kui erinev on sinu magav meel ärkvelolekuteadvusest. See teadmine on oma unenägudega töötamise juures väga kasulik. Ja selleks, et oma unenägudega tööd teha, on soovitatav need salvestada. (Me räägime sellest täpsemalt järgmises peatükis ning hiljem ka viiendas peatükis.)
Järgmiseks vaatleme aga mõningaid korduma kippuvaid küsimusi une ja unenägude kohta, et anda sulle parem arusaam sinu magavast meelest.
2. peatükk
Levinud küsimused ja faktid une ja unenägude kohta
Kõigi nende aastate jooksul, mil olen loenguid pidanud, intervjuusid andnud ja koolitusi läbi viinud, on mulle une ja unenägude kohta kõikvõimalikke küsimusi esitatud. Toon siinkohal välja mõned neist ühes vastustega. Vastused pärinevad minu enda aastatepikkusest tööst ja tähelepanekutest, samuti viimase nelja aastakümne uneuuringutest. Ma loodan, et nende vastustega tutvumine aitab sul oma unenägusid paremini mõistma ja tõlgendama õppida.
Kas kõik inimesed näevad unenägusid?
See on kõige levinum küsimus unenägude kohta. Kui ma unenägudest rääkimas käin, siis on ikka ja alati publiku seas keegi, kes väidab: “Mina ei näe unenägusid.”
Tõde on aga see, et peaaegu kõik inimesed näevad unenägusid, kui välja arvata harvad juhud, mil tegemist on aju kõrvalekalde või kahjustusega või kui inimene tarvitab ravimeid, mis häirivad und. (Vaata Rock, 2004, ja Cartwright, 2010.) Unenägude nägemine on meie aju magamisaegne normaalne funktsioon ja see on üsna loomulik ning peaaegu universaalne. Seega on väga tõenäoline, et sa näed unenägusid, ükskõik kas mäletad neid või mitte.
Miks ma ei mäleta oma unenägusid?
Juba varased unenägude-uuringud, millest mõned on välja toodud dr Ann Faraday raamatus “Unenäo võim” (Dream Power) näitasid, et me kaldume oma unenägusid mäletama ainult siis, kui meie teadlikkusetasand une nägemise ajal nihkub. Näiteks kui me kuuleme mingit müra või vahetame magamisasendit.
Kui sa magad liiga sügavalt, siis ei pruugi sa oma unenägusid mäletada. Kui sa kannatad unepuuduse all ega saa regulaarselt piisavalt und, võib su uni olla nii sügav, et vaid väga vähesed asjad suudavad seda häirida, ja nii ei pruugi sul avaneda võimalust oma unenäo riismetele pilku heita. Teisisõnu – sa magad nii sügavalt, et on peaaegu võimatu oma unenägusid mäletada.
Kui sul puudub unenägude vastu huvi, siis ei pruugi sul olla motivatsiooni neid mäletada. Seega on unenägude vastu huvi tundmine teine oluline tegur selle juures, kas sa mäletad neid või mitte.
Uuringud näitavad, et enamik inimesi mäletab vaid üht protsenti oma unenägudest. Siiski, need inimesed, kes on olemuselt loomingulisemad ning kellel on hea mälu, kalduvad unenägusid paremini mäletama (Rock, 2004) ning mulle tundub, et inimesed, kes on introspektiivsed, mäletavad samuti unenägusid paremini kui need, kes ei ole. Luigi De Gennaro 2011. aastal läbiviidud uurimistöö näitas, et inimesed, kellel esineb frontaalsagaras rohkem madala sagedusega teeta ajulaineid, mäletavad oma unenägusid tõenäoliselt paremini. Ühes hilisemas uuringus selgus, et inimestel, kellel unenäod paremini meeles püsivad, on aju teatud osades kiirem vereringe ning nad on välistest stiimulitest teadlikumad (Kim, 2014).
Miks mu unenäod nii kiiresti ununevad?
Kui sa tunned, et tavaliselt on sul ärgates unenäod meeles, kuid hiljem ei suuda sa neid enam meenutada, siis pole sa ainuke. Nagu on tõdenud Michael Thorpy ja Jan Yager 1991. aastal ilmunud unehäirete entsüklopeedias (The Encyclopedia of Sleep Disorders) ja tsiteeritud artiklis “60 silmiavavat fakti magamise kohta” (60 Eye-Opening Facts About Sleep , Randomhistory.com), unustab inimene reeglina oma unenägudest 50 protsenti vaid viie minuti jooksul pärast ärkamist ning kümne minutiga ununeb ligikaudu 90 protsenti. Unenäod on meie magava meele kaduvad välgatused – magava “mõtlemise” toode, kui silmad on suletud ning tähelepanu pöördunud sissepoole. Kui ärkame, kohanevad meie ajulained ärkvelolekuteadvusega ning silmade ja teiste meelte kaudu hakkavad meid pommitama välised stiimulid. Unenägudel on raske pikalt meeles püsida, kui kõik need välised stiimulid meid üle ujutavad ning tõrjuvad välja mälestused kaduvüürikestest unenägudest.
Kuigi enamik unenägusid kaob ärgates meie mõtetest küllalt kiiresti, võib mõnikord juhtuda, et mingi fragment unenäost turgatab hiljem ootamatult meelde. Tavaliselt on selle vallandajaks miski, mida me mõnel järgneval päeval kogeme. Selleks võib olla unes nähtuga sarnane olukord või inimene, keda unes nägime, või isegi mingi sündmus meie unenäost. Järsku, täiesti ootamatult – pabahh! Su meeltesse kerkib õrn mälestus millestki unes nähtust – õhkõrn fragment – ning hulluks ajaval kombel kaob see tihtipeale just niisama kiiresti kui ilmus.
Isegi parimates tingimustes on tervet unenägu peaaegu võimatu pikemat aega pärast ärkamist meeles pidada, kui seda just mingil moel ei salvestada või detailselt kirja ei panda. Samas võivad mõned väga võimsad unenäod jääda meiega päevadeks – isegi kuudeks või aastateks, aga need on kindlasti erandid.
Kas on võimalik oma unenägusid mäletama õppida?
Ka siis, kui sa tavaliselt oma unenägusid ei mäleta või neist isegi teadlik ei ole, võid sa neid mäletama õppida.
Esimene samm sel teel on hakata teadlikult mõtlema, miks sa oma unenägusid mäletada soovid. (Üks motiveeriv tegur võib olla unenägude mäletamisest saadav kasu.) Seejärel tuleta endale korduvalt meelde, et unenäod võivad olla kasulikud ja et sa soovid enda unenägusid kohe kindlasti mäletada.
Enne uinumist kinnita endale: “Ma tahan oma unenägusid mäletada.” Korda seda endale mitu korda. Sa pead tõesti tahtma neid mäletada. Lihtsalt niisama selle fraasi kordamine ei tööta, sest su alateadvus teab, kas tõesti tahad seda või mitte, ning jätab su kinnituse tähelepanuta, kui sa sellest tõeliselt ei hooli.
Luba endal aeglaselt ärgata ning tunneta seda, mis su meeltes enne ärkamist toimus. Kui pead äratuskella peale ärkama, siis veendu, et selle helin ei oleks liiga läbilõikav.
Loe unenägude kohta ning räägi neist teiste inimestega. See kinnitab su tärganud huvi ning tuletab seda ajule meelde.
Kui teed seda piisavalt regulaarselt, siis peaksid tasapisi oma unenägusid üha paremini mäletama hakkama.
Miks peaksin tahtma oma unenägusid salvestada?
Unenäod võivad pakkuda meile suurepäraseid teadmisi oma isikliku ja vaimse arengu ja kasvu kohta selles elus. Siiski, ka kõige osavama tõlgendamise juures võib mõnede unenägude tähenduse ja tähtsuse mõistmine üsna palju aega võtta. Nii on kasulik, kui sul on nende kohta kirjalikud ülestähendused.
Kui sa salvestad oma unenäod päevikusse ning aeg-ajalt need uuesti üle loed, võivad mõned asjad, mis kohe pärast unenäo nägemist sulle olulised ei paistnud, ootamatult silma jääda ning tähenduse omandada.
Sarnaselt sellele, eriti mis puudutab oma isikliku arenguga seotud unenägusid, võib nende aeg-ajalt uuesti üle lugemine aidata sul näha, kui kaugele sa jõudnud oled ning kui palju oled arenenud. See võib pakkuda suurt rahuldust ning mõjuda innustavalt.
Unenäod võivad meie elus väga kasulikuks tööriistaks olla ning nende kirjapanemine kasvatab tõenäosust, et sul neist tõesti abi on.
Milline on parim viis oma unenägude salvestamiseks?
Püüa oma unenägusid salvestada võimalikult leebel
