ja Ameerikas.
Astroloogiakoole ja – organisatsioone rajati Atlandi ookeani mõlemal kaldal ja kõikjal üle maailma, üks esimesi oli Astroloogiauuringute keskus, mis loodi Inglismaal 1948. aastal. Alguses olid need koolid kõik väikesed ning neil puudus laiem ühiskondlik tähendus, ent ainuüksi faktist, et nad olid olemas, piisas, et tõmmata endale metsikut kriitikat erinevatest ühiskonnasektoritest. Akadeemikud, teadlased ning evangelistlikud kristlased ründasid astroloogiat kahekümnenda sajandi esimesel poolel, igaüks omast vaatepunktist.
1960ndatel avardus suhtumine astroloogiasse ja hipide kultuuriline vastupanuliikumine võttis selle omaks. Hipide hulgas oli moes astroloogiaraamatute lugemine või lasti mõnel professionaalsel astroloogil või ka entusiastlikul sõbral endale kaart koostada. See suunitlus jätkus järgmistel kümnenditel. Mõningate teaduskogukondade liikmete silmis oli selline areng niivõrd ärevusseajav, et 1975. aastal kirjutas 186 teadlasest koosnev grupp alla avalikule pöördumisele, millega nad protesteerisid astroloogia vastu. Muuhulgas olid nad veendunud, et astroloogia ei ole lihtsalt kahjutu mõttetus, vaid lausa ohtlik nõrkadele ja kergestihaavatavatele inimestele, keda nende väitel jahivad omakasupüüdlikud astroloogid. Kas see kõlab tuttavalt? Sarnast argumentatsiooni kasutati astroloogia vastu ka Vana-Rooma aegadel. Pöördumises on mainitud ka teadlaste usku, et astroloogia on kindlasti pettus, sest sel ei ole mingit mõõdetavat teaduslikku alust.
Kahekümnenda sajandi alguse sotsioloog Max Weber on öelnud: „Meie aja saatust iseloomustab maailma mõistuspärastamine ja intellektualiseerimine ning ennekõike lummusest vabanemine.”3 Weber pidas lummusest vabanemise all silmas seda, et praeguses läänelikus maailmapildis ei ole enam ruumi millelegi ebaratsionaalsele või maagilisele. Kõigel peavad olema silmnähtavad tulemused või käegakatsutavad tõendid. Üldjoontes ei ole see peavoolu mõtlemises muutunud Weberi ajast tänapäevani, enam kui saja aasta jooksul.
Kahekümnenda sajandi lõpupoole takerdus astroloogia new age liikumisse, mis kasvas välja hipiliikumisest. Kaugel sellest, et kaduda uuesti ühiskonna varjupoolele, nagu ehk lootsid mainitud 186 teadlast, on astroloogia populaarsus kasvanud ning seda hindavad kõik, kes uurivad seda tõsiselt kui sügava tarkuse allikat. Lõimides kaasaegset psühholoogiat erinevate mõttesüsteemidega, mis pärinevad lausa nii kaugest ajast nagu seda oli Babüloonia astroloogide-nägijate oma, on nüüdisaegne astroloogia käinud maha pika tee. Paljudes maades leidub tänasel päeval aastatepikkuse kogemusega kvalifitseeritud astrolooge, kes sellel alal tegutsevad, kirjutavad ja loenguid peavad.
Praegune aeg on põnev astroloogiale, mille maine on üha tõusuteel, ning on suurepärane aeg õppida selgeks selle alustalad. Individuaalse astroloogia peamine eesmärk on aidata inimestel ennast ja teisi põhjalikumalt mõista, uurides selleks sünnikaarti. Tänapäevane astroloogiliste kaartide lugemine on täiesti erinev eelmiste sajandite fatalistlikust lähenemisest selles mõttes, et professionaalsed astroloogid esitavad harva mõne kindla sündmuse kohta lõplikke väiteid, välistades täielikult vaba tahet. Tänapäeva õpetatud astroloog on täiesti teadlik sellest, millised planeetide tsüklid mõjutavad inimest mingil kindlal perioodil, muu hulgas ka tulevikus, ning suudab selgitada nende mõju inimese elule.
Hoolimata sellest, et sajandite jooksul on astroloogiat materdatud eelarvamuste ja mittemõistmisega, on selle pikaealisus ja vastupidavus tõestanud, et „selles peab midagi olema”! Astroloogia on distsipliin, mis nõuab austust ja tasub heldesti neile, kes võtavad aega seda korralikult tundma õppida.
2
NURGAKIVID JA TIIRLEMINE
Võtnud kiiresti läbi tuhandete aastate pikkuse ajaloo Babüloonia astroloogidest ja nägijatest kuni kahekümne esimese sajandi astroloogiakonsultantideni, asume nüüd uurima astroloogiat. Seda astroloogilist rännakut alustades võiksime loobuda kõigest „tehnilisest” ning keskenduda lihtsalt sellele, mida tähendab kaart. Küll aga usun ma, et on oluline selgitada nii diagrammide kui sõnadega mõningaid astronoomia põhitõdesid kaardi erinevate komponentide taga. Sel moel oma teadmisi avardades saad kõigest paremini aru ning sinu tõlgendused on tugevamad.
Paljud nüüdisaegsed astroloogid ei ole astronoomid, kuid saavad põhimõtteliselt aru, mis on nende kunsti aluseks. Niisiis selgitan ma käesolevas peatükis sünnikaardi jaoks kõige olulisemat astronoomiat. Kuna Päikesesüsteemi astronoomia on keeruline, olen seda parema arusaamise tarbeks lihtsustanud.
Läbi aegade oli astroloogide jaoks oluline õppida astronoomiat ja matemaatikat, et arvutada kaarte. Sünnikaarti arvutati käsitsi veel kahekümnenda sajandi lõpuski ja üksikud puristid eelistavad tänini käsitsi kalkuleerimist või kasutavad seda n-ö tagavaravariandina. Nüüd on meil muidugi nii hästi, et astroloogilised arvutiprogrammid teevad kõik arvutused meie eest ära, nii et nagu ka varem mainitud, ei räägi ma selles raamatus matemaatilistest arvutuskäikudest.
Astroloogial on neli alustala ehk nurgakivi (vt lehe vastasküljel) ja teadmisi nende kohta saab kasutada peaaegu kõigis astroloogilise mõtlemise valdkondades, muu hulgas ennustamisel, kui oled nendega juba tuttav. Selleks et näha, kuidas need sünnikaardi tõlgendamisel kokku sobituvad, tuleb kõigepealt igaüht eraldi tundma õppida. Iga järgnevalt nimetatud alustala tutvustab hiljem omaette peatükk.
Neli alustala on:
1. Planeedid
2. Sodiaagimärgid
3. Majad ja nurgad
4. Aspektid
Sünnikaart on pilt hetkest, mingist kindlast hetkest ajas ja ruumis. Igal vastsündinul on sünnikaart, mis on tema jagu kogu eluks, kuigi koos selle uue inimese muutumisega elu jooksul muutub ja areneb ka tema kaardi tähendus. Astroloogias peetakse sünnihetkeks harilikult beebi esimest hingetõmmet ja inimese sünnikaart koostataksegi selle hetke kohta. Kaardi võib arvutada mitte ainult äsjasündinud inimesele, vaid ka äri alustamise, riigi sündimise või isegi küsimuse esitamise hetke kohta. Meid aga huvitab loomulikult indiviidile koostatud kaart. Astroloogiliselt omab tähendust kogu kaart, kuigi iga inimese kaardi puhul rõhutatakse mõnd osa enam kui teisi.
Mida me tegelikult näeme, kui vaatame sünnikaarti? Kaart on ümmargune diagramm kõigi planeetide nähtavate positsioonide kohta nii, nagu me näeme neid Maalt. Kaart on joonistatud geotsentrilisest vaatepunktist, millega asetame iseenda Päikese asemel Päikesesüsteemi keskele. Lõppude lõpuks oleme me ju sellel planeedil sündinud ja vaatleme universumit siit. Astroloogia on ühtlasi nii sümboolne kui teaduslik süsteem.
Sünnikaart joonistatakse seest välja: metafoorses mõttes seisad sa oma sünnikaardi keskel (Maal) ja vaatad väljapoole universumi peale. Tõusumärk on märk, mis tõuseb idapoolse silmapiiri kohale, kuid idapoolne silmapiir on joonistatud kaardi lääneossa, kui vaatad seda paberile joonistatuna või ekraanilt. Kui astuksid sümboolselt kaardi sisse ja pööraksid ringi, et vaadata väljapoole, muutuksid suunad õigeks, nii nagu me neid tunneme.
Näidiskaartide tutvustus: Celeste ja Robin
Aeg-ajalt viitan ma käesolevas raamatus ühe noore naise kaardile, keda nimetan Celeste’iks. Terve tema sünnikaart on toodud raamatu alguses, et sellele oleks lihtsam viidata, leheküljel 9. Kasutan tema kaarti tema enda loal, et paremini illustreerida erinevaid juhtnööre, kui võtame läbi eri faktoreid, mida sünnikaardis kasutatakse. Enamjaolt viitan sellele, et selgitada sünnikaardi enda eri sektsioone, mitte et pakkuda selgitusi. Raamatu lõpupoole kirjeldan aga Celeste’i sünnikaardi tõlgendamiseks ettevalmistamise meetodit, millele järgneb selle tõlgenduse praktiline näide. Tema kaarti kirjeldan ma kui mitme faktori sünteesi, et anda juhatust
H. H. Gerth ja C. Wright Mills, „Max Weber: Essays in Sociology” (London, 1970), lk 155.
