ja avas tööstuslinnaosas väikese söögikoha. Ta oli alati igatsenud olla iseenda ülemus ja teha oma asju. Panga laenuametnikuna nägi sõber, et selle jõukaimad kliendid olid ettevõtjad, ja ta tahtis ka rikkusest oma osa saada, niisiis loobus ta palgatööst ja asus unistusi püüdma.
Igal hommikul kell neli tõusid sõber ja ta ema üles, et alustada ettevalmistusi lõunaseks tipptunniks. Nad nägid kahekesi kõvasti vaeva, hoides raha kokku ja otsides lihtsamaid võimalusi odavate maitsvate külluslike toiduportsjonite pakkumiseks.
Käisin aastaid seal, sõin lõunat ja pärisin nende käekäigu järele. Paistis, et nad olid väga rahul, tundsid klientidest ja tööst rõõmu. „Ükspäev laiendame oma äri,” tähendas sõber. „Ükspäev palkame inimesed, kes raske töö meie eest ära teevad.” Probleem oli aga selles, et seda päeva ei tulnudki. Sõbra ema suri, äri sulges uksed ja sõber läks kiirtoidurestorani juhatajaks. Ta hakkas taas palgatöötajaks. Viimasel kohtumisel ütles ta: „Palk pole küll suurem asi, aga vähemalt tööpäevad on lühemad.” Tema juhtumil langevari ei avanenud. Ta kukkus maha, enne kui jõudis äri üles ehitada.
Nüüd kuulen mõnda teist ütlemas: „Ta vähemalt proovis”, „Tal lihtsalt ei vedanud. Kui ema poleks ära surnud, oleksid nad ehk äri laiendanud ja kõvasti teenima hakanud” või „Kuidas te võite nii töökaid inimesi kritiseerida?” Olen nende arvamustega nõus. Ma ei taha neid arvustada. Ehkki nad polnud mu sugulased, olid nad mulle väga kallid. Teadsin, et nad olid õnnelikud, samas oli piin näha neid päevast päeva rügamas ja ometi paigal seismas. Jutustasin kõnealuse loo ainult sellepärast, et rõhutada sama mõtet. Äri hakkas läbi kukkuma juba enne äri olemasolu. Sõber oli selle enne palgatööst loobumist halvasti plaaninud.
Kas teis on ettevõtjaainest?
Kui see jutt pikkadest töötundidest, nurjumisest ebaõnnestumisel ja nurjumisest võib-olla ka õnnestumisel või lennukist ilma langevarjuta väljahüppamisest ja valusatest maandumistest hirmutab teid, siis pole teis ehk ettevõtjaainest.
Ent kui need jutud äratavad teis huvi või tekitavad soovi ennast proovile panna, lugege edasi. Pärast raamatu läbilugemist on teil vähemalt parem ettekujutus sellest, mida ettevõtjad edu saavutamiseks teadma peavad. Samuti on teil parem arusaamine sellest, kuidas luua, plaanida ja ehitada äri, mis kasvab koos teiega või ilma ning muudab teid üle igasuguste ootuste rikkaks. Kui ikkagi hüppate lennukist ilma langevarjuta välja ja tahate võita, siis võtke siht võita suurelt.
Ettevõtja töö
Ettevõtja kõige tähtsam töö algab juba enne äri või töötajate olemasolu. Ettevõtja ülesanne on plaanida äri, mis on võimeline kasvama, paljudele inimestele tööd andma, klientidele väärtusi pakkuma, vastutustundlik olema ja tooma majanduslikku heaolu kõigile äri edendajatele, olema heategevuslik ning töötama lõpuks ilma ettevõtja abita. Edukas ettevõtja plaanib mõttes juba enne äri olemasolu just sellise äri. Rikka isa sõnutsi on just see tõelise ettevõtja töö.
Ebaõnnestumine sillutab tee edule
Pärast üht halvavat ärilist ebaõnnestumist läksin rikka isa juurde ja küsisin: „Mida ma siis valesti tegin? Oma arust koostasin hea äriplaani.”
„Ilmselt mitte,” vastas rikas isa muiates.
„Mitu korda ma seda tegema pean? Ma olen suurim hädavares maailmas.”
Rikas isa ütles: „Hädavaresed jätavad pärast ebaõnnestumist asja sinnapaika. Võitjad ebaõnnestuvad üha, kuni saavutavad edu.” Ta sirvis hetke pabereid laual, seejärel vaatas mulle otsa ja sõnas: „Maailm on ettevõtjaks saada tahtjaid täis. Nad istuvad töölaudade taga, neil on tähtsalt kõlavad ametinimetused, nagu asepresident, osakonnajuhataja või inspektor, ja mõni saab isegi korralikku palka. Need ettevõtjaks saada tahtjad unistavad, et ühel ilusal päeval loovad nad oma äriimpeeriumi ja võib-olla ükskord mõni neist teebki seda. Aga mina arvan, et suurem osa nendest ei söanda seda julgustükki ette võtta. Enamikul on mingi vabandus või loogiline seletus, nagu näiteks: „Las lapsed kasvavad enne suureks”, „Ma lähen kõigepealt uuesti õppima” või „Ma kogun enne piisavalt raha”.”
„Kuid nad ei hüppa kunagi lennukist välja,” lõpetasin ta mõttekäigu.
Rikas isa noogutas.
Missugune ettevõtja te olla tahate?
Edasi seletas rikas isa, et maailm on täis erinevaid ettevõtjaid. On olemas suured ja väikesed, rikkad ja vaesed, ausad ja ebaausad, kasumiahned ja mittekasumiahned, pühad ja patused, väikelinna ja rahvusvahelised ning edukad ja ebaedukad ettevõtjad. Ta ütles: „Sõna ettevõtja on lai mõiste ja erinevad inimesed saavad sellest erinevalt aru.”
RAHAVOO kvadrant
Nagu sissejuhatuses juba mainisin, seletab RAHAVOO kvadrant, et ärimaailma moodustavad nelja tüüpi inimesed ning nad on sageli tehniliselt, emotsionaalselt ja vaimselt erinevad.
E on palgatöötaja.
S on üksik- või väikeettevõtja.
B on kesk- või suurettevõtja.
I on investor.
Näiteks palgatöötaja räägib alati üht ja sedasama, olgu ta siis ettevõtte direktor või koristaja. Ta ütleb ikka: „Ma otsin kindlat, turvalist, hüvedega töökohta.” Võtmesõnad on siinkohal „kindel” ja „turvaline”. Ehk teisiti öeldes: hirmutunne hoiab neid selles kvadrandis lõksus. Kui nad tahavad liikuda ühest kvadrandist teise, peavad nad oskusi omandama ja tehnilisi küsimusi õppima ning sageli ka emotsionaalsetest probleemidest üle saama.
S-kvadrandi inimene tavatseb öelda: „Kui tahad, et midagi tehtud saaks, siis tee see ise ära.” Paljudel juhtudel on säärase inimese probleem selles, et ta peab õppima uskuma, et teised tulevad vastava ülesandega paremini toime. Usalduse puudumise tõttu jääb äri väikeseks, sest on ju raske kasvada, usaldamata teisi. Kui S-kvadrandi inimesed kasvavadki, siis tihti partnerluse kaudu, mis üldjuhul tähendab sama töö tegemiseks ühinenud mitut S-i.
B-kvadrandi inimesed otsivad alati häid inimesi ja häid ärisüsteeme. Nad ei taha tingimata töötada. Nad tahavad rajada äri, mis teeks töö ära. Tõeline B-kvadrandi ettevõtja võib laiendada oma äri üle kogu maailma. S-kvadrandi ettevõtja piirdub sageli väikese piirkonnaga, mida on võimalik isiklikult kontrollida. Mõistagi leidub alati erandeid.
I-kvadrandi investor otsib nutikat S-i või B-d, kes hoolitseks ta raha eest ja kasvataks seda.
Õpetades oma poega ja mind, õpetas rikas isa meid kõigepealt asutama eduka S-kvadrandi äri, millel oleks võime laieneda edukaks B-kvadrandi äriks. Ning just sellest see raamat räägibki.
Mis liiki äri te rajada tahate?
Õpetades ettevõtlust, ärgitas rikas isa oma poega ja mind õppima võimalikult mitmeid erinevaid ärisüsteeme. Ta ütles: „Kuidas te saate olla äri plaanivad ettevõtjad, kui teil pole erinevatest ärisüsteemidest ja ettevõtjatest aimugi?”
Üksikettevõtjad
Rikas isa seletas vääramatult, et paljud ettevõtjad ei ole äriomanikud, vaid üksikettevõtjad, kellel on töö, mitte äri. Ta ütles:
