keha järele. Koht, mille kaudu Pigi käis mu südant oma pihku võtmas ja mis oli nii põletavalt punane, oli muutunud igatsusest halliks samblikuks. Igatsus ei olnud mind rahule jätnud, kuigi olin teinud kõik, et uues elus oleks võimalikult vähe meenutusi Pigist. Ja kuigi olin Joonatani eest salajas igatsusest nutnud nii, et kõhulihased muutusid kiviks ja nägu kujutuks, see ei vähenenud, see ei vähenenud, kuigi olin nutnud kõrvad lukku, nii et olin nagu lennukis, millest ei saa välja hüpata, ja nina nii kinni, et ma ei suutnud neelata. Miski ei leevendanud ega varjutanud seda, isegi lakkamatult lõhkuv peavalu.
Vahel ärkasin öösel. Kas telefon helises? Ei. See oli unes. Kui seda mõistsin, võtsin enda kõrval oleva selja ümbert kinni. Selg oli kitsas, mu käed ulatusid vaevata rinna ümber. Rind oli lame ja külm. Avasin silmad. See oli Joonatan.
Kui silmad uuesti sulgesin, krabisesid ümberringi kassikäpad. Nende avanevad küünised kadusid kohe, kui silmad avasin. Ja silmad – need põrkasid valesse kuklasse, valedele abaluudele, õlanukile, millel oli vale tätoveering.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
