kõrgekvaliteediline väga maitsev söögiseen
Kasutamine: tarvitatakse toiduks samuti nagu harilikku kivipuravikku, ületab viimast maitseomadustelt, sest tema seeneliha on kõvem ja aromaatsem
Sarnased liigid: harilik kivipuravik
Märkused: männi-kivipuravik on meie puravike hulgas kõige hinnatum söögiseen
Pruun sametpuravik
Kübar: läbimõõt 4–8 cm, kumer, vanana lamenduv, kastanpruun, mõnikord kollakas-või punapruun, nõrgalt sametjas, sile, kuiv, vihmase ilmaga kleepuv-limane
Torukesed: noorelt helekollased, vanalt väävelkollased, nõgusalt jalale külge kasvanud, kaunis suurte, nurgeliste, sama värvi pooridega, mis vajutamisel muutuvad rohekas-või mustjassiniseks.
Jalg: kõrgus 5–10 cm, läbimõõt 1–1,5 cm, silindriline, kiuline, helepruun, aluselt määrdunudkollane, kuiv, peeneteraline või peenesoomuseline
Seeneliha: vatjas, valge või kollakas, värvub murdekohtadel aeglaselt siniseks, nõrga meeldiva aedviljalõhna ja pehme pähkli maitsega või kergelt hapukas
Kasvukoht: okasmetsad, eriti männikud
Esinemisaeg: augustist oktoobrini
Söödavus: hea söögiseen, ei vaja kupatamist
Kasutamine: noorena sobib marineerimiseks, vanemana on väärtuslik kuivatamisseen, värskelt hea nii praetuna kui ka suppides
Sarnased liigid: sapipuravik, mille kübar ja jalg on külmema kollakaspruuni värvusega, jalga katab jäme võrk, torukesed on roosad ja seeneliha on viha maitsega, mis muudab sapipuraviku mittesöödavaks
Märkused: meeldiva lõhnaga pruun sametpuravik ei jää maitselt palju alla kivipuravikule ja paljud seenelised hindavad teda kõrgelt just kuivatamisseenena
Kasepilvik
Kübar: läbimõõt 5–10 cm, noorelt peaaegu kerajas, hiljem lame, allakeerdunud, tömbi, nõrgalt rihvelja servaga, keskpaigas süvendunud, sile või mõnikord võrkjas-sooneline, limane, läikiv, rohiroheline, mõnikord ka pruunikas-, kollakas-või hallikasroheline, sageli osaliselt või üleni väljapleekinult valge, ulatuses ärarebitava nahaga
Eoslehekesed: noorelt kaua valged, hiljem kreemkollased, võrdlemisi laiad, tihedalt asetunud, jalale kinnitunud
Jalg: kõrgus 4–6 cm, läbimõõt 1–1,5 cm, silindriline, aluse suunas kergelt ahenev, kõva-lihakas, valge, siidiläikeline, alumises otsas tihti roostevärvi laikudega
Seeneliha: keskmise paksusega, habras, valge, vanana pruunilaiguline, erilise lõhnata, üldiselt pehme maitsega, kuid noorena ja eriti eoslehekestes veidi kibe
Kasvukoht: kaasikud ja kase-segametsad, aga ka okasmetsades üksikute kaskede läheduses
Esinemisaeg: juulist oktoobrini
Söödavus: hea söögiseen, vajab kerget kupatamist, kuid segus pehmemaitseliste pilvikutega võib kasutada ka värskelt
Kasutamine: sobib soolamiseks, marineerimiseks ja praadimiseks. Kuivatatult hea supiseen. Kui kupatatud seentele lisada praadimisel mõned värsked kasepilvikud, annavad nad roale meeldiva pähklimaitse
Sarnased liigid: puuduvad
Märkused: kasepilvik on Eesti pilvikute hulgas ainulaadne oma kahvaturohelise värvusega ja kasvukohaga kaskede all
Veinpunane pilvik
Kübar: läbimõõt 5–15 cm, lihakas, noorelt lamekellukjas, hiljem lame kuni süvendunud, bordoopunane, tumepunane, purpurviolettpunane, pleegib kiiresti ja muutub keskelt kollaseks, vanalt muutub üleni mustja-hallika-punakalaiguliseks, niiske ilmaga limane ja läikiv, kuivalt silmatorkavalt tuhm, tömbi sileda servaga, poolenisti ärarebitava kübaranahaga
Eoslehekesed: noorena valkjad, muutuvad aja jooksul nurmenukukollaseks, vananedes ilmub neile mustjashall toon, õhukesed, haprad, tihedalt asetunud, jalale kinnitunud
Jalg: kõrgus 7–12 cm, läbimõõt 1–2 cm, silindriline, kuiv, valge, harva punakate laikudega, muutub aja jooksul alusest alates mustjashalliks
Seeneliha: noorelt valge, muutub lõikepinnal kahvatu-vaskpunaseks, seejärel aeglaselt mustjashalliks, vanana läbinisti mustjashall, lõhnata, meeldiva pehme pähklimaitsega
Kasvukoht: okas-ja segametsad, eriti kuusikud
Esinemisaeg: juunist novembrini
Söödavus: hea söögiseen, ei vaja kupatamist
Kasutamine: sobib värskelt praadimiseks ja soolatult säilitamiseks (ka segaseenena)
Sarnased liigid: tuhmuv pilvik muutub samuti vananedes halliks, kuid tema kübar on kollakas-punakas-oranž kuni vaskpunane ja ta kasvab peamiselt kuivades männikutes
Märkused: veinpunane pilvik on üks tavalisemaid suuri pilvikuid kuusikutes ja teda tunneb ära kiiresti pleekiva veinpunase kübara ja halliks tõmbuva seeneliha järgi
Kollane pilvik
Kübar: läbimõõt 5–12 cm, noorelt poolkerajas, hiljem lame või kergelt süvendunud, kroomkollane või hele-ookerkollane, kuivalt paljas, tuhm, niiskelt limane ja läikiv, poolenisti ärarebitava kübaranahaga
Eoslehekesed: algul valged, hiljem nurmenukukollased, vanana hallikaskollased või pruunikad, õhukesed, tihedalt asetunud, jalale kinnitunud
Jalg: kõrgus 3–6 cm, läbimõõt 1–1,5 cm, silindriline, valge, mõnikord kollakas, vananedes ja katsumisel muutub mustjashalliks
Seeneliha: valge, mõnikord kollaka varjundiga, muutub lõikepinnalt algul nõrgalt punakaks, seejärel mustjashalliks, vanana üleni mustjashall, värske puuvilja lõhnaga ja pehme maitsega
Kasvukoht: kaasikud ja kase-segametsad, alati koos kaskedega
Esinemisaeg: juulist oktoobrini
Söödavus: hea söögiseen, ei vaja kupatamist
Kasutamine: praetakse värskelt, säilitamiseks soolatakse, tavaliselt segaseenena koos teiste pilvikutega
