Rikkaks saamise õpik. Jaak Roosaare
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Rikkaks saamise õpik - Jaak Roosaare страница 11
Kui Sa pole kunagi raha kõrvale pannud ja alati on tunne, et kuupalk saab kiiremini läbi kui kuu, siis võib ka 10 % investeerimine esmapilgul tunduda keerulisena. Kuid usu mind, Sa isegi ei tunneta selle 10 % kadumist. Miks ma nii arvan? Sest olen seda proovinud nii enda kui ka oma tuttavate peal. Inimesed, kes on harjunud elama palgapäevast palgapäevani, kulutavad oma raha ära sõltumata sellest, kas nende palk tõuseb või langeb 10, 20 või isegi 30 protsenti. Sa ei usu? Meenuta, kuna Sul viimati palka tõsteti. Suure tõenäosusega teenisid Sa mõned aastad tagasi vähem kui 90 % tänasest palgast. Kuid endiselt kipub raha enne palgapäeva otsa saama. Muidugi on siin oma osa mängida ka hindade tõusul, aga üldiselt kasvavad palgad kiiremini kui hinnad (eriti kui arvesse võtta karjääriredelil ülespoole ronimist).
Kui oled ikkagi veendunud, et Sinu olukorras ei ole kuidagi võimalik isegi 10 % kõrvale panna, siis võin soovitada kolme väikest nõksu.
1. Oota järgmise palgatõusuni ja alusta siis 10 % investeerimist.
2. Tee läbi ühekuuline kulude kirjapaneku aktsioon ja vali välja, milliste väikeste asjakeste ostmata jätmine aitaks Sul kulutusi 10 % vähendada.
3. Tee lihtsalt proovi! Loo oma „Esmalt maksa endale!” süsteem ja veendu, et saad täpselt samamoodi hakkama ka 10 % võrra väiksemate kulutustega.
Mida peaks oma „kümne protsendi” fondiga siis ette võtma? Pikemalt tuleb sellest juttu raamatu järgmises osas. Loomulikult sõltub see inimese varasematest kogemustest, tema varadest ja tema kohustustest. Kuid rusikareegel on, et vastav raha tuleks suunata pikaajalise rikkuse loomisse ehk siis investeerida inflatsioonist tulusamalt. Kui Sind üldse investeerimine ei huvita ja Sa kardad riski nagu tuld, siis võib alustada ka pensioni III sambast. Eesti praeguste seaduste järgi saab tulumaksuvabalt sinna investeerida kuni 15 % maksustatavatest tuludest. Seega tasuks võimalikult kiiresti tõsta oma „Esmalt maksa endale!” protsenti viieteistkümnele. Vastasel korral jätad igal aastal lihtsalt osa oma raha riigi kaukasse (see ei ole küll eesti rehepapilik käitumine). Pensioni III samba abil ei saa küll rikkaks, aga ei jää vähemalt vaeseks. Kui ka see on tehtud, siis järgmiseks sammuks on luua endale uuesti 10 % rikkaks saamise fond, kuid seekord juba lisaks oma III samba investeeringutele. Sellisel juhul suunatakse investeerimiseks juba 25 % oma sissetulekutest ja ollakse veelgi kiiremini rikkuse poole teel. Kui Sul on aga veelgi suurem tahtmine rikkaks saada, siis proovi järgida soovitust, mis on teinud rikkaks palju miljonäre üle kogu maailma – investeeri alati 50 % oma sissetulekutest! See ei ole lihtne ja enamik ei suuda seda, aga juhul kui Sa seda teed, oled peagi rikas!
50 PROTSENDI KLUBI
Minu suurim väljakutse Sulle on liituda „50 protsendi klubiga”. Jõuda nende väheste sekka, kes on teinud rikkakssaamisest endale prioriteedi ja kellel on tahtejõudu ja distsipliini, et rahalisi ahvatlusi edasi lükata. Ma ise kuulsin 50 protsendi reeglist esimest korda, kui olin keskkoolis ja lugesin raamatut kuulsatest investoritest. Ühes peatükis oli juttu legendaarsest fondijuhist ja miljardärist, rahvusvahelise investeerimise teerajajast John Templetonist, kes rääkis oma lapsepõlvest ja otsusest, mille ta tegi juba ülikoolis olles: alati investeerida vähemalt samapalju kui kulutad. Ehk siis 50 % oma sissetulekutest. Oma säästud investeeris John Templeton aktsiaturule ja edasine on juba ajalugu. See põhimõte hakkas mulle huvi pakkuma ja mida rohkem ma rikaste investorite elulugusid uurisin, seda tihedamalt ma seda põhimõtet kohtasin. Ka Spencer Hays, minu suvise tööandja Southwestern Company põhiomanik ja dollarimiljardär, rõhutas, et tema saladus rikkakssaamisel oli elada alati tugevalt alla oma rahaliste võimaluste.
Mis muudab 50 protsendi reegli nii eriliseks? Esiteks garanteerib see rahalise rikkuse isegi siis, kui oma kõrvalepandud rahaga ei oska midagi mõistlikku peale hakata. Teiseks sunnib see pingutama, sest kulutamiseks peab alati kaks korda rohkem raha teenima. Ja kolmandaks tekib siis ilmselt huvi investeerimise vastu, sest on, mida investeerida.
Ma ise tegin otsuse investeerida alati vähemalt 50 % oma sissetulekust pärast teist ülikooliaastat, kui veetsin esimest korda suve USA-s raamatuid müües. Õnneks teenisin ma suvega päris korralikult (puhaskasum oli üle 8 000 dollari) ja minu kulud tudengina olid minimaalsed. Seetõttu polnud 50 protsendi investeerimine mulle kuigi raske. Hiljem, kui elamiskulud kasvasid, sundis see mind ka sissetulekuid suurendama. Tegelikult oli olukord isegi vastupidine – igal aastal planeerisin oma sissetulekud ja kulutasin siis täpselt nii palju kui pool teenistusest lubas.
Mida hiljem Sa 50 protsendi klubiga liituda tahad, seda raskem see on. Kui oled pereinimene ja Sul on kaelas laenud ja liisingud, siis on see peaaegu võimatu (tegelikult siiski mitte – alati võid oma auto müüa ja kasutada ühistransporti ning kolida näiteks odavamale elamispinnale). Kui Sa aga õpetad last taskuraha kasutama, siis on see täiesti valutu protsess. Sõltumata vanusest ja olukorrast soovitan siiski kaaluda meie eksklusiivse klubiga liitumist. Nagu juba öeldud, on see väga-väga raske, aga mul on ka häid uudiseid. Hoolimata sellest, kui palju Sinu puhul see 50 % tuludest oleks, KEEGI suudab sellega hakkama saada! Ja kui osa inimesi sellega hakkama saavad, siis miks mitte ka SINA? Oletame, et teenid iga kuu 1000 eurot. Et 50 % klubiga liituda, peaksid suutma ära elada 500 euroga kuus. Tundub võimatu? Aga uuri oma tutvusringkonnast, kas seal on kedagi, kes saab sellise summaga hakkama. Võin kihla vedada, et on! Nii et kui tahtmist on ja eesmärk – rahaline vabadus – on piisavalt tugev, siis on kõik võimalik. Teine hea uudis on see, et iga kuu ja aastaga, mis Sa klubis oled, läheb säästmine lihtsamaks! Ja ühel hetkel oled oma uue investeerimisplaaniga nii harjunud, et see tundub lausa iseenesestmõistetav. Ja siis läheb elu ägedaks!
Võrdleme rikkaks saamist 10 % investeerimise ja 50 % klubi puhul. Oletame, et Sa teenid 1000 eurot kuus kätte. Kui Sa säästaksid ja investeeriksid 10 % oma sissetulekust, suudaksid iga kuu panna kõrvale 100 eurot (1200 eurot aastas) ja Sinu elamiskulud oleksid 900 eurot kuus (10 800 eurot aastas). Oletame, et teenid oma investeeringu pealt 10 % passiivset tootlust ehk siis elamiskulude katteks oleks Sul vaja omada varasid 108 000 euro eest (sellest teenitav passiivne tulu oleks siis 10 800 eurot). Kui kaua oleks vaja säästa 100 eurot kuus, et koguda kokku 108 000 eurot? Kui me koguksime raha lihtsalt madratsi alla, siis läheks aega 1080 kuud ehk 90 aastat. Õnneks teenib juba kogutud raha meile omakorda intressi ja nii läheks 10 % tootluse puhul aega „kõigest” 26 aastat. Mis aga juhtuks kui Sa oleksid 50 % klubi liige?
Tuhandest eurost säästaksid Sa 500 (6000 eurot aastas) ja kulutaksid samuti 500 (6000 eurot aastas). Elamiskulude katteks oleks Sul 10 % tootluse puhul vaja varasid 60 000 eurot. Raha madratsi alla kogudes läheks Sul selleks aega 10 aastat. Teenides aga 10 % intressi, oleksid Sa rahaliselt vaba juba veidi enam kui 7 aastaga. 26 aastaga oleksid Sa kogunud 655 000 eurot ja teeniksid 10 % tootluse puhul passiivset sissetulekut peaaegu 5500 eurot kuus…
Tegelikus elus on muutujaid muidugi rohkem – suurenevad nii kaupade hinnad kui ka palganumbrid ja ka 10 % tootlust on pidevalt saada keeruline (raamatu 3. osas räägime sellest lähemalt). Aga ma loodan, et antud näide pani Sind veidi tõsisemalt mõtlema, kas 10 % säästmine on ikka piisav, et oma eluajal rikkaks saada…
Nii naljakas kui see ka pole, siis esimest korda tajusin ma liitintressi maagiat üht telefonimängu mängides. Ma olin sellest varem kordi ja kordi kuulnud, nii koolipingis, loengutes kui ka lugenud raamatutest, aga esimest korda KOGESIN ma liitintressi imepärast mõju kollide tapmise mängu mängides. Asi ise oli lihtne – tuli ehitada kaitsetorne kollide vastu ja iga kolli tapmise eest sai veidi kulda. Mis aga mängu eriliseks tegi, oli see, et iga taseme lõpus sai olemasoleva kulla pealt intressi. Ja seda intressi oli võimalik kasvatada kuni 15 protsendini välja. Nii et igal tasemel, kui kollid tapetud, tuli teha otsus, kas osta uusi torne või lasta kullal teenida intressi. Üsna kiirelt sai mulle selgeks võitev taktika – alguses tuli oma kulutustega olla väga-väga tagasihoidlik, et kullakogust kasvatada. Ühel hetkel hakkas iga taseme lõpus tulema juba niipalju kulda intressidest,