selles peitub su tugevus. Sa oled sellisena sündinud. Kas sa saaksid seda muuta? Sa ei suuda selle muutmist isegi ette kujutada, sest see oled ju sina ise oma kõige sügavamal tasandil.
Arhetüüpide muutmine, nii nagu vahetad rõivaid, pole tegelikult võimalik, sest sa ei saa olla keegi teine kui see, kes sa sisimas oled. Su arhetüübi muster on kootud su alateadvuse ja teadvuse igasse aspekti, alates kõige peenematest tasanditest kuni kõige nähtavamateni välja. Aastatega end paremini tundma õppides mõistad oma arhetüübi mustreid ja nende sügavat mõju oma psüühele. Elu toob meile võimalusi näha end tegevuses: armastades, tule all, stressis, sünnitades, spontaanselt käitudes, kaotusest üles saades, olles suuremeelne. Me areneme ja küpseme elu jooksul, ent alati vastavalt oma arhetüüpidele.
Sa võid teeselda, et oled keegi teine, ent lõpuks saab su energia otsa, sest see pole ehtne sina. Näiteks minul pole Sportlase arhetüüpi, ehkki see ei takista mind trenni tegemast. Ent kindlasti takistab see arendamast fantaasiaid endast kui olümpiavõitjast. Ehkki võiksin vabalt sporti teha, pole mu psüühel mingeid spordiga seotud müüte. Ma võin kujutleda end maratoni jooksmas, ent see visioon ei liiguta mu hinge, sest minus pole sellega seotud arhetüüpi. Ma olen kohanud paljusid inimesi, kes elavad nagu „pausil”, sest tegelevad millegagi, mis arhetüübi poolest neile ei sobi. Mõned neist tahtsid olla Kunstnikud. Mõned tahtsid olla Ettevõtjad. Üks naine fantaseeris, et peab saama suureks lauljaks-laulukirjutajaks. Kellelgi neist inimestest polnud vastavaid arhetüüpe ja see peegeldus nende andetuses, samuti ei tulnud neile ette vastavaid võimalusi. Võimalused on meie arhetüüpide pikendused ja sa võid neile energiat anda ainult nende arhetüüpide kaudu, mis sul olemas on.
Kuidas arhetüübid suhetes toimivad?
Me räägime sageli „magnetilisest külgetõmbest”. Me ütleme, et tundsime magnetilist külgetõmmet kellegi vastu selsamal hetkel, kui teda nägime, ja kõik muu ununes. See, mida sa sellisel hetkel tunned, on arhetüübi täielik kehastumine. Sa tunned endas vibratsiooni, mis sageli liigub üles mööda selgroogu ja läbi naha. See on võimas kogemus arhetüüpsest magnetismist. Sa suudad vaevu-vaevu valitseda oma vaimustust sellest inimesest, kellega suhtled, sest magnetism on lausa käegakatsutav. Kui tegemist on romantilise külgetõmbega, siis need kaks inimest on arhetüübikaaslased.
Magnetism on silmapilkne. Seda kas on või ei ole. Magnetismi on kahte tüüpi: magnetiline külgetõmme ja magnetiline side. Magnetiline külgetõmme on romantiline ja magnetiline side on elu loomulik võrgustik – sõbrad, perekond ja laiem suhtlusringkond. Mõlemad, nii magnetiline külgetõmme kui ka magnetiline side, võivad olla erineva intensiivsusega. Mõne inimesega on sul töised suhted, teisega hoolitsusel põhinevad suhted ja mõne üksikuga lähedased suhted. Kellelgi ei saa olla magnetilisi suhteid kõigiga. Kui neid on liiga palju, siis tulemuseks on läbipõlemine – energiast tühjaksjooksmine nii otseses kui sümboolses tähenduses.
Kuidas arhetüübid meiega suhtlevad?
Arhetüübid pole inglid ega sisemised teejuhid. Nad pole olemisvormid, millega meil on vastastikused suhted. Paljud usuvad, et saame inglite ja vaimsete teejuhtidega palve kaudu suhelda ja nemad annavad meile isiklikku juhatust, kui elus on kriis. Neid nimetatakse isiklikeks teejuhtideks. Arhetüübid ei vasta palvetele ega anna isiklikku juhatust. Nad on teadvuse ebaisikulised mustrid, mis moodustavad inimloomuse tuuma. Ent arhetüübid on meie teadvuse aktiivne osa, mis pidevalt tegutsevad koos energiasädemetega, mida me toodame. Need kosmilised psüühilised mustrid võivad vanadele müütidele uued rõivad anda, et ühiskonna arenguga sammu pidada. Näiteks on meie naiselikkusega seotud müütides ja draamades siiani olemas Rüütel, ent valge hobuse asemel on tal Mercedes-Benz ja mõõga ning kilbi asemel Armani ülikond. Müüdid peavad peegeldama oma aja rõivastust. Ent võta kostüüm seljast ära, ja sa näed sedasama lugu, mida räägitakse üha uuesti ja uuesti.
Üks viis, kuidas arhetüübid meiega suhtlevad, on meie müütidele ja fantaasiatele energia andmise või nende elustamise kaudu. Näiteks kujutavad mõned inimesed end ette Juhtidena. Abraham Lincoln oli üks sellistest inimestest. Ta teadis juba noorelt, et on sündinud millegi suure jaoks, ja see tunne kannustas teda terve lapsepõlve õppima, vaatamata keerulistele oludele, ja saama lõpuks juristiks. Ent see amet ei tundunud talle õige, niisiis otsustas ta poliitika kasuks, kujutades end ette poliitilise Juhina. See sisemine kuvand sai energiat ja äratust, kui Lincoln kujutles, et on Kongressis. Kui Lincoln poliitikasse läks, siis ta teadis, et see on kooskõlas ta kutsumusega, tema elu eesmärgiga. Ent enne Kodusõda, kus ta väljakutseks oli päästa Ameerika Ühendriigid, ei saanud ta aru, et just selleks ta oligi sündinud.
Arhetüübid võivad tulla meie juurde unenägudes või fantaasiates kujutluste vormis. Kokkusattumused ja sünkroonsus esindavad samuti arhetüüpide aktiivsust. See, mida Carl Gustav Jung nimetas sünkroonsuseks, kujutab endast tähendusrikkaid kokkusattumusi põhjuslikult seosetute sündmuste vahel. Jungi huvitasid kosmilised jõud, mis tekitasid kokkusattumusi ja sünkroonsust, ja on selge, et mingil päeval neid juhtub ja teistel mitte. Ta oletas, et me mingil viisil osaleme selliste sündmuste kujundamisel oma psüühe ja arhetüübimustrite kaudu, ent mitte keegi, isegi mitte Jung, pole andnud selle täpset alkeemilist retsepti. Ehkki me näeme sünkroonsetes sündmustes tähendusrikkust, mis tavalistel elusündmustel puudub, peame nende kogemuste tähendusest ise aru saama – või täpsemalt, peame neile tähenduse projitseerima. Äkki meenub sulle lapsepõlvesõber, kellest sa pole oma 30 aastat mõelnud, ja tund aega hiljem tuleb see unustatud sõber sulle tänaval vastu. See on sinu asi, kui palju tähendust sa sellele omistad. Kuid piisab sellest, et vaid vähesed meist ignoreerivad selliseid juhtumeid, eelistades neid näha arhetüüpsete energiate väljendustena, mis spontaanselt meie elus sündmusi korraldavad.
Mis on arhetüüpide perekonnad?
Arhetüüpide perekonnad on arhetüüpide tuumikrühmad, millel on ühine väeteema. Näiteks Hoolitseja perekond ühendab arhetüüpe, mis väljendavad armastuse ja hoolitsuse arhetüüpe: Hoolitseja, Ema, Toitja, Päästja, Õpetaja. Nagu näha, on paljudel arhetüüpidel ühesugused iseloomujooned. Ent ehkki erinevused võivad olla väikesed, on need nüansid piisavalt olulised, et esindada erinevaid arhetüüpe. Näiteks on Kaaslane erinev Sõbrapoisist, sest Kaaslase arhetüüp eeldab emotsionaalselt pühendunud sidet, ent Sõbrapoisiga veedetakse koos vaba aega.
Selles raamatus pole võimalik uurida igat hästituntud arhetüüpi, aga kui ühendada paljud neist arhetüüpide perekondadesse, siis võib leida nende peamise jõustruktuuri. Sa võid avastada, et resoneerid rohkem arhetüüpide perekonnaga kui ühe üksiku arhetüübiga. See on üsna tavaline. (Peale nende kümne arhetüübi, mida on siin raamatus kirjeldatud, vaata Arhetüüpide galeriid lk 239)
Miks on arhetüüpide tundmaõppimine kasulik?
Võib-olla hakkad oma arhetüüpe uurima niisama naljaviluks, lihtsalt „tahan endast rohkem teada” põhimõttel – ja saadki enda kohta rohkem teada, ning tegemist on päris sinuga. Keegi meist ei tea elu algul, kes ta on või miks ta selline on. Me peame seda teadmist sügavalt otsima. Kui oled juba hakanud enda kohta huvi tundma, siis algab teekond endasse: Kes ma olen? Mis on mu eesmärk? Mis on mu sisemine vägi? Need pole tavalised küsimused, millele annab vastuse õige töö või õige kallima leidmine. Need on hüüded su sügavalt sisimast, mis kutsuvad sind avastama oma tegelikku mina, kes igatseb, et ta võetaks vastu kõhkluse või hirmuta. Su arhetüüpides on jäljendeid su tegelikust olemusest.
Üks naine ütles mulle: „Ma pean ära minema ja leidma üles Iseenda.” Ma teadsin, mida ta mõtleb, ja ta ütles seda just nimelt suure algustähega – Iseenda. Ta otsis oma sisemist loomust, seda endas, mis on midagi enamat kui ta iseloom, midagi enamat kui ta igapäevatoimetused. Ta oli avastanud sisemise hääle, mis eristab meid tavalisest endast, sellest, kes korraldab elu reeglite ja ootuste järgi.
Ma küsisin temalt:
