hoopis vähema eest?
Üks suur erinevus ettevõtja ja palgatöötaja vahel on see, et ettevõtjat vaimustavad müüride veebi vastu vahetamisest tingitud muutused. Kuid paljudes palgatöötajates tekitavad need muutused õudu.
Viimane erinevus veel
Lõpuks esitan ettevõtjate ja palgatöötajate palga erinevuse. Vaadeldes alltoodud kõige kõrgema ja madalama palgaga tegevjuhtide tabelit, panete tähele, et mõned kuulsaimad tegevjuhid saavad madalaimat palka. Kas põhjus võib peituda selles, et palgatöötajatest tegevjuhid töötavad palga nimel ja ettevõtjatest tegevjuhid töötavad mingit muud liiki tasu nimel?
Kõrgeima palgaga
Madalaima palgaga
Allikas: ajakiri Fortune, 2. mai 2005. Artiklis on ära toodud palk, preemia, kõik väärtpaberitulud ja muud lisarahad. Minu esitatud esimene rühm töötab palgatöötajatena peamiselt palga nimel, teine rühm valib aga äriomanikena teistsugused kompensatsioonivormid, nagu näiteks väärtpaberitulud ja muud lisarahad.
Kas sina oled ettevõtja?
Nagu näete, on palgatöötajatel ja ettevõtjatel omad erinevused. Selle raamatu eesmärk on käsitleda neid erinevusi põhjalikumalt, et saaksite enne palgatööst loobumist otsustada, kas ettevõtja tee on teie jaoks.
Kokkuvõtteks
Minu arvates peitub suurim erinevus ettevõtja ja palgatöötaja vahel soovis turvalisuse või vabaduse järele.
Rikas isa ütles: „Kui sinust saab edukas ettevõtja, õpid tundma vabadust, mida kogevad väga vähesed. Asi pole ainult paljus rahas ja vabas ajas. See on vabadus hirmust hirmu enda ees.”
„Vabadus hirmust hirmu ees?” imestasin.
Ta jätkas noogutades: „Kui sa heidad pilgu sõna vabadus taha, leiad sealt redutamas hirmu. Sellepärast suurem osa inimesi ütlebki: „Hangi hea haridus.” See pole armastusest õppimise või teadmiste vastu, vaid hirmust – kartusest, et sa ei saa head töökohta ega suuda raha teenida. Vaata, kuidas õpetajad motiveerivad õpilasi koolis – selle motivatsiooni taga on hirm. Nad manitsevad: „Kui te ei õpi, kukute läbi.” Seega motiveerivad nad õpilasi õppima läbikukkumishirmuga. Kui õpilane lõpetab kooli ja läheb tööle, on taas motivatsiooniks hirm. Tööandjad ütlevad otse välja või annavad muul moel mõista: „Kui sa ei tee oma tööd, lastakse sind lahti.” Töötaja töötab tublimalt hirmust – ta kardab, et ei pane leiba lauale, et tal pole majalaenu tasumiseks raha. Turvatundeiha põhjuseks on hirm. Turvalisuse häda on aga selles, et see ei ravi hirmu. See heidab hirmule vaid teki peale, aga hirm jääb, itsitab nagu tont voodi all.”
Kuna käisin toona keskkoolis, sain hirmu pärast õppimise mõttest hästi aru. „Ma õpin koolis ainult sellepärast, et kardan läbi kukkuda. Ma ei õpi sellepärast, et tahan omandada teadmisi. Kardan nii kohutavalt läbi kukkuda, et õpin aineid, mida mul kunagi vaja ei lähe.”
Rikas isa ütles noogutades: „Turvalisuse pärast õppimine pole sama mis vabaduse pärast õppimine. Inimesed, kes õpivad vabaduse pärast, õpivad teistsuguseid aineid kui need, kes õpivad turvatunde pärast.”
„Miks koolides õppimises valikut ei pakuta?” pärisin.
„Ma ei tea,” vastas rikas isa. „Turvalisuse pärast õppimise probleem on selles, et hirm ei kao kusagile, ja kui hirm on alati olemas, siis tunned end harva turvaliselt, seetõttu ostad üha rohkem kindlustust ja nuputad, kuidas ennast kaitsta. Sa muretsed alati vaikselt endamisi, isegi kui teed näo, et oled edukas ja sul pole millegi pärast muretseda. Turvalise eluviisi juures on kõige halvem seik, et sa elad pahatihti kaht elu – tegelikku elu ja elamata elu, mida tead, et võiksid elada. Need on mõned turvalisuse pärast õppimise probleemid. Kõige suurem häda on aga see, et hirm on ikka alles.”
„Nii et ettevõtjaks saades hirmud kaovad?” tahtsin teada.
„Muidugi mitte!” muigas rikas isa. „Ainult rumalad arvavad, et nad ei karda. Hirm on alati olemas. Igaüks, kes väidab, et tal pole hirme, on tegelikkusest irdunud. Mina ütlesin: „Vabadus hirmust hirmu ees.” Ehk teisisõnu – sa ei pea kartma hirmu, sa ei pea olema hirmu vang, su maailma ei määratle hirm nagu paljude puhul. Sa õpid hirmu kartmise asemel sellele näkku vaatama ja seda enese heaks ära kasutama. Selle asemel, et ärist loobuda, sest sul pole raha ja sa kardad, et ei suuda arveid tasuda, on sul tõelise ettevõtjana julgust edasi minna, selgelt mõelda, õppida, lugeda, uute inimestega rääkida, uusi ideid ja tegevusi välja nuputada. Vabadusiha võib anda sulle südidust tegutseda aastaid, ilma et tunneksid vajadust kindla töökoha ja palga järele. Vaat sellisest vabadusest käib jutt. See on vabadus hirmust hirmu ees. Meil kõigil on hirme; vahe on selles, kas hirm paneb meid otsima turvalisust või vabadust. Palgatöötaja taotleb turvalisust, ettevõtja aga vabadust.”
„Kui hirmu tagajärg on turvatunne, siis mis on vabaduse ajendav jõud?” küsisin.
„Julgus ehk kuraas,” naeratas rikas isa. „Kuraas tuleb prantsuskeelsest sõnast le coeur – süda.” Ta tegi hetkeks pausi ja lõpetas siis vestluse, öeldes: „Vastuse küsimusele, kas valida ettevõtja või palgatöötaja tee, leiad oma südamest.”
Vabadus on tähtsam kui elu
Üks mu lemmikfilme on aastaid olnud klassikasse kuuluv „Easy Rider”, peaosades Peter Fonda, Dennis Hopper ja Jack Nicholson. Ühes stseenis, vahetult enne kui Jack Nicholsoni kehastatud tegelane surma saab, räägib ta Dennis Hopperiga vabadusest. Minu arust on sobiv lõpetada sissejuhatus selle dialoogiga, sest just sellepärast ma otsustasingi ettevõtjaks saada. Valisin ettevõtja tee, et olla vaba. Minule on vabadus tähtsam kui elu ise.
Kõnealuses stseenis on need kolm tegelast soosse laagrisse jäänud pärast seda, kui kamp korralikke mehepoegi neid kiusas, ähvardas ja linnast minema ajas.
DENNIS HOPPER: „Nad kardavad, mees.”
JACK NICHOLSON: „Oh, nad ei karda sind. Nad kardavad seda, mida sa nende jaoks endast kujutad.”
D. H.: „Me kujutame endast nende jaoks ainult kedagi, kes peaks juuksed ära pügama.”
J. N.: „Oo ei. Sa kujutad endast nende jaoks vabadust.”
D. H.: „Kurat võtaks, mis vabadusel viga on, mees? Selles ju kogu asi ongi.”
J. N.: „Oo jaa. Täiesti õige. Just selles asi ongi. Kuid vabadusest rääkimine ja vaba olemine – need on kaks eri asja. See tähendab, et üsna raske on vaba olla, kui sind ostetakse ja müüakse turul. Mõistagi ei tohi kellelegi kunagi öelda, et ta pole vaba, sest siis hakkab ta kohe tapma ja sandistama, et tõestada sulle, et ta on vaba. Oo jaa, nad muudkui räägivad ja räägivad isikuvabadusest. Aga kui näevad vaba isikut, ajab see neile hirmu nahka.”
D. H.: „Nad ei põgene ju hirmust minu ees.”
J. N.: „Ei … see muudab nad ohtlikuks.”
Kohe pärast seda stseeni ründavad samad korralikud mehepojad neid kolme ja peksavad nad vaeseomaks. Nicholsoni tegelaskuju sureb, Fonda ja Hopper sõidavad edasi; lõpuks tapetakse nemadki, aga seda teevad juba teised korralikud mehepojad, kes jagavad
