peab frantsiis keskenduma kehtestatud ärisüsteemidele, sealhulgas kasutatavatele sõnadele, numbrite käitumisele ja kasutatavatele sümbolitele, et saavutada võimalikult suurt edu frantsiisialal. Üks suurimaid plusse frantsiisi ostmisel on see, et frantsiisiandja on juba loonud eduka ärisüsteemi.
Kas luua äri või töökoht?
Robert räägib üksikettevõtjast, kes ehitab enda ümber väikese äri. See on suure tõenäosusega ettevõtja, kellel on töökoht, mitte äri. Rikkal isal on sellise töökoha ja äri erinevuse kohta rusikareegel. Kui sul on võimalik aastaks oma ärist lahkuda ning seejärel naasta, leides selle eest tugevama ja suuremana, oled loonud B-kvadrandi suurettevõtte. Kui sul pole võimalik seda teha, oled loonud töökoha ehk S-kvadrandi väikeettevõtte. Näiteks paljud juristid või audiitorid saavutavad sedavõrd suure edu, et nende kliendid soovivad äri teha ainult nendega. Mida edukamaks nad muutuvad, seda vähem aega neil on. Neil on töökoht, mitte äri. Need kaks on selgelt eri asjad.
See ei tähenda, et te ei saa oma eriteadmiste ja loomingulisuse ümber äri ehitada. Te peate lihtsalt leidma viisi, kuidas oma eriteadmisi ja loomingulisust kapitaliks muuta – luua süsteemid, mis võimaldavad teistel (teie alluvatel või alltöövõtjatel) teie eriteadmisi ja loomingulisust rakendada.
Kuna see raamat algab ettevõtjaks saamisest, on väga oluline aru saada oma isiklikust äri loomise motivatsioonist. Esitage endale järgmised küsimused.
1. Miks ma tahan oma äri?
2. Kui väga ma soovin oma äri?
3. Millisel tasemel ma seda mängu mängida tahan?
4. Millisele tasemele olen valmis arenema, et seda mängu mängida?
5. Kas olen valmis kulutama aega selleks, et õppida teiste edukate ettevõtjate ja nende äride kohta?
6. Kas ma kardan ebaõnnestuda?
7. Kas ma suudan muuta oma kartuse ebaõnnestumise ees tugevuseks, mis aitab mul äri juhtida?
8. Kas ma oskan vigadest õppida?
9. Kas olen valmis meeskonda looma või meeldib mulle üksi töötada?
10. Kas olen valmis vastavat hinda maksma?
11. Kas olen valmis praegu aega kulutama, et hiljem vilju lõigata?
12. Kas olen valmis rahaliste tasudega ootama, kuni äri edu saavutab, või vajan kuupalka?
Olles vastanud nendele küsimustele ja tahate ikka veel kindlalt oma äri alustada, astuge samm edasi ning esitage endale järgmised küsimused.
• Millised on teie seni suurimad saavutused?
• Millised on teie seni suurimad ebaõnnestumised?
• Kui mitu korda olete tasuta tööd teinud?
• Kas te töötaksite selle ettevõtte heaks, isegi kui ei saaks tasu?
• Kas teil on oma perekonna ja sõprade emotsionaalne toetus selles riskantses ettevõtmises?
• Kas olete valmis harima ennast kõigis B-I kolmnurga valdkondades (eduka äri olulised osad, mida käsitletakse ja vaadeldakse selles raamatus)?
Kui soovite pärast nendele küsimustele vastamist ikka veel innukalt ettevõtjaks saada, on teil ehk olemas just see, mida on vaja, et olla väga edukas ettevõtja.
Palju õnne vabaduse otsimise puhul!
2. peatükk
Rumal ja rumalam saavad rikkaks ja rikkamaks
Minu esimene äri
Mu esimene äri kukkus läbi 1956. aastal. Olin toona üheksane.
Mu teine äri saavutas edu 1956. aastal. Olin endiselt üheksane. Ilma esimese äri läbikukkumiseta poleks teine äri edu saavutanud.
Läbikukkumine kui strateegia
Äris läbikukkumine juba varases nooruses oli määrav kogemus. See oli kasulik edustrateegia väljatöötamiseks tulevikus. Hakkasin üheksa-aastasena aru saama, et ettevõtluse kohta on parim õppida vigade kaudu. Ehkki ma ei teeninud palju raha, mõistsin, et mida targemaks ma ebaõnnestumiste ja nendest õppimise abil muutun, seda rikkamaks saan. Täna teen äris sageli midagi teadmisega, et võin läbi kukkuda. Miks? Sest õppisin üheksa-aastasena, et läbikukkumine on edu saavutamiseks hädavajalik.
Ettevõtjaid tabab ebaõnn kahel peamisel põhjusel. Esimene: ettevõtjaks saada tahtja kardab nii kohutavalt läbikukkumist, et tardub ega võta midagi ette. Ta tõuseb igal hommikul ja läheb tööle – alati sama vabandusega, miks ta pole valmis palgatööst loobuma ja oma äri alustama. Tavalised vabandused on muu hulgas, et pole piisavalt palju raha, on liiga riskantne, aeg pole õige, lapsed vajavad toitmist jne.
Teine ettevõtjate ebaedu põhjus on see, et nad ei ebaõnnestu piisavalt. Paljud väike- ja üksikettevõtjad saavutavad teatava edu ja lõpetavad siis kasvamise. Äri jääb mingile tasandile pidama või hääbub. Äri jõuab teatud suuruseni ja kasvamine seiskub. Jällegi peab ettevõtja riskima läbikukkumisega, enne kui äri saab kasvama hakata.
Läbikukkumishirm on peamine põhjus, miks väga paljud inimesed ebaõnnestuvad elus või pole nii edukad, nagu soovivad. See ei kehti ainult äri, vaid kõikide eluvaldkondade kohta. Mäletan, et ma ei käinud keskkooliajal üldse kohtamas, sest kartsin kohutavalt äraütlemist. Lõpuks just enne kooli lõpetamist kutsusin ühe ilusa klassiõe peole ja minu üllatuseks vastas ta: „Jah.” Meil polnud tol õhtul küll kuigi lõbus, aga ma tegin vähemalt edusamme.
Veel üks palgatöötaja ja ettevõtja erinevus
Hiljuti nimetas üks saatejuht mind raadiointervjuus riskijaks. Kostsin vastu: „Tänases kiirelt muutuvas maailmas on riskijad inimesed, kes ei võta riske. Need, kes ei riski, jäävad maha.”
Tegemist oli poole tunni pikkuse saatega, milles tavaliselt küsitleti eri elualade inimesi. Selle nimi oleks võinud olla „Minu edu saladus”. Kui saatejuht päris minu saladust, jutustasin talle oma esimesest läbikukkumisest äris üheksa-aastasena ja kuidas see viis mu teise äri eduni. Seejärel ütlesin: „Ma mõistsin, et ebaedu on tee edule.”
„Te õppisite seda juba üheksa-aastasena?” imestas saatejuht.
„Täiesti õige,” vastasin. „Nagu suuremale osale inimestest, ei meeldi ka mulle läbi kukkuda. Ma vihkan seda. Aga too ebaõnnestumine varases nooruses andis mulle võimaluse heita pilk tulevikku. Ma nägin oma edu kulgu. Osa inimesi jõuab edasi, teades kõiki õigeid vastuseid. Sellistel inimestel läheb koolis tavaliselt hästi. Minu kulg on teistsugune. Mina jõuan edasi läbikukkumiste abil. Sellepärast olengi alustanud väga palju erinevaid ärisid.
