Ühte seotud. Sylvia Day

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Ühte seotud - Sylvia Day страница 4

Ühte seotud - Sylvia Day

Скачать книгу

teda esimesena, saatsid ootamatu tunnetesööstu läbi mu keha. Ahhetasin. Gideon tõmbas mu urinal enda vastu, tõstis mu jalad põrandalt lahti ja hakkas mind voodi poole kandma.

      2

      Mu reied puudutasid madratsit, maandusin taguotsale, kukkusin selili ja Gideon minu kohale. Ta tõstis mu keha käsivarrega, mis ikka veel mu selja ümber oli ja paigutas voodi keskele, enne kui end mulle peale sättis. Järsku oli tema suu mu rinnal, huuled pehmed ja soojad, imemas kiirelt ja ahnelt. Ta hoidis rasket rinda oma käes ja mudis omastavalt.

      „Oi, kuidas ma sinust puudust tundsin,” oigas Gideon. Tema nahk oli mu jaheda keha vastus kuum, tema raskus väga teretulnud pärast pikki tühje õhtuid.

      Põimisin jalad tema säärte ümber ja pistsin käed värvli vahelt sisse, et haarata kinni tema pingul, kõvast tagumikust. Tõmbasin teda enda vastu, tõstsin puusad kõrgele, et tunda tema riista läbi puuvilla, mis meid eraldas. Soovisin teda enda sisse, nii et kindlalt teaksin, et ta on minu oma.

      „Ütle seda,“ meelitasin ma, vajasin neid sõnu, mis Gideoni meelest olid ebapiisavad.

      Gideon tõstis rindkere üles ja vaatas alla mulle otsa, pühkis õrnalt mu juuksed otsaesiselt tagasi. Ta neelatas raskelt.

      Ajasin end istukile ja haarasin tema ilusasti voolitud suu suudlusse. Ma ütlen ise esimesena: „Ma armastan sind.”

      Gideon sulges silmad ja väristas end. Põimides käed mulle ümber, pigistas ta mind nii kõvasti, et ma ei saanud peaaegu hingatagi.

      „Ma armastan sind,” sosistas ta. „Väga.”

      Tema tuline armastusavaldus peegeldus minust läbi. Matsin näo tema õla vastu ja hakkasin nutma.

      „Mu inglike.“ Gideon haaras peoga mu juustest.

      Tõstsin pea ja võtsin ta suu oma valdusse – meie suudlus maitses mu pisarate soola järele. Mu huuled liikunud meeleheitlikult üle tema omade, nagu läheks ta kohe-kohe minema ja mul poleks aega, et temast küllalt saada.

      „Eva. Luba mul…“ Ta haaras mu näo käte vahele ja ajas keele mulle sügavale suhu. „Luba mul end armastada.”

      „Palun sind,” sosistasin ma, sõrmed Gideoni kukla taga seongus, et temast kinni hoida. Tundsin tema erektsiooni kuuma ja raskena oma häbememokkade vahel, tema raskus avaldas ideaalset survet mu tuikava kliitori vastu. „Ära lõpeta.”

      „Mitte kunagi. Ma ei saakski.”

      Gideoni käsi haaras mu tuharatest ja tõstis mind oma osavalt hööritavate puusade vastu. Ahmisin õhku, kui mõnutunne minust läbi kiirgas ning nibud kõvasti ja tihedalt vastu Gideoni rinda hõõrusid. Käharate karvade kerge kõditus oli väljakannatamatuks ergutuseks. Mu pesa valules, kerjas Gideoni peenise jõulisi tõukeid.

      Kriipisin küüntega tema selga õlgadest puusadeni. Ta tõmbas selja karmi paituse all vaiksel urinal kaardu, viskas pea kuklasse, andes end hõrgu erootilise tunde meelevalda.

      „Veel,” käskis ta karuselt, nägu õhetav ja huuled paokil.

      Ülespoole upitades vajutasin hambad tema rinnalihasesse, just südame kohale. Gideon sisises, väristas end ja nautis seda.

      Ma ei suutnud enam taluda seda metsikut emotsioonide paisu, mis vajas vabanemist – armastus ja iha, viha ja hirm. Ja valu. Jumal, see valu. Ma tundsin seda ikka veel tugevasti. Tahtsin Gideoni rünnata. Karistada, samas talle naudingut pakkuda. Et sundida teda kogema väikest osa sellest, mida tundsin, kui ta mind eemale ajas.

      Silitasin keelega kergeid süvendeid, mille hambad maha jätsid, ja Gideoni puusad surusid vastu mind, tema riist libises üle mu avali häbememokkade.

      „Minu kord,” sosistas Gideon süngelt. Ta toetus ühele käsivarrele, biitseps tugev ja ilusasti välja joonistunud, ning pigistas mu rinda teise käega. Ta langetas pea ja haaras huultega kõvaks tõmbunud nibu ümbert kinni. Gideoni suu oli kõrvetavalt kuum, tema keel kui kare nähvakas vastu minu õrna liha. Kui ta hammastega kikkis nibust kinni hakkas, ma hüüatasin, ja keha tõmbles, kui terav kihk noolena mu sisemust torkas.

      Klammerdusin Gideoni juustesse, liiga kirglik, et õrn olla. Mu jalad põimusid talle ümber, pinguldusid, kajastasid mu vajadust teda endale nõuda. Teda omada. Teha ta uuesti enda omaks.

      „Gideon,” oigasin ma. Meelekohad olid pisaratest märjad, kurk kuiv ja valus.

      „Ma olen siin, mu inglike,” hingeldas Gideon ja näkitses mu nahka kogu tee teise rinnani. Tema kuratlikud sõrmed sikutasid märga nibu, mille ta maha jättis, pigistasid seda õrnalt, kuni end kergitasin ja rinna talle pihku surusin. „Ära võitle minuga. Lase ma armastan sind.”

      Siis taipasin, et tõmbasin Gideoni juustest, püüdes teda eemale tõrjuda, kuigi ise tahtsin talle lähemale saada. Olin tema piiramisrõngas, ta võrgutas mind oma oivalise meheliku täiuslikkusega ja intiimsete teadmistega minu kehast. Ja ma andsin alla. Mu rinnad olid rasked, jalgevahe märg ja paistes. Mu käed uitasid rahutult mööda Gideoni keha ringi ja ta oli mu jalgade vahel puuris.

      Ikkagi libises ta kaugemale, tema suu sosistas kiusatusi mu kõhu peal. Igatsesin sind nii väga… vajan sind… pean su endale saama… Tundsin midagi sooja ja märga üle naha valgumas, vaatasin alla ja nägin, et ka Gideon nuttis, ka tema võrratut nägu laastas sama emotsioonide üleküllus, mis mind valdas.

      Värisevate sõrmedega puudutasin Gideoni põske, püüdsin pisaraid kuivatada, kuid neid voolas juurde, kohe kui eelmised pühitud said. Ta hõõrus nina mu käte vastu vaikselt, kaeblikult oiates ja ma ei suutnud seda taluda.

      Gideoni valuga oli mul raskem hakkama saada kui enda omaga.

      „Ma armastan sind,” ütlesin talle.

      „Eva.” Gideon sättis end põlvedele püsti, reied harkis minu omade vahel, peenis jäme ja kõva, enda raskuse all hüplemas.

      Kõik minus tõmbus pingule aplas saamahimus. Gideoni tugeval kehal joonistusid välja pingul lihaste kivikõvad tahvlid, tema päevitunud nahk läikis higist. Ta oli nii võimsalt elegantne, välja arvatud peenis, mis oli pealetükkivalt ürgne – jämedate veenide ja laia juurega. Kotid rippusid suurte ja rasketena. Tema kuju oli sama ilus kui Michelangelo „Taavet“, aga karjuvalt erootiliste nüanssidega.

      Päris ausalt, Gideon Cross oli loodud selleks, et naistel ajud segi keppida.

      „Minu,” ütlesin kähedalt, ajasin ka ennast istukile ja ronisin häbitult talle otsa, vajutasin ülakeha tihedalt tema vastu. „Sa oled minu oma.”

      „Mu inglike.“ Gideon haaras mu suu karmiks, ihalevaks suudluseks. Mind tõstes liigutas ta end ja pöördus nii, et tema selg jäi vastu peatsit ja mina talle sülle. Meie kehad hõõrdusid teineteise vastas, higist libedad.

      Gideoni käed olid kõikjal, tema lihaseline keha pinguldus ülespoole, nagu minu oma varem. Ma haarasin tema näo oma käte vahele, lakkusin kiirelt tema suud, püüdsin rahuldada oma janu tema järele.

      Gideon sirutas käe mu jalge vahele ja kaevus sõrmedega hardalt minu prakku. Karedad sõrmeotsad silitasid üle kliitori ja puudutasid värisevat tupeava. Huuled tema suule pressitud oigasin ja hööritasin puusi. Ta sõrmitses mind rahulikult, ergutas mu iha, tema suudlus muutus aeglaseks, sügavaks suu keppimiseks.

      Ma

Скачать книгу