Valitseda elu. Georg Hackenschmidt

Скачать книгу

energiat kui sellist, vaid inimolemust, – kes oma teadvus(likkus)e ja vormi ning nendele omaste kvaliteetide ja atribuutide näol on kosmilise inimenergia väe väljenduseks rütmi vahendusel ja aine kaudu.

      Inimolemuse kvaliteete ja atribuute mõjutab paratamatult suhe ümbritsevaga, sest energia, mida ta esindab, saab väljenduda ainult tänu ümbritsevas kätkevale piirangule. Neid kvaliteete ja atribuute eritledes tuleb järelikult kindlasti arvestada ümbrust.

      Kogesime, et täiuslikus seisundis hõlmab inimolemuse kehaline vorm ainult neid ainevorme, mille rütmid on vastavuses inimenergia rütmiga. Järelikult on täiuslik inimkeha (ehk – vorm) energia väljendusvõimaluste jaoks täiesti sobiv. Selle keha ehk vormi võimed teostada väljendustungi, mille energia temas tekitab, on aga seotud teadvus(likkus)ega, mis vormi läbistab ja temast organismi teeb. Nagu tõdesime, pärineb teadvuslikkus energia pingsusest, mis jääb vabaks pärast ümbritsevas kätkevale piirangule vastamist. Kui suhe ümbrusega on selline, et energial on täiuslik väljendusvabadus, siis ei sea teadvus(likkus)e35 suhe ümbritsevaga edasisi piiranguid tema aruka väljenduse võimetele ja võimalustele.

      Teadvuse põhivõimeks on tunnetus. Olelemaks täiusliku vabaduse, võrdsuse ja rahu seisundis ümbritseva suhtes, peab teadvus suutma kõiki ümbruses leiduvaid tegureid absoluutselt (täielikult) tunnetada. Kui leiduks üksainukegi tegur või mõne teguri mingi ilme, mida ta ei tunneta, siis võiks see teadvust väljendava olemuse jaoks hädaohtlik olla. Kuid absoluutsest tunnetusest üksi ei piisa, et hoida olemust ümbritseva suhtes täiusliku vabaduse, võrdsuse ja rahu seisundis. Tema vormis peavad teadvusega ühendatult kätkema ka ümbritseva dünaamilistele pürgimustele küllaldase (adekvaatse) vastamise võime ning võime energiat vormis väljendada. Et suhe ümbritsevaga on teguriks, mis energiaväljenduse võimalikuks teeb, siis on vastutoime ümbritsevale sisuliselt üks energiaväljenduse, järelikult ka olemuse väljenduse ilmeid.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      attitude

      2

      Bodily form (ʽkehaline vorm’) on mõiste idamaade filosoofiast. Seostub mõistega ʽmanifestatsioon’ ehk ʽilmutus’, vt. peagi. Siin ja edaspidi tõlkija märkused.

      3

      Eesti keele seisukohast on kogemus niikuinii ühtlasi mälestus. Ingliskeelne experience (ʽkogemus, läbielamus’) näib olevat sellest ajatum. Teiseks, memory on nii ʽmälu’ kui ka ʽmälestus’. Mõlemaid tähendusi on arvestatud.

      4

      bodily determination

      5

      Manifestation. Vaste ʽilmutus’ juurde on jäädud osalt seetõttu, et vihjata termini ʽmanifestatsioon’ kindlale tähendusele idamaade filosoofias. Sellest on võimalik lugeda näiteks René Guénon’i raamatust “Ida metafüüsika” (Tln. 1997). Vaste ʽavaldus’ tundub olevat pisut kahvatu, ʽavaldumus’ aga raskepärane.

      6

      Mõiste ʽelujõud’ (life-power) näib siin tähendavat umbes sedasama, mis üks järgmise kirjutise põhimõistetest, ʽ(kosmiline) inimenergia (vägi)’. Inimene on tolle väljendus või esindaja. Selle sõna puhul ei mõelda niisiis ʽvitaalsust’.

      7

      Environment. Sõna ʽkeskkond’ asemel on tõlgitud enamasti ʽümbrus’ või ʽümbritsev’.

      8

      Character. Selle all on mõeldud kehalist omapära.

      9

      Consciousness on eesti keeli nii ʽteadvus’, ʽteadlikkus’ kui ka ʽteadvuslikkus’. Esialgu on juttu “kehalisest arukusest” ja ümbruse tajumisest, mitte mõtlemise tasandist.

      10

      intelligent awareness

      11

      self-awareness and awareness of the environment

      12

      Self-factor. A. Saareste “Eesti keele mõistelise sõnaraamatu” järgi on ʽisedus’ ʽindividuaalsus’ ja ʽiseolemine’.

      13

      self-value

      14

      environment-value

      15

      (conditio,) sine qua non (ld.) – ʽ(tingimus,) milleta ei saa’

      16

      self-inferiority

      17

      Autor eristab mõisteid self-sufficiency (ʽiseseisvus, enesekindlus’) ja ego-sufficiency (ʽMina kindlus’). Neist on lähemalt juttu järgmises kirjutises.

      18

      Loetavuse huvides kasutab tõlge sõna potentiality (ʽpotentsiaalsus, võimelisus, võimalikkus’) vastetena edaspidi osalt ka sõnu ʽvõime’ ja ʽvõimalus’.

      19

      contaminated

      20

      Autor nimetab neid kõiki sõnaga nourishment (ʽtoit’).

      21

      Siitpeale

Скачать книгу