loomisega. Teised ettevõtjad võidavad jäljendamise ja konkureerimisega. Kõige riskantsem ettevõtja liik on loominguline ettevõtja, keda kutsutakse ka innovaatoriks.”
„Miks on kõige riskantsem olla loominguline ettevõtja?” tahtsin teada.
„Sellepärast, et loomingulisus tähendab sageli, et oled teerajaja. Väga lihtne on kopeerida edukat ja ennast tõestanud toodet. Samuti on see vähem riskantne. Aga kui õpid uuendama, looma või leiutama oma teed edule, oled ettevõtja, kes loob uue väärtuse, mitte see, kes võidab jäljendamise abil.”
Avalik ja era
Valdav enamik suur- ja väikefirmasid on eraettevõtted. Suurt eraettevõtet nimetatakse sageli kinniseks ettevõtteks. See tähendab üldiselt, et firmal on vähe omanikke ja osakud ei ole vabalt saadavad.
Avalik ettevõte müüb oma aktsiaid vabalt üldsusele, peamiselt börsimaaklerite või teiste litsentseeritud väärtpaberimaaklerite kaudu. Avalik ettevõte müüb oma aktsiaid sellistel börsidel nagu New Yorgi väärtpaberibörs ning opereerib märksa rangemate reeglite tingimustes kui eraettevõtted.
Rikas isa ei asutanud avalikku ettevõtet, sellele vaatamata soovitas ta Mike’il ja minul teha seda ühe arenguetapina ettevõtjaks saamise teel. 1996. a, samal ajal kui tegelesime The Rich Dad Company asutamisega, olin ka investor ja osalesin kolme avaliku ettevõtte asutamises. Üks nendest loodi nafta, teine kulla ja kolmas hõbeda otsimiseks. Õlifirma kukkus läbi, ehkki leidis naftat, mis on omaette lugu. Kulla- ja hõbedafirmad leidsid märkimisväärses koguses kulda ja hõbedat. Õlifirma läbikukkumisele vaatamata tõid kulla- ja hõbedafirma investoritele rohkesti raha sisse.
Avalike ettevõtete arengukavaga töötamine andis suurepärase kogemuse. Nagu rikas isa arvas, õppisin palju ja minust sai protsessi käigus parem ettevõtja. Avastasin, et avalikule ettevõttele kehtivad tunduvalt rangemad reeglid ning et avalik ettevõtte kujutab endast tegelikult kaht eri ettevõtet, mis teenivad ühteaegu kaht kliendirühma (tegelikke kliente ja investoreid) ja kaht ülemust (juhatust ja riigi väärtpaberiametit). Samuti õppisin tundma rangemaid arvepidamise ja aruandluse standardeid.
Kui olin alles ettevõtja tee alguses, ütles rikas isa: „Paljude ettevõtjate unistus on näha oma loodud ettevõtet börsi nimekirjas.” Aga pärast Enroni, Arthur Andersoni, Worldcomi ja Martha Stewarti skandaali muutusid reeglid karmimaks ning vastavusnõuded keerulisemaks ja kallimaks. Riik hingas avalikele ettevõtetele kuklasse. Avaliku ettevõtte rajamine polnud sugugi nii tore, nagu olin oodanud. Ehkki ma õppisin palju, teenisin endale ja meie investoritele rohkesti raha, sain paremaks ettevõtjaks, õppisin avaliku ettevõtte äriplaani koostama ja mul oli hea meel, et olin selle õppimisprotsessi läbi teinud, kahtlen siiski, kas asutan veel kunagi mõne avaliku ettevõtte. Ma teen väikeste kinniste eraettevõtetega suuremat raha ja mul on seal toredam. (Kui soovite rohkem infot era- ja avalike ettevõtete plusside ja miinuste kohta, soovitame lugeda „Rich Dad’s Advisors” sarjas ilmunud Michael Lechteri raamatut „OPM: Other People’s Money”, Warner Business Books, 2005.)
Kas igaühest võib saada ettevõtja?
Rikas isa soovis, et ta poeg ja mina mõistaksime, et igaühest võib saada ettevõtja. Ettevõtja ei kujuta endast midagi erilist. Ta ei tahtnud, et ettevõtja seisund teeks meid liiga uhkeks. Ta ei tahtnud, et vaataksime teistele ülevalt alla ega peaks ennast teistest paremaks, kui saame edukaks ettevõtjaks.
Rikas isa rääkis selle kohta: „Ettevõtja võib saada kellest tahes. Teie kodukandi lapsehoidja on ettevõtja. Seda oli ka Ford Motor Company asutaja Henry Ford. Igaühest, kellel on natukenegi initsiatiivi, võib saada ettevõtja. Seega minu arvates ei ole ettevõtjad erilised ega teistest paremad. Teie ülesanne on otsustada, missugune ettevõtja te kõige rohkem olla tahate – lapsehoidja või Henry Ford. Nad mõlemad pakuvad ühiskonnale kasulikku teenust või toodet. Mõlemad on oma klientidele tähtsad. Aga ettevõtluse skaala ja tooteliik on nende puhul väga erinevad. Seda võib võrrelda jalgpalli mängimisega liivaplatsil, keskkoolis, kolledžis ja profiliigas.”
Selle näitega sain rikka isa jutu mõttest aru. Kui õppisin New Yorgi kolledžis ja mängisin kõrgkooliliigas jalgpalli, avanes meie meeskonnale võimalus treenida koos New York Jetsi klubi proffidega. See oli tohutult silmi avav kogemus. Üsna varsti sai meile kõigile kolledži meeskonnas selgeks, et kuigi me mängisime sama mängu kui profid, mängisime seda sootuks teisel tasemel.
Minu kui kaitsemängija esimene šokeeriv ärkamine toimus hetkel, mil püüdsin takistada New York Jetsi ründajat kaitseliinist läbi murdmast. Arvatavasti ei pannud vastane mind tähelegi. Ta lihtsalt jooksis minust üle. Mul oli tunne, nagu oleksin üritanud peatada ründavat ninasarvikut. Ma ei teinud talle haiget, aga tema tegi päris kindasti mulle haiget. Too ründaja ja mina olime umbkaudu sama kasvu. Kuid pärast tema takistamise katset mõistsin, et erinevus polnud füüsiline. See oli vaimne. Tal olid suurepärase mängija eeldused: südikus, tugev soov ja kaasa sündinud anne.
Sellel päeval sain õppetunni, et ehkki me mängisime mõlemad sama mängu, tegime seda kumbki eri tasemel. Sama kehtib ka ärimaailmas ja ettevõtluse mängus. Kõik võivad olla ettevõtjad. Ettevõtja ei kujuta endast midagi erilist. Äri plaanimisel on mõistlikum hoopis küsida: „Millisel tasemel sa seda mängu mängida soovid?”
Täna vanema ja targemana ei loo ma endale illusioone, et saan ükskord sama kuulsaks ettevõtjaks nagu Thomas Edison, Henry Ford, Steven Jobs või Walt Disney. Aga ma võin nendelt õppida ning võtta nad oma mentoriteks ja eeskujudeks.
See ongi rikka isa esimene õppetund ettevõtluses: „Edukas äri luuakse enne äri olemasolu.”
Ettevõtja tähtsaim ülesanne on plaanida äri enne, kui äri on olemas.
Äri edumudelile alusepanemine
Enamik ettevõtjaid vaimustub uuest tootest või võimalusest, mis neid nende arvates rikkaks teeb. Kahjuks keskenduvad paljud nendest tootele või võimalusele, mitte ei investeeri aega, et vastava toote või võimaluse ümber äri kavandada. Enne kui loobute palgatööst, on hea mõte uurida ettevõtjate elusid ja nende loodud eri liiki ettevõtteid. Samuti soovitame otsida mõne mentori, kes on olnud ettevõtja. Liigagi sageli küsitakse nõu inimestelt, kellel on ärikogemus palgatöötaja, mitte eraettevõtjana.
Veidi kaugemal raamatus tutvustame teile B-I kolmnurka, mis esitab visandlikult mis tahes ettevõtte loomiseks vajalikud koostisosad, olgu see suur või väike, frantsiis või isiklik omand, perekonna või avalik ettevõte. Teinud endale selgeks, millest äri koosneb, muutub nii selle kavandamine kui ka heade ja halbade ettevõtete hindamine tunduvalt kergemaks.
Samuti soovitame alati oma palgatöö alles hoida, alustades samal ajal osaajalist äri – mitte raha, vaid kogemuse pärast. See tähendab, et isegi kui osaajaline äri ei too tulu, saate midagi hoopis tähtsamat kui raha – praktilise kogemuse. Te omandate teadmisi mitte ainult äri, vaid ka iseenda kohta.
Boonus
Üks The Rich Dad Company edu põhjusi oli seik, et seda äri alustasid kolm juba edukat ettevõtjat – Sharon, Kim ja mina. Igaüks meist tõi meeskonda kaasa oma kogemused ja vaated. Sharon oli ettevõtlusmaailma migreerunud üldtuntud priimus, atesteeritud audiitor. Ta oli asutanud mitu oma firmat ja arendanud neid, enne kui lõi The Rich Dad Company rajamisel Kimi ja minuga kampa. Boonusena esitab Sharon iga õppetunni osas oma ainulaadsed vaated ning räägib oma seiskohtadest ja kogemustest.
Teekond ettevõtlusesse on nagu vaevaline rännak üle metsiku maa. Kui tahad
