eos lämbuda.” Norra sai lõpuks oma tahtmise ja ka riigisiseselt polnud sellele vastuseisu. Norra kaubanduspoliitika üle arutledes ei räägitud sellest, kas tööstust kaitsta, vaid kuidas seda teha. Nüüd on Norra arengumaade tööstuse juba eos lämmatamise üks eestvedajaid, kasutades sama vabakaubandust, mille vastu riik end üle saja aasta tagasi ise edukalt kaitses. See, et Norral endal tänapäeval vabakaubandust vaja läheb, ei tähenda, et Norra vajas seda 150 aastat tagasi, või et arengumaad vajavad seda praegu.
Norra ja Rootsi olid tookord konkurendid, kuna nad eksportisid suuresti samu kaupu, sellest hoolimata äratas Norra nõudmine oma tööstust kaitsta Rootsis suurt pahameelt. Norra kaupmehed väitsid, et Norra oma noore tööstusega ei saa tollikaitsest loobuda, kuna seda pole julgenud ka tugevamad riigid. Nad väitsid, et vastastikune tollivabadus tähendanuks seda, et rootslased nõuavad endale õigust Norra tööstus eos lämmatada, ning kõik teavad, et maa, millel pole tööstust, on vaene maa. „Mõtteviis vastab tänapäeval levinud tööstusprotektsionistlikule mõtteviisile, näiteks Friedrich Listi omale,” ütleb John Sanness. „Arenev tööstus vajas tolli kaitset, kuid mida aeg edasi, seda vähem seda vaja oli.” See muutus on tänaseks täiesti unustatud.
Esimesel globaliseerumisperioodil kasvas sissetulekute vahe rikaste maade vahel, kus tekkis tööstus ja vaeste kolooniate vahel, kus tööstuse loomine oli endiselt keelatud. Koos tööstuse arendamisega alustas Euroopa 1840ndail uut võidujooksu, eesmärgiga vallutada uusi kolooniaid. Võidujooks kulmineerus 1884. aastal Berliini konverentsiga, kus Aafrika territoorium jagati Euroopa riikide vahel ära. Umbes samal ajal algas USA laienemine. Sõda Mehhikoga aastatel 1845–1848 lõppes endiste Mehhiko territooriumite Texase, California, Arizona, New-Mexico ja Colorado annekteerimisega. Veidi hiljem, mil Euroopa ja USA endiselt oma tööstust kaitsesid, sunniti Jaapanit ja Hiinat sõjaväe ja ähvarduste abil allkirjastama kokkulepped, kus nad võtsid endale kohustuse oma tööstust mitte kaitsta. Hiina ja Jaapan muutusid mõneks ajaks de facto majanduslikeks kolooniateks. Jaapani ja Hiina ajalooraamatutes kirjutatakse neist „ebaõiglastest kokkulepetest” siiani nördimusega.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
