raamat on pühendatud teie vabadusele.
1. peatükk
Mis vahe on palgatöötajal ja ettevõtjal?
Õige suhtumisega alustamine
Kui olin laps, ütles mu vaene isa tihti: „Käi koolis, õpi hästi, siis leiad suurte hüvedega hea töökoha.” Ta ärgitas mind saama palgatöötajaks.
Rikas isa tavatses öelda: „Õpi looma oma äri ja värbama häid töötajaid.” Tema ärgitas mind saama ettevõtjaks.
Ühel päeval küsisin rikkalt isalt, mis vahe on palgatöötajal ja ettevõtjal. Ta vastas: „Palgatöötajad otsivad tööd pärast seda, kui ettevõte on loodud. Ettevõtja töö algab juba enne ettevõtte sündi.”
99 % ebaõnnestumisi
Statistika näitab, et 90 % kõigist uutest äridest põrub esimese viie aasta jooksul läbi. See näitab ka, et 90 % kümnendikust esimesel viiel aastal ellujäänust kukub läbi enne nende 10. aastapäeva. Ehk teisti öeldes: umbes 99 % kõigist käivitatud äridest ebaõnnestub esimese kümne aasta jooksul. Miks? Põhjusi on palju, aga järgmisena esitan mõned tõsisemad.
1. Meie koolid õpetavad õpilasi palgatöötajateks, kes otsivad tööd, mitte ettevõtjateks, kes loovad töökohti ja ettevõtteid.
2. Hea palgatöötaja oskused ei ole samad, mis on vajalikud heale ettevõtjale.
3. Paljudel ettevõtjatel ei õnnestu luua ettevõtet. Nad töötavad selle asemel kõvasti, arendades oma ametit. Neist saavad üksikettevõtjad/vabakutselised, mitte äriomanikud.
4. Paljud ettevõtjad teevad palju töötunde ja saavad väiksemat tunnipalka kui nende alluvad. Sestap loobuvad mitmedki kurnatusest.
5. Paljud uued ettevõtjad alustavad piisava elukogemuse ja kapitalita.
6. Paljudel ettevõtjatel on suurepärane toode või teenus, kuid neil puuduvad ärilised oskused, et ehitada selle ümber edukat äri.
Vundamendi ehitamine ärile
Mu rikas isa ütles: „Äri alustamine on nagu ilma langevarjuta lennukist väljahüppamine. Ettevõtja hakkab langemisel langevarju meisterdama ja loodab, et see avaneb enne maandumist. Kui ettevõtja kukub enne langevarju avanemist maha, on tal äärmiselt raske lennukisse tagasi minna ja uuesti proovida.”
Rikka Isa raamatuid lugenud teavad juba, et hüppasin mitu korda lennukist välja ega jõudnud langevarju valmis meisterdada. Hea on aga see, et ma maandusin valusasti, kuid põrkasin tagasi. Kõnealune raamat jutustab mõnest mu hüppest, valusast maandumisest ja tagasipõrkest. Paljud ebaõnnestumised ja õnnestumised olid väikesed, mistõttu tagasipõrked polnud väga valulikud – kuni alustasin takjakinnisega nailonrahatasku äri. See raamat on üksikasjalikum, sest ma tegin rohkesti vigu ja võtsin nendest tee peal õppust. Rahataskuäri saatis taevakõrgune edu ja sama kõrge oli ka kukkumine. Mul kulus üle aasta, et sellest rängast matsust toibuda. Kuid teisalt oli see mu elu parim ärikogemus. Taastamisprotsessi käigus õppisin tohutult nii äri kui ka iseenda kohta.
Mõra tammis
Üks põhjus, miks ma surfari nailonrahatasku äris väga valusasti kukkusin, oli see, et ma ei pööranud pisiasjadele tähelepanu. Vanas kõnekäänus: „Mida suurem sa oled, seda valusamini kukud,” on oma tõetera sees. Mu väike rahataskuäri kasvas nii kiiresti, et äri ise oli märksa suurem kui selle asutanud kolme ettevõtja võimed. Äri rajamise asemel olime loonud dr Frankensteini koletise seda ise mõistmata. Ehk teisiti öeldes: ootamatu edu kiirendas ebaõnnestumisi. Tegelik probleem seisnes selles, et me polnud oma ebaõnnest teadlikud. Arvasime, et oleme edukad. Arvasime, et oleme rikkad. Arvasime, et oleme geeniused. Vaevusime küll ekspertidelt (näiteks patendivolinikelt) nõu küsima, aga me ei kuulanud neid.
Pisut alla ja üle 30-aastaste ettevõtjatena kaldusid meie mõtted ärilt kõrvale ja me pidutsesime pikki õhtuid. Arvasime päris tõsiselt, et olime asutanud äri. Pidasime ennast ettevõtjateks. Uskusime oma edulugu. Hakkasime hooplema. Voolas šampanja. Varsti oli meil kõigil vinge sportauto ja me semmisime veel vingemate naistega. Olime edust ja rahast pimestatud. Me ei märganud tammi tekkinud mõrasid.
Lõpuks tamm murdus. Kaardimajake me ümber hakkas kokku varisema. Meie langevari ei avanenud.
Liiga suur edu
Selle jutuga ettevõtlusalasest rumalusest tahan öelda, et paljude inimeste arvates saab ärile saatuslikuks ebapiisav edu. Paljudel juhtudel on see tõesti tõsi. Mu rahataskuäri läbikukkumine oli väärtuslik kogemus, sest sain juba ettevõtjakarjääri alguses teada, et ärile võib saatuslikuks saada ka liiga suur edu. Mõte on selles, et halvasti kavandatud äri võib vaatamata algsele edule läbi kukkuda.
Suur töökus korvab halva plaani
Halva äriplaaniga uus ettevõte võib ellu jääda, kui ettevõtja teeb kõvasti tööd ja hoiab seda palja sihikindluse abil lagunemast. Ehk teisiti öeldes: suur töökus võib korvata halvasti plaanitud äri ja selle ebaõnnestumisest päästa. Maailmas leidub miljoneid väikeettevõtjaid, kes suudavad oma lekkivat äri ränga töö, palja tahtejõu, toruteibi ja heinapallinööri abil vee peal hoida. Häda on vaid selles, et kui nad lakkavad töötamast, lööb äri lõhki ja läheb põhja.
Kõikjal maailmas jätavad ettevõtjad oma pereliikmetega head aega ja suunduvad oma äri, oma kivi juurde. Paljud nendest lähevad tööle, arvates, et suurem vaevanägemine ja pikemad töötunnid lahendvad sellised äriprobleemid nagu läbimüük, rahulolematud alluvad, asjatundmatud nõuandjad, ebapiisav käive äri kasvatamiseks, toorme hinnatõus, kindlustuspreemiate kasv, rendipindade kallinemine, riiklike määruste muutmine, riiklik kontroll, maksude tõus, maksuvõlad, rahulolematud kliendid, võlgnikest kliendid ja liiga lühike päev, ning need on vaid mõned igapäevased raskused. Paljud ettevõtjad ei saa aru, et mitmed tänased äriprobleemid said alguse eile, ammu enne äri loomist.
Üks väikeettevõtete läbikukkumise kõrge protsendi peapõhjus on puhas kurnatus. Väga raske on raha teenida ja tegutsemist jätkata, kui suure osa ajast röövivad tegevused, mis ei too raha sisse või kulutavad raha, tasakaalustamata sissetulekut. Kui mõtlete oma äri alustamisele, soovitan teil enne palgatööst loobumist rääkida mõne ettevõtjaga sellest, kui palju aega ta kulutab oma äri juhtimisel nendele tegevustele, mis ei too tulu. Küsige ka, kuidas ta selle probleemiga toime tuleb.
Nagu
