on vaevunud sisestama sisule külge otsingu jaoks märksõnu (ingl k tag). Kodulehesisene otsing võiks jagada ka soovitusi ja sünonüüme päringutele, millele kasutajad vastust ei leia. See eeldab aga toodete ja infomaterjalide korralikku märgistamist.
Parima funktsionaalsuse ja loetavuse saavutamiseks on soovitatav kujundada terve veebipesa ühe malli järgi, see tähendab, et kõik leheküljed peaksid olema välimuselt sarnased, kõik menüüd ühe koha peal kõigil lehekülgedel.
Kodulehekülje struktuur olgu stabiilne, seda ei tohiks ilma olulise põhjuseta sageli muuta. Struktuuri võib täiendada, uusi materjale lisada, kuid põhjuseta ei tohiks muuta menüüpunktide järjekorda, neid kaotada või kokku liita. Kasutajal peaks olema alati võimalus hõlpsalt tagasi minna sinna, kust ta alustas.
Pane tähele!
• Kuigi tavalisel kodulehel peaks klikkide arv piirduma kolmega, on eelkõige oluline, et info oleks loogiliselt üles ehitatud ja hõlpsasti leitav.
Soovitatav on kasutada kahte tüüpi menüüsüsteemi. Üks on disainerite loodud ja peamiselt kasutajatele suunatud. Teine on n-ö tekstipõhine, mis tagab selle, et ka kehvem ja vanem lehitseja tuleb menüüsüsteemiga toime ning ka otsirobotid suudavad kodulehekülje sisust aru saada ja indekseerivad kõik leheküljed.
Kodulehe navigatsioonistruktuuri loomisel tuleks alustada põhisisu määratlemisega, näiteks “ettevõte” ja “tooted” Soovitatav on kasutada spetsiifilisi menüünimetusi, näiteks Leiburi Leivad – need aitavad nii kliendil kui ka otsirobotitel kodulehel paremini liigelda ning seda mõista. Otsingumootoritele ja kasutajatele on liiklemisel abiks veel kodulehekülje sisukaart, mis tagab ühe staatilise ligipääsu kõikidele lehekülgedele.
Navigatsiooniskeemid
On tõestatud, et inimene ei suuda talletada oma lühiajalises mälus palju infot, iseäranis abstraktsete ja tavapäratute andmehulkade puhul (V44). Lühiajalises mälus suudab inimene hoida korraga umbes seitset infoühikut ja needki ununevad 20 sekundi pärast. Tihti viib see levinud väärarusaamani, et ka menüüd peaksid olema seetõttu piiratud seitsme elemendiga. Tegelikult võivad menüüdka pikemad olla (kui selleks on vajadus), sest kasutajad ei pea vaatlemisel jätma meelde kogu menüüd.
Tavaliselt grupeeritakse objektid kodulehel esmalt kasutaja soo, vanuse või tootetüübi järgi, näiteks meeste-, naiste- ja lastetooted, elektrikaubad, aiandus jne ning seejärel alamkategooriatesse, näiteks üleriided, pesu, püksid. Kasutaja sellist mustrit tihti aga ei järgi, vaid kiikab näiteks naistesektsiooni ja soovib näha kohe kogu valikut selles kategoorias. Mõned kasutavad otsingut ja filtreerivad valiku stiili, värvi, vormi vms järgi. Lisaks on kasutajaid, kes soovivad näha, mida ostetakse kõige tihemini, milline on uus valik jne. Kõigi nende võimalustega peaks kodulehel toodete grupeerimisel arvestama.
Joonis 11. Toodete grupeerimine: Välja on toodud kõige populaarsemad tooted (rahvaraamat.ee).
Sügav ja lai navigatsioon
Joonis 12. Menüüvaliku korraldamine: tüüpiline tekstimenüü (apollo.ee).
Kodulehe navigatsioonistruktuuri loomisel on valida kahe – sügava ja laia skeemi vahel. Millist varianti kasutada, sõltub ettevõtte ja toodete iseloomust ning infohulgast. Liiga hierarhilise struktuuri oht on näiteks liigne spetsiifilisus. Isegi suurematel e-kaubanduse lehtedel oleks kasulik tootegruppide arvu piirata. Suuremate ja mahukamate kodulehekülgede puhul on võimalik kasutada veel maatriksskeemi, mis on nii lai kui sügav.
Menüüvaliku korraldamise peamised võimalused on:
• Tekstimenüü, nupud või pildid – kasutaja saab liikuda menüüvalikus lihtsalt erinevatel objektidel klõpsates. Valitud lingid märgistatakse, näiteks vaikimisi tekstilink on allajoonitud ja sinine. Oluline on tagada, et menüüvalikud oleks pidevalt nähtaval ning ei sulguks ega läheks kaduma. See võimaldab kasutajatel alati pöörduda tagasi eelmiste lehtede juurde.
• Rippmenüü – jätab menüü arvelt rohkem ruumi sisule, ent kui inimene ei ole koduleheküljega tuttav, peab ta vale valiku korral alustama kogu protsessi algusest. Probleemi leevendab veidi navigatsiooniribade kasutamine, kuid sellele vaatamata on ka näiteks otsirobotitel sellel halb navigeerida.
Joonis 13. Kaasaegne rippmenüü (skype.ee).
Kaasaegsed rippmenüüd
Kuigi rippmenüüde kasutamisel on mõningad olulised puudused, on kahemõõtmeliste rippmenüüde (ingl k mega drop-down menus) puhul need lahendatud. Suuremamahulistel kodulehekülgedel, millel on palju sisu ja valikuid, peidab tavapärane rippmenüü mitmed neist. Rippmenüü võimaldab küll kerimist, kuid peidab nii lehe ülemise osa valikud ning kokkuvõttes kaob kasutajal ülevaade lehest. Lisaks on tavapäraste rippmenüüde puhul raskendatud menüüosade grupeerimine. Suuri kahemõõtmelisi rippmenüüsid on mugav kasutada, nad kõrvaldavad vajaduse kerida (kõik valikud on kerimata näha) ning võimaldavad kasutada erinevaid kirjastiile, ikoone jms.
Mõnel puhul on kahemõõtmelistele rippmenüüdele lisatud ka sulge-ristike, ent see ei ole kohustuslik, sest sellised rippmenüüd kerkivad esile ajutiselt ja kaovad mõne aja pärast, kui kursor liigub mõnele teisele objektile (V35). Tõhusa menüü puhul avaneb see 0,1 sekundi jooksul pärast seda, kui kursor on jäänud 0,5 sekundiks peamenüül püsivasse asendisse. Alles pärast 0,5 sekundit seiskumisest navigatsiooniribal võib eeldada, et kasutaja soovib tõepoolest selle avanemist (V35). Menüü võib taas kokku rulluda pärast 0,1 sekundi möödumist sellest, kui kursor on liikunud menüü alalt eemale. Kindlasti tuleb siin arvestada ka sellega, et vahel liigub kursor esimese taseme menüüst sihtkoha suunas diagonaalis ning tulenevalt sellest lahkub hetkeks menüült. Sellise diagonaalse liikumisega tuleb arvestada eriti vanemate ja kogenematute internetikasutajate puhul.
Kaasaegsete rippmenüüde kasutamisel kehtib põhimõte “mida lihtsam, seda parem” – kuna rippmenüüsse on võimalik paigutada palju infot, ei tähenda, et seda ka tegema peaks. Kindlasti tuleks vältida elemente, mis nõuavad muud tegevust lisaks klõpsamisele. Sellise rippmenüü kasutamisel on oluline jälgida, et see ei varjaks olulisi leheosasid, sealhulgas otsingut, linke, sisukaarti jne. Kasutusmugavuse säilitamiseks peaks olema esimene navigatsiooniriba klõpsatav.
Sisukaart
Uuringud on näidanud, et sisukaarte kasutatakse koduleheküljel navigeerimiseks endiselt üsna palju. Sisukaart toob terve kodulehekülje hetkega kasutaja silme ette. Heal sisukaardil on mitmeid tasandeid, ent samas on ta piisavalt üldine, et kasutaja suudaks haarata kodulehekülge tervikuna. Sisukaart peaks olema kogu kodulehekülje juht, lihtne ning igal tasandil kasutajale kättesaadav. Kasulik on hoida sisukaart staatilisena – sisukaardil endal navigeerimine ei tohiks olla keeruline. Rakendada võiks mitmetulbalist paigutust, mis vähendab kerimise vajadust.
Navigatsiooni parandamine
Kui lehekülje külastajad ei saa lihtsalt ja kiirelt oma küsimustele vastuseid, ei ole kodulehenavigatsioonistruktuur tõhus. Selle parandamiseks on kasulik hinnata külastajate liikumist kodulehel, uurides näiteks klõpsatavate lehtede järjekorda või hiire liikumisteekonda.
Tuhandete
