanik ja luuletaja.
21
Gottfried Keller (1819–1890) – šveitsi kirjanik (eeskätt silmapaistev novellist) ja poliitik.
22
Härrasrahvas
23
Hans Friedrich Blunck (1888–1961) – saksa jurist ja kirjanik. Aastatel 1920–1940 avaldas arvukalt romaane ja jutustusi, mida võib liigitada marurahvusliku romantismi hulka ja mis vastas Kolmandas Reichis valitsenud arusaamadele. Bluncki eriline huvi kuulus põhjamaistele teemadele ja hansalinnade ajaloole.
24
Werner Beumelburg (1899–1963) – saksa kirjanik, üks Kolmanda Reichi tuntumaid autoreid. Alates 1942. aastast pidas lennuväeohvitserina Hermann Göringi sõjapäevikuid.
25
Blubo (
26
Walter Flex (1887–1917) – saksa kirjanik. Langes I maailmasõja ajal Saaremaal Pöide vallas Oti mõisa lähedal ja maeti Pöide kalmistule. Baltisakslaste lahkumise ajal 1939–1940 viidi Saksamaale ka Eestisse maetud Esimese maailmasõja ajal langenud saksa sõdurite jäänused. 1940. viidi Flexi põrm tollasesse Saksa linna Königsbergi (praegu Kaliningrad). Tema haud hävis II maailmasõja ajal. Kirjutanud m-h sõjatandri elamustest kantud autobiograafiliste sugemetega jutustuse
27
Arno Breker (1900–1991) – saksa skulptor ja arhitekt. Kolmanda Reichi juhtiv kunstnik. Mitme Berliini olümpiastaadioni skulptuuri autor (nt „Kümnevõistleja”, „Võitja”), tema käe all sündisid ka Hitleri ja Speeri üldtuntud büstid. Kuulus Hitleri saatjaskonda, kui 23.06.1940 kirjutati Compiègne’i metsas alla Prantsusmaa kapituleerumisele.
28
Ilmselt peetakse silmas ajalehte Völkischer Beobachter (vt joonealust nr 9).
29
Der Stürmer – antisemiitlik nädalaleht, ilmus aastatel 1923–1945. Suurima tiraaži (486 000) saavutas 1936/1937, m-h tänu sellele, et ajalehte sai tasuta lugeda tänavatele välja pandud juudivastaste loosungitega ehitud vitriinidelt.
30
Saksa-juudi päritolu kirjaniku Alfred Döblini (1878–1957) tuntuim romaan „Berliin, Alexanderplatz. Franz Biberkopfi lugu” – üks Saksa ja kogu Euroopa 20. sajandi kirjanduse tippteoseid. Režissöör Rainer Werner Fassbinder tegi sellest 1980. aastal kinoajalukku läinud filmiversiooni. Romaani tõlkis eesti keelde Mati Sirkel.
31
Walther Rathenau (1867–1922) – saksa-juudi tööstur, liberaalne poliitik ja kirjanik. Weimari Vabariigi välisminister. Hukkus atentaadis.
32
Oswald Spengler (1880–1936) – saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Peateoses „Der Untergang des Abendlandes” („Õhtumaa allakäik”) (eesti keeles I–II, 2012 Mati Sirkeli ja Katre Ligi tõlkes) käsitleb maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid. Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järkjärguline kasv. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler 18. sajandit. Külastas ka Eestit, pidades Mustpeade Majas saksakeelse ettekande.
33
Gregor (1892–1934) ja Otto (1897–1974) Strasser – natsionaalsotsialistlikud poliitikud, NSDAP vasaktiiva esindajad.