Vabaduse raamat. 111 teost liberaalsest vaimuloost. Gerhard Schwarz

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Vabaduse raamat. 111 teost liberaalsest vaimuloost - Gerhard Schwarz страница 8

Vabaduse raamat. 111 teost liberaalsest vaimuloost - Gerhard Schwarz

Скачать книгу

(lk 129)

      Vaimne odüsseia

      Moodsa sotsioloogia ajalugu on suures osas antikapitalistliku vimma ajalugu. Oma raamatus „The Fatal Conceit” (Hukutav upsakus; vt lk 90–91 käesolevas raamatus) tõdeb Friedrich A. von Hayek, et „sotsioloogiat ennast võiks nimetada peaaegu sotsialistlikuks teaduseks, sest seda on avalikult reklaamitud võimelisena looma uut sotsialistlikku korda […] või hilisema väite kohaselt suutelisena ennustama tulevast arengut ja vormima tulevikku […]” (lk 72). Paljud sotsioloogid on veendunud, et põhimõtteliselt on plaani ratsionaalsus parem turu ratsionaalsusest – eelkõige moraalses mõttes. Ka Bergeril oli, nagu ta tunnistab, oma „vaimne odüsseia” selja taga, enne kui mõistis, et poliitilise ökonoomia kõikidest süsteemidest pole mitte näiliselt humaanne sotsialism, vaid õigusriiklusel rajanev kapitalism see, mis võiks kõige paremini suuta kõrvaldada vaesuse. Berger jõudis ka arusaamisele, et kapitalismi puhul pole tegemist üksnes majandusliku, vaid ühtlasi eetilise sisuga. Selle ümbermõtestamise tulemuseks on uurimus „The Capitalist Revolution”.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Siinkohal on tegemist Claude Frédéric Bastiat´ süstematiseeritud tsitaatide kogumikuga. Sama kirjastuse väljaandel on ilmunud ka analoogsed tsitaadikogumikud käesolevas raamatus esindatud Benjamin Constanti, Ludwig Erhardi, David Hume´i, Friedrich A. von Hayeki, Ludwig von Misese, Wilhelm Röpke, Alexander Rüstowi, Adam Smithi ja Alexis de Tocqueville´i kohta.

      2

      Tavakohaselt nimetatakse klassikalise arenguökonoomika resp. moodsa arenguteooria juhtfiguuride seas Peter Baueriga kõrvuti eestlast Ragnar Nurkset. Vt näit: Encyclopedia of Political Economy. Edited by Phillip Anthony O´Hara. Vol. 1: A–K. London & New York: Routledge, 1999, lk 200.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQICAQECAQEBAgICAgICAgICAQICAgICAgICAgL/2wBDAQEBAQEBAQEBAQECAQEBAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgL/wAARCALzAjoDAREAAhEBAxEB/8QAHwABAAAFBQEAAAAAAAAAAAAAAAYHCAkKAQIDBAUL/8QAbBAAAAYBAwIEAwUEBQYHCQEhAQIDBAUGBwAIERIhCRMxQRQiURUWMmFxCiOBkRdCobHwJCUzUsHRGDQ4YnLh8RkmJyg5Q3d4tyk1NkVTgrK10jdEVWdodXaSp7ZGR0hYY2RlZoOEh5OipuL/xAAdAQEAAAcBAQAAAAAAAAAAAAAAAQIDBAUGBwgJ/8QAWREAAgEDAwIDBAcFBAcEBgQPAQIDAAQRBRIhBjETIkEHFFFhIzJxgZGh8BVCscHRM1Kz4RYkNmJydPFDU4KyJjQ1krTSCCVUY3OiwsMXRGSDk+Ino0VVlP/aAAwDAQACEQMRAD8Az+NKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0zSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSmlKaUppSg9u4+gaUrYKiYepyAPHPAmAB4+vHOoAg9jn9f5in8q3cgPoID76ZHHPelBEA9dRpWvIfXUNw+NKaZFM1oIgHACPcfTTIPY5p8/hWnUX/AFi/zDTI+PanegGKPoYo+3YQHUc+nrSteoPqHrx6h6+vH68afzqGRTkPqH01DI+NRrXUaU0yM49aVpyH1DSlQHkC7kokZGSa0atJEkrRWawVBFdNuKR7JKoxZHxlFCD1pomX6zEAOowF4AQEdXFpam7kdVkEYSN5O2c7F3Y+8DFWl3dLaJHIUMniSJHwRxvbbnHwB7/lUecgAevAB278B6at81d/xrb5iY8iByDx68GAfT9B1DIHfilbwEB9P1/gPpqOR8aVpyHbuHf07+v6fXSladZQAREwcAHI9w7B69/pqGR2zTI/GtPMJ69ZePXnqDj6euo0rXrJ2DqL39O4d/T/AHh/PQcjI7UrXkPqGoZHxpWuo5HalOf9+oZHxpWnIfUNR+PypWvP+7UMj40pyH11GnyppmlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlNKU0pTSlN

1

Siinkohal on tegemist Claude Frédéric Bastiat´ süstematiseeritud tsitaatide kogumikuga. Sama kirjastuse väljaandel on ilmunud ka analoogsed tsitaadikogumikud käesolevas raamatus esindatud Benjamin Constanti, Ludwig Erhardi, David Hume´i, Friedrich A. von Hayeki, Ludwig von Misese, Wilhelm Röpke, Alexander Rüstowi, Adam Smithi ja Alexis de Tocqueville´i kohta.

2

Tavakohaselt nimetatakse klassikalise arenguökonoomika resp. moodsa arenguteooria juhtfiguuride seas Peter Baueriga kõrvuti eestlast Ragnar Nurkset. Vt näit: Encyclopedia of Political Economy. Edited by Phillip Anthony O´Hara. Vol. 1: A–K. London & New York: Routledge, 1999, lk 200.

Скачать книгу