ja keerutas uhkelt vurre.
“Teie kõrgus,” jätkas de Tréville, “nagu ma juba ütlesin, on härra d’Artagnan veel peaaegu laps ja kuna tal pole au kuuluda musketäride hulka, oli ta erariietes. Kui härra kardinali kaardiväelased nägid, kui noor ta oli ja et ta pealegi ei kuulunud musketäride väeossa, soovitasid nad temal lahkuda, enne kui nad ründama asusid.”
“Noh, näete nüüd, Tréville,” katkestas teda kuningas, “ikkagi ründasid nemad.”
“Õigus, õigus, selles ei ole enam mingit kahtlust. Niisiis nad käskisid tal lahkuda. Noormees aga vastas, et ta on hingelt musketär ning piiritult ustav Tema Majesteedile ja jääb seepärast härrade musketäride juurde.”
“Tubli noormees!” sosistas kuningas.
“Ta jäi tõepoolest nende juurde. D’Artagnani isikus on Tema Majesteet saanud endale kindla võitleja, sest just tema andis hirmsa mõõgahoobi Jussacile, mis kardinalil hinge nii täis ajas.”
“Kas tema siis haavas Jussaci?” hüüdis kuningas. “See laps! Tréville, see on võimatu.”
“See on tõsi, nagu mul on au Teie Majesteedile teatada.”
“Jussac on ometi kuningriigi esimesi vehklejaid.”
“Mis parata, teie kõrgus. Ta leidis endale väärilise vastase.”
“Tréville, ma tahan näha seda noormeest, tahan teda näha. Ja kui tema heaks saab midagi teha, siis ka teeme.”
“Millal suvatseb Tema Majesteet teda vastu võtta?”
“Homme kell kaksteist.”
“Kas ma toon ta üksi siia?”
“Ei, tooge kõik neli. Tahan neid kõiki korraga tänada. Ustavad inimesed on haruldased, Tréville, ustavust tuleb hüvitada.” “Kell kaksteist oleme Louvre’is, teie kõrgus.”
“Sisenege kõrvaluksest, Tréville, kõrvaluksest. Kardinalil ei ole vaja teada…”
“Jah, teie kõrgus.”
“Te mõistate mind, Tréville, edikt on ikkagi edikt. Kahevõitlused on rangelt keelatud.”
“Sellel kokkupõrkel, teie kõrgus, ei olnud midagi ühist kahevõitlusega, see oli kaklus. Tõestuseks on asjaolu, et viis kardinali kaardiväelast ründasid kolme minu musketäri ja härra d’Artagnani.”
“See on õige, Tréville,” ütles kuningas, “aga ükskõik, tulge ikkagi kõrvalukse kaudu.”
Tréville naeratas. Oli isegi suur saavutus, et see laps tõstis mässu oma isanda vastu. Ta kummardas aupaklikult kuninga ees ja lahkus tema loal.
Veel samal õhtul kuulsid musketärid aust, mis neile osaks pidi langema. Kuna nad tundsid kuningat juba küllalt kaua, ei liigutanud see neid eriti. D’Artagnan aga, tänu gaskoonlase kujutlusvõimele, nägi õnne saabuvat ja veetis kogu öö kaunite unelmate hõlmas. Juba kell kaheksa hommikul oli ta Athose juures.
D’Artagnan leidis musketäri eest juba täiesti riides ja minekuvalmis. Kuna vastuvõtt kuninga juures oli määratud alles keskpäevaks, kavatses ta minna Porthose ja Aramisega Luxembourg’i tallide lähedale väljakule poomi4 mängima. Athos kutsus d’Artagnani kaasa, ja kuigi viimane ei olnud seda mängu kunagi mänginud ega teadnud sellest midagi, nõustus ta siiski – ta ei osanud oma ajaga midagi peale hakata, sest praegu oli kell alles üheksa.
Mõlemad musketärid olid juba kohal ja mängisid. Igal spordialal osav Athos läks d’Artagnaniga vastaspoolele ja kutsus nad välja. Aga juba esimese liigutuse juures, kuigi ta mängis vasaku käega, mõistis ta, et haav on veel liiga värske ega luba nii suurt pingutust. D’Artagnan jäi üksi ja kuna ta ütles, et ta pole reeglipäraseks võistlemiseks küllalt vilunud, siis mängiti punkte arvestamata. Korraga aga lendas Porthose heraklesliku randmega heidetud pall d’Artagnani näost nii napilt mööda, et viimane mõtles: kui pall oleks teda tabanud näkku, oleks tulnud audientsist kuninga juurde loobuda – ta ei saakski minna. Gaskoonlasele omase kujutlusvõimega aga uskus d’Artagnan, et sellest audientsist oleneb kogu ta tulevik. Ta kummardas viisakalt Porthosele ja Aramisele ja lausus, et ta ei hakka mängima enne, kui on võimeline nendega võistlema. D’Artagnan eemaldus ning istus nööri lähedale pealtvaatajate tribüünile.
D’Artagnani õnnetuseks viibis pealtvaatajate hulgas üks Tema Eminentsi kaardiväelastest, kes oli kaaslaste eilse lüüasaamise pärast ikka veel maruvihane. Ta oli endale tõotanud, et haarab kinni esimesest kättemaksuvõimalusest. Kaardiväelase arvates oligi see võimalus nüüd saabunud. Ta pöördus oma kaaslase poole ja ütles:
“Pole midagi imestada, et see noormees palli kardab, ta on kindlasti musketäride õpipoiss.”
Nagu oleks uss teda hammustanud, keeras D’Artagnan ringi ja heitis uuriva pilgu kaardiväelasele, kes teda solvanud oli.
“Kuradi pihta,” jätkas kaardiväelane ülbelt vurre siludes, “vahtige mind niipalju kui tahate, mu väike härrake, ma ütlesin seda, mis ütlesin.”
“Ja kuna see, mis te ütlesite, on liiga selge ega vaja mingit selgitust,” vastas d’Artagnan sosinal, “siis palun teid, järgnege mulle.”
“Millal?” küsis kaardiväelane samuti pilkavalt.
“Palun otsekohe.”
“Te muidugi teate, kes ma olen?”
“Ma ei tea ja ei tahagi seda teada.”
“Te eksite, sest kui te mu nime teaksite, poleks teil võib-olla nii kiire.”
“Kuidas on teie nimi?”
“Bernajoux, teie teenistuses.”
“Niisiis, härra Bernajoux,” sõnas d’Artagnan rahulikult, “ma ootan teid ukse juures.”
“Minge, härra, ma tulen teile järele.”
“Ärge aga väga kiirustage, härra, muidu pannakse tähele, et me väljume koos. Te mõistate, et liiga palju rahvast segaks meid eelseisva toimingu juures.”
“Hästi,” vastas kaardiväelane, keda jahmatas, et ta nimi noormehele nii vähe mõju avaldas.
Võib-olla teadsid tõepoolest kõik peale d’Artagnani Bernajoux’ nime, sest seda nime võis kõige sagedamini kohata igapäevastes tülides, mille vastu olid võimetud kõik kuninga ja kardinali ediktid.
Porthos ja Aramis olid mänguhoost niivõrd haaratud, Athos aga jälgis neid niisuguse tähelepanuga, et nad ei märganudki oma noore kaaslase väljumist. D’Artagnan jäi ukse juures seisma, nagu oli lubanud Tema Eminentsi kaardiväelasele, kes talle hetke pärast järgnes. D’Artagnanil ei olnud aega kaotada, arvestades kaheteistkümneks määratud audientsi kuninga juures. Ta vaatas kiiresti ümber ja nähes, et tänav on lage, ütles oma vastasele:
“Ausõna, kuigi teie nimi on Bernajoux, on teil õnne, et tegemist on ainult musketäride õpipoisiga. Kuid ärge muretsege, ma teen, mis suudan. Kaitske end!”
“Mulle näib, et koht on halvasti valitud,” ütles see, keda d’Artagnan oli duellile kutsunud. “Meil oleks hoopis parem Saint-Germaini kloostri
Sportlik mäng reketitega.
