Kevade reklaam. Heljo Mänd

      Tere hommikut,

      tinksutaja-tihane,

      esimene kevadkuulutaja,

      meie meelte tuulutaja!

      Tere hommikut,

      talvetaeva kink!

      Tink-tink.

      Oi, rähn, rähn,

      kirjutähn,

      kas sa tahad,

      ma laulan sinust laulu?

      Laulu, kus sa oled trummar

      ja põrutad talve tummaks?

      Või tahad laulu,

      kuidas sa püüad

      pisikest mutukat-putukat?

      Poiss, ära ole nii jutukas!

      Kevad hiilib aia taga,

      salakesi koputab.

      Ehmub vares männivõras,

      tiivaotsi soputab.

      Aial alles talvetaba,

      kevad aeda veel ei saa.

      Koerad hauguvad ta peale,

      kraabivad, et must on maa.

      Kevad ütleb: kallid krantsid,

      parem liputage saba!

      Kui ma teile praegu tantsin,

      olete kõik talvest vabad.

      Maa on nagu lehmakari

      mustavalge-kirju,

      Ainult… maa ammuu ei hüüa,

      mullasuu ei karju.

      Ega karigi ei karju,

      kari laulab laudas,

      Ainult… kari igatseb am

      muusid aasal laulda.

      Päike oli terve talve

      näljas, näljas, näljas.

      Päike, hakka lumekoiks

      ja tule pilvest välja!