tema sisimas esindatud olema. See muutub selgemaks, kui vaatleme olemust seoses energiaga.
Organismina on inimolemus rakusüsteem. Seda rakusüsteemi valdab Kosmose Rütmiline Energia. Ümbritseva suhtes on organism rütmilisest energiast pärinevate seesmiste pürgimuste ja talitlemise tulemus. Et inimolemus võiks viibida täiuslikus vabaduses, võrdsuses ja rahus ümbritseva suhtes, tuleb igal rakul tema kehasüsteemis vormeli poolest esindada täiuslikku seesmist kooskõla ja vormi poolest võrdmõõdulisust, – ning olla omavahelises mõjutamises ja rakusüsteemi (ehk organismi) ehituses täiusliku kooskõla ja võrdmõõdulisuse ühikuks. Niisugune seisund tuleneb sellest, et energia-vägi, mida organism esindab, evib täiuslikku väljendusvabadust kõigi teiste energia-vägede suhtes.
Täiuslikus seisundis iseloomustavad kooskõla ja võrdmõõdulisus avanemise igat faasi. Olemuse ümbrusesuhet eritledes tuleb seda arvesse võtta.
Kuna vorm on rütmi otsene väljendus (ta on energiaväljendus ainult rütmi kaudu), ning rütm pole iseenesest dünaamiline, siis pole ka vorm iseenesest dünaamiline. Inimolemusel nagu teistelgi Kosmilistel ilmutustel oleks nagu põhimine ja pindmine vorm. Organismid on ainevormide kogumid, mida läbistab jõuline teadvuslikkus. Neil on järelikult selle aine põhimine vorm, millest nad koosnevad, ja organismi pindmine vorm. Anorgaanilisel ainel on tema osakese põhimine vorm ja massi pindmine vorm.
Kui ainevormid, millest organismid koosnevad, on ise otseselt Kosmose Rütmilise Energia väljendusteks, siis selle ainekogumi ehk organismi teadvuslikkus on ühe teise energia-väe väljendus. Et organisme kui Kosmilisi ilmutusi täidab mitmekesisem ja kõrgem arukus, võrreldes sellega, mis täidab ainet kui niisugust, tuleb neid pidada ülemate või pingsamate Kosmilise Energia vägede esindajateks kui ainevorme. Ning kui organismi teadvuslikkus on organismi ainevormide väljendatud energia-vägedest erineva väe väljendus, siis esindab iga organism pingsat väge, mis väljendab ennast läbi teiste, madalamate energia-vägede vormide. Kuna inimolemuse ilmutused on mitmekesisemad ja talle omane arukas teadvus(likkus) pingsam kui ükskõik millisel teisel organismil, võib järelikult öelda, et inimene esindab kõige kõrgemat kosmoses väljenduva Rütmilise Energia väge.
Niisiis on inimolemus Kosmose Rütmilise Energia kõrgeima olemasoleva väe väljendus ja saavutatakse läbi ainevormide, mis on Kosmose Rütmilise Energia madalamate vägede väljendusteks.
Et olla täiuslikus seisundis, tuleb inimesel ainevormide kogumisel, millest organism koosneb ja mille kaudu inimenergia ennast väljendab, säilitada kooskõla ja võrdmõõdulisuse tingimusi, mis on seda seisundit iseloomustava vabaduse, võrdsuse ja rahu aluseks. Ning kui need ainevormid on ise Kosmilise Energia vägede väljendused, siis on nad suhetes väega, mida esindab inimese teadvus(likkus). See tähendab, et nad on osa inimese ümbrusest ehk keskkonnast. Teiste sõnadega, inimolemuse aineline osa ei võrdu mitte niivõrd inimolendiga, kuivõrd osaga tema ümbrusest.
Kui ütleme, et täiuslikus seisundis on inimolemus ümbritseva suhtes kooskõlaline ja võrdmõõduline, peame lisama, et ta viibib niisuguses seisundis ümbritseva selle osa suhtes, mis koosneb ainevormidest, millest ehitub keha rakusüsteem. Kui nõnda, siis võib täiuslik seisund kesta vaid niikaua, kuni keha rakusüsteemis ei esine ainevorme, mis ei sobi inimenergia väljendusvabadusega.
Selline vabadus on võimalik, kui rütmid, mille väljenduseks on keha ainevormid, on ise kogumina kooskõlas ja sobivad ka inimenergia rütmiga. Kui nende sobivust ja kooskõla häiritakse, vastandub inimenergia rütm mingile tema suhtes vastuolulisele rütmile või rütmide kogumile. Kui aga väljendusvabadus viitab kooskõlalisele suhtele ümbritsevaga, ei teki taolist vastuolu enne, kui suhe on sel määral muutunud, et täielik väljendusvabadus pole enam võimalik.
Kuna iga üksik energia-vägi väljendab suhetes teiste vägedega talle omast rütmi ja kõik rütmid väljendavad energia-vägede vastupanu piirangutele, siis tähendab vastuoluline suhe rütmide vahel seda, et üksikutele energia-vägedele vastandub liiga suur, väljendusvabadust takistav piirang. Et aga energia on dünaamiline, siis kaldub kõrgem energia-vägi väljenduma läbi ainevormide, mis tema dünaamilist kvaliteeti vähem takistavad.
Seega kaldub ka inimenergia niisuguste ainevormide poole, mis võimaldavad väljendusvabadust. Teiste sõnadega, täiuslikus seisundis koosneb inimkeha rakusüsteem ainevormidest, mis on inimenergia väe rütmiga rütmilises vastavuses. Kui keha rakusüsteem esindab ainult sobivaid ainevorme, siis evib organism oma suhetes kõige ümbritsevaga teadvus(likkus)t, mille varal ta on võimeline olema vabaduse, võrdsuse ja rahu seisundis. See on nii sellepärast, et suhe inimenergia väe ja keha rakusüsteemi ehitavate ainevormide esindatud energia-vägede vahel on täiuslikult kooskõlaline.
Kui inimenergia vägi väljendab ennast läbi teiste energia-vägede väljenduste, siis ei saa ta luua oma keha rakusüsteemi üksnes omaenese dünaamilise kvaliteedi varal. Et hankida ainevorme, mille kaudu ta võiks väljenduda, peab ta toetuma ümbritsevale. Toetumine saab teoks inimolemuse ainelisele ehk kehalisele vormile antava toidu34 vahendusel. Olemuse pindmine, organismi vorm on loodud ja seda säilitatakse toidu sisestamise abil. Organismi potentsiaalsus (ehk tema võimed ja võimalused) pärineb energiast, mida inimolemus esindab, – aga keha rakusüsteem, mis on justnagu aineks või vahendiks, mille kaudu need võimed ja võimalused realiseeritakse, on loodud ümbritsevast saadud toidust.
Kui leidub ainevorme, mille rütmid inimenergia rütmiga ülejäänutest paremini sobivad, nii et inimenergia kaldub nende kui oma väljendusvahendite poole, siis leidub ka toiduvorme, mis on inimolemusele muudest kohasemad. Toiduvormidest, mis on jõukohased inimenergiale omase pingsuse avanemis- ja ilmutamisvõimetele, on võimalik üles ehitada rakusüsteem, mille kaudu see vägi saavutab täiusliku väljendusvabaduse.
Aga kui on inimenergia väljendamiseks sobivaid toiduvorme, siis on ka neid, mis ei sobi. Kui mõni neist oleks mingil hetkel inimese keha rakusüsteemis esindatud, siis vastanduks energia suuremale piirangule kui see, mis on kooskõlas täiusliku väljendusvabadusega. Niisugusel juhul ei oleks inimorganism enam täiuslikus seisundis.
Kui tarvitatakse ainult sobivat toitu ja ei lubata oma keha rakusüsteemi siseneda ühelgi ebasobival ainel, säilib inimolemus nii seesmiselt kui väliselt täiusliku kooskõla ja võrdmõõdulisuse väljendusena, ning tema teadvus(likkus) on selline, et ta oleleb ümbritseva suhtes täiusliku vabaduse, võrdsuse ja rahu seisundis. Teda kui organismi valdab (valitseb) ainult see Kosmilise Energia vägi, mille väljenduseks ta on, ja oma vormis annab ta sellele energiale täiusliku väljendusvabaduse.
Inimorganism on aga vaid vorm, mille inimenergia avanemisvõimed – võttes arvesse suhet ümbritsevaga – ainevormidest kujundavad. See ei ole lõplik või ülim vorm, mille inimenergia väljendus võtab. Tõdesime, et energia saab väljenduda ainult vormis. Kuid inimorganismi vorm on vaid keha rakusüsteem, vahend, mille kaudu energiaväljendus saab võtta ilmutuste vormi. Inimolemuse väljenduseks on selle energia-väe tõene väljendus, mida ta esindab. Teiste sõnadega, see kõrgem energia-vägi väljendub tema kvaliteetides ja atribuutides, ning valdab neid, et võtta inimlike ilmutuste vormi. Et kogu väljendus sõltub piiravast suhtest ümbritsevaga, siis ilmutatakse kvaliteete ja atribuute ümbritseva suhtes ja vastuseks sellele, ning inimolemuse väljendus on ümbritsevaga suhetes.
Et seda paremini mõista, vaatleme uuesti kooskõla ja võrdmõõdulisust, mis väljendusvabadusega kaasnevad. Kui inimenergial on väljendusvabadus, sest kehasüsteem on loodud vaid energiaga vastavuses olevatest ainevormidest, siis on see ka inimolemusel. Aga kui väljendusvabadus on seotud kooskõla ja võrdmõõdulisusega, siis on inimolemuse vorm ümbritseva suhtes võrdmõõduline, ja tema võime ilmutusteks ümbritseva suhtes või vastuseks sellele on ühtlasi võime ilmutada end kooskõlaliselt teiste energiaväljenduste suhtes.
Kooskõlaline ilmutus ja vastus (ehk vastutoime) on inimenergia tegelikuks väljenduseks. Ilmutuse vorm
Meenutagem, et
