purunenud suhet, kaks last, kes sinuga ei räägi ja sind elavate seas hoidev südamestimulaator on peamine tagatis raha nautimiseks. Taoline olukord on meile filmidest tundud kui kõikide yuppie’de õudusunenägu – palju raha ja ei mingit õnne. See on hea näide, kus meie väärtushinnangud ei toeta seatud eesmärgini jõudmist. Eesmärk määrab rahulolu saavutatu üle. Väärtushinnangud määravad rahulolu protsessi üle. Parem vali eesmärk, mis käib ühte sammu südametunnistuse, väärtushinnangute ja sulle tähtsate eetiliste normidega.
Protsess on sama oluline kui tulemus
Psühholoog Daniel Gilbert on põhjalikult uurinud inimese n-ö õnne valemit. Tema sõnul on õnne korrelatsioon vahemikus teenida 0 krooni (ehk mitte midagi) kuni teenida kuus 9000 krooni väga tugev (Ameerika hindades4). See on raha hulk, mis põhimõtteliselt ostab sulle leiva lauale ja katuse pea kohale. Ilmselt on inimene ilma nende asjadeta õnnetu ja täis kõhuga kuivas toas kõvasti õnnelikum. Sealt edasi õnne ja raha seos ähmastub. 30 000kroonine palk ei tee vähem õnnelikuks kui 300 000kroonine. Jah, viimane võib osta rohkem asju, aga uuringud ei kinnita, et ta on surres õnnelikum. Mitmed uuringud on näidanud, et kõigest paar nädalat pärast loteriivõitu pole võitjad sugugi õnnelikumad, kui nad olid enne seda5. Ainult rahalisele tulemusele pühendatud eesmärgid ei taga teatud piirist alates rahulolu ja õnne kasvu jätkumist.
Eesmärkide püstitamisel tasub enne lõplikku kinnitamist nad rahulikult üle vaadata ja küsida endalt, kas minu tõekspidamised ühtivad seatud eesmärkidega või mitte? Olen ma kõik plussid ja miinused läbi kaalunud? Loomulikult ei jaksa nii põhjalikke mõttetalguid iga päev pidada, aga kui kogu protsess on korra läbi tehtud, võtab selle marginaalne muutmine kõvasti vähem aega kui hetkel käesoleva peatüki lugemine.
Minu eesmärk
Nimeta üks asi, mis on parem kui liiklusteooria õppimine? Õige – see on praktika. Ajajuhtimisega on sama lugu, et ma võin siin heietada eesmärkide vajalikkusest, aga midagi ei juhtu enne, kui sina reaalselt midagi ette ei võta. Seetõttu olen siia lisanud ühe tühja tabeli, mille võiksid täita.
Aega kulub 10–15 minutit, kuid vastu saad orientiirid, mille märkamiseks meil igapäevases kiires ajaliikluses tähelepanu ei jätku. Vasakul on valdkonnad, millesse säti oma isiklikud eesmärgid. Paremal asuvad tähtajad vastavalt kas lühiajalised, keskmised või pikaajalised. Alusta pikaajalistest eesmärkidest, kuna lühemad eesmärgid peaksid just pikaajalistest lähtuma ja nendeni välja viima.
Isiklike eesmärkide tabel
Kui tihti võiks eesmärke üle vaadata ja täiendada? Siinkohal pole kindlat ajalist nõuet. Mõistlik on olla kaine ning kaalutlev – aastavahetuse eufoorias antud lubadused hakata heaks või loobuda suitsetamisest surevad koos jõulupuuga. Eesmärkide üle vaatamine peaks olema regulaarne, soovitatavalt vähemalt kaks korda aastas. Kui eesmärgid aasta jooksul muutuvad, ei juhtu midagi halba. Muutuvad tingimused, muutuvad olukorrad – elu vajab korrektuure. Ühele konkreetsele eesmärgile lukustudes, et miski muu elus ei ole enam oluline, teed endale karuteene tänu keskkonna pidevale muutumisele. Näiteks sportlane, kelle elu ainuke eesmärk on tulla olümpiavõitjaks, võib loobuda kõikidest muudest huvidest. Elus võib aga kõike juhtuda – näiteks vigastus, mis muudab tipptulemuse saavutamise võimatuks. Sellise inimese maailm variseb kokku ja ta ei suudagi antud olukorrast välja tulla. Seetõttu tuleb pidada meeles, et eesmärke peab olema mitu ja need võivad muutuda. Muutub ju kogu maailm meie ümber, miks mitte ka meie ise.
Õnneks pole meie seast veel kadunud terve ebausk. On olemas inimesi − ehk oled isegi üks nendest − kes teatud olukordades esitavad salasoove. Näiteks lähed raudtee alt tunnelist läbi ajal, kui rong üle sõidab − väidetavalt lähevad siis esitatud soovid täide. Või kui silmalt kukub ripsmekarv, pane see endale põue ning esita oma soov. Taolisele ebausule vaadatakse tavaliselt imelikult, aga ajajuhtimises on sellest tegelikult kasu. Miks? Nimelt tulevad sellistes olukordades spontaanselt esile inimeste tegelikud soovid. “Tahan väga seda uut töökohta saada”, “Loodan, et selle kuu müügitulemus on preemiat väärt”, “Ma tahan, et selle uue boyfriend’iga tekiks tõsine suhe” jne. Pane tähele, tegemist on tüüpiliste lühiajaliste või keskmise pikkusega eesmärkidega. Arvestades, et inimesed ei leia eesmärkide sõnastamiseks tavaliselt aega, on ebausu tõttu sõnastatust kasu − eesmärgi sõnastamine aitab meil alateadlikult fookustada selle saavutamisele. Nii on lihtsam seada prioriteete ja liikuda mingi loodetava tulemuse suunas.
Olukorra analüüs
Eesmärgid saime paika. Ma tean, kuhu ma tahan jõuda. Enne, kui minema hakata, oleks hea teada, kus ma praegu asun. Olen ma eesmärgist kaugel? Mis suunas peaksin hakkama minema? Ehk ajajuhtimise kontekstis – kuidas kasutan oma aega praegu? Kas tegelen projektidega, mis tunduvad hetkel tähtsad, kuid ei ole tegelikult seotud minu pikaajaliste eesmärkidega? Või olen pigem hõivatud esmapilgul vähemtähtsate projektidega, aga mis tegelikult viivad minu püstitatud eesmärkidele lähemale?
Kas tegelen kiirete või oluliste asjadega?
Ajakasutamise hindamine hõlmab muu hulgas toimetulemist igapäevaste probleemidega. Nagu eelpool juba selgitatud, ei tähenda tegevuste rohkus iseenesest veel probleeme ajajuhtimisega. Samuti ei tähenda ülesannete vähesus ajajuhtimise probleemide puudumist. Üks olulisemaid hindamismeetodeid on subjektiivne enesehinnang – kas ma olen rahul sellega kuidas ma oma ajaga toime tulen? Kui vastus on “ei”, tuleb vaadata põhjuseid ja otsida lahendusi.
Ajaplaani koostamine
Plaani, mida ei ole võimalik töö käigus muuta, ei ole võimalik ellu viia.
Ajaplaani on eesmärkide püstitamisega võrreldes lihtsam koostada. Kasutame ju iga päev plaane ja tegevuskavasid. Näiteks, kuidas jõuda lähimasse poodi.
• Alustan sõitu
• Järgmisel nurgal keeran vasakule
• Sõidan kakssada meetrit otse
• Valgusfoori juurest keeran paremale
• Ringteelt sõidan X-koha suunas maha
• Esimene tee vasakule keeran parklasse – ja, voilà, kohal!
Lihtne? Ajaplaan on sisuliselt tegevuskava, kuidas jõuda enda püstitatud eesmärkideni. Kuigi enamik inimesi teavad, mida nad tahavad, puudub neil plaan selle saavutamiseks. Kuidas aga saavutada oma tulemusi, kui sul pole plaani? Hästi sõnastatud eesmärgid aitavad ise plaani koostamisele kaasa.
Näiteks:
Eesmärk nr 1: Viie aasta pärast oskan nelja võõrkeelt
Olukorra analüüs: Praegu oskan ühte võõrkeelt, kolm on puudu
Tegevusplaan:
• Valida välja uus huvitav keel
• Panna ennast kirja kursustele
Eesmärk nr 2: Olen 40aastaselt nelja lapse isa
Olukorra analüüs: Praegu pole ühtegi last, pole isegi potentsiaalset laste ema
Tegevusplaan:
Brockman, John, “Affective forecasting…or…the big wombassa: What you think you’re going to get, and what you don’t get, when you get what you want. A Talk with Daniel Gilbert.”, Edge Foundation, Inc., http://www.edge.org/documents/archive/edge134.html
Seligman, Martin E. P., Authentic Happiness: Using the New Positive Psychology to Realize YourPotential For Lasting Fulfillment, lk 49
