style="font-size:15px;"> Dr N:Kas sa näed selgesti, kui oled juba tunnelist kaugemale rännanud?
H:Ma kulgen endiselt läbi nende … vahuste pilvede enda ümber.
Dr N:Ma tahan, et sa läbiksid need täielikult ja räägiksid, mida nüüd näed.
H:(paus) Oh … Ma olen siit väljas … Mu jumal, küll see koht on suur! See on nii särav ja puhas – isegi lõhnab hästi. Ma silmitsen ilusat jääpaleed.
Dr N:Räägi mulle rohkem.
H:(hämmeldunult) See on tohutu … see näeb välja kui särav, sädemeidpilduv kristall … värvilised kivid sädelevad kõikjal mu ümber.
Dr N:Kui sa ütled kristalliline, kujutlen ma selgeid värve.
H:Noh, siin on enamasti halle toone ja valget … kuid edasi hõljudes näen ma muid värve … mosaiike … kõik sädeleb.
Dr N:Vaata selle jääpalee seest välja kaugusse – kas sa näed kuskil mingeid piire?
H:Ei, see koht on lõputu … nii suursugune … ja rahulik.
Dr N:Mida sa praegu tunned?
H:Ma … ei saa seda täielikult nautida … Ma ei taha edasi minna … Maggie … (hüpnoositu lesk)
Dr N:Ma saan aru, et sa oled endiselt häiritud oma Chicago elu pärast, kuid kas see takistab sind vaimuilmas edasi liikumast?
H: (hüpnoositu nõksatab mu kabinetitoolis istukile) Väga hea! Ma näen oma teejuhti siiapoole tulemas – tema teab, mida ma vajan.
Dr N:Räägi mulle, mis sinu ja su teejuhi vahel toimub.
H:Ma ütlen talle, et ei saa edasi minna … ma pean teadma, et Maggie ja lastega on kõik hästi.
Dr N:Ja kuidas su teejuht vastab?
H:Ta lohutab mind – kuid ma olen ülearu selle mõtte võimuses.
Dr N:Mis sa talle ütled?
H: (karjub) Ma ütlen talle: “Miks sa lasid sellel juhtuda? Kuidas sa võisid minuga nõnda teha? Sa sundisid meid Maggie’ga niisuguseid raskusi ja valu kannatama ning nüüd lõikad meie kooselu läbi.”
Dr N:Mida su teejuht teeb?
H:Ta katsub mind rahustada. Tema sõnul olin ma tubli ja veendun peagi, et mu elu kulges ettenähtud rada pidi.
Dr N:Kas sa lepid sellega, mis ta ütleb?
H:(paus) Mu meeles … minuni jõuab informatsioon … tuleviku kohta Maal … et mu perekond tuleb ilma minuta toime … võttes omaks, et mind pole enam … nad saavad hakkama … ja et me kõik näeme kunagi üksteist jälle.
Dr N:Ja millise tunde see sinus tekitab?
H:Ma tunnen rahu … (ohkega) … Ma olen nüüd valmis minema.
Enne kui selgitan 5. kliendi ja tema teejuhi kohtumise tähendust, tahan peatuda selle mehe vaimuilma-käsitusel, mis avaldus jääpaleena. Sügavamal vaimuilmas viibides räägivad mu kliendid ehitiste nägemisest ja möbleeritud ruumis viibimisest. Hüpnoosiseisund ise selliseid kujutlusi ei loo. Loogiliselt võttes ei peaks inimesed mittemateriaalses maailmas selliseid füüsilisi struktuure reprodutseerima, kuid arvatavasti on niisuguste Maa loomuliku keskkonna vaatepiltide eesmärk aidata hinge tema üleminekul ja kohanemisel pärast füüsilist surma. Neil piltidel on iga minuga suhelnud hinge jaoks isiklik tähendus ja neid kõiki on mõjutanud maised kogemused.
Sel on oma põhjus, kui hing näeb vaimuilmas kujutisi, millel on seos maapealsete kohtadega, kus ta on elanud või mida külastanud. Hinged näevad ununenud kodu, kooli, aeda, mäge või mereranda, sest mõni heatahtlik vaimne jõud laseb maistel miraažidel meid oma tuttavlikkusega lohutada. Meie planeedimälestused ei sure kunagi – nad hingavad hingemeelde igavesti müütiliste unenägude tuuli, samamoodi nagu vaimuilma kujutised ilmuvad inimmeelde.
Mulle meeldib oma hüpnoosialustelt kuulda nende esimesi muljeid vaimuilmast. Inimesed võivad näha lillevälju, kauguses kerkivaid kindlusetorne või vikerkaart taevalaotuse all, kui nad pöörduvad pärast äraolekut tagasi sellesse armastusepaika. Need vaimuilma esimesed eeterlikud Maa-vaated ei näi naasva hinge elude vältel eriti muutuvat, kuigi klientide kirjeldustes esineb erinevusi. Ma olen märganud, et kui transis viibivad hüpnoositud kulgevad sügavamale vaimuilma ja hakkavad kirjeldama vaimse elu talitluslikke tahke, muutuvad nende tähelepanekud ühetaolisemaks.
Viimati tutvustatud juhtumi puhul oli tegu üsna heitliku vaimuga, ta oli tihedasti seotud oma sugulashinge Maggie’ga, kes maha jäi. Pole kahtlust, et vaatamata vaimuilma rahustavale mõjule kannab mõni hing raske möödunud elu negatiivset taaka endaga kauem kui teised. Inimesed kalduvad arvama, et iga hing muutub pärast surma kõiketeadjaks. See pole täielikult tõsi, kuna kohanemisperioodid on erinevad. Hinge kohanemisaeg sõltub surma asjaoludest, tema seotusest äsjalõppenud elu mälestustega ja arenemistasemest.
Ma kuulen aegregressiooni seansside ajal sageli vihaavaldusi, kui noor elu on lõppenud ootamatult. Hinged, kes sellistel tingimustel vaimuilma naasevad, on tihti hämmingus ja segaduses, kuna on ilma piisava ettehoiatuseta pidanud lahkuma inimestest, keda armastavad. Nad on surmaks valmistumata ning mõni neist tunneb end vahetult pärast kehast lahkumist nukrameelselt ja paljaksriisutult.
Kui hing on lõpetamata asjade pärast traumeeritud, on esimeseks olendiks, keda ta pärast surma näeb, tavaliselt tema teejuht. Need kõrgelt arenenud vaimsed õpetajad on valmis enda peale võtma enneaegsele surmale järgneva esmase pettumuspuhangu. Lubanud oma teejuhil end sisenemisteekonna ülejäänud osas aidata, teeb kõnealune klient lõpuks läbi eduka kohanemise vaimuilmaga.
Ma olen aga täheldanud, et meie teejuhid ei poolda mõttehäirete täielikku läbitöötamist vaimses väravas. Elu ja surmaga seotud karma õppetundide detailseks ülevaatuseks on sobivamaid aegu ja kohti, mida kirjeldan hiljem. 5. juhtumi teejuht pakkus välja lühivaatluse kiirendatud ajas, mis rahustas seda meest tema naise ja laste tuleviku osas ja võimaldas tal jätkata oma teekonda olukorraga paremini leppides.
Vaatamata oma vahetule surmajärgsele meeleolule, on mu kliendid täis imestust vaimuilma taasavastatud imede üle. Tavaliselt on see tunne põimunud eufooriaga, mida toob mõistmine, et kõik maised mured, eriti füüsiline valu, on jäänud seljataha. Vaimuilm esindab rändava hinge jaoks kõigepealt ülimat rahu. Kuigi algul võib tunduda, et oleme vahetult pärast surma üksi, pole me isoleeritud või ilma abita. Nähtamatud intelligentse energia jõud juhivad igaühe meist läbi värava.
Uutel vaimuilma saabujatel pole palju aega ringi hõljuda ning imestada, kus nad on või mis nendega järgmiseks juhtub. Meie teejuhid ning arvukad sugulashinged ja sõbrad ootavad meid värava ligiduses pakkumaks äratundmist, poolehoidu ja kinnitusi, et meiega on kõik korras. Tegelikult tunnetame me nende kohalolu surmahetkest alates, sest meie esmane taaskohanemine sõltub suuresti nende lahkete olemuste mõjust tagasipöörduvale hingele.
3
Kojutulek
Kui
