na Willis
LasseMaia detektiivibüroo. Kämpingumõistatus
1. PEATÜKK
Metsa kuld
„Istu nüüd ilusasti paigal, Sylvester,“ ütleb Miranda oma ahvile.
Sylvester istub Miranda jalgrattal lastetoolis. Miranda tõmbab ta rihmaga kinni ja annab talle banaani. Sylvester paistab eluga väga rahul olevat.
„Küll on tore, et te tahtsite kaasa tulla,“ ütleb Lasse. „Sina ja Sylvester, mõlemad.“
„Muidugi tahtsime,“ ütleb Miranda. „Telkida on kindlasti imetore. Ja Sylvesterile meeldib looduses käia.“
Lasse, Maia ja Miranda istuvad rataste selga.
„Läheb sõiduks,“ ütleb Maia ja väntab minema.
Kõigil kolmel on seljakotid seljas. Pakiraamidele on nad kinnitanud telgi ja muud tarvilikku. On augusti lõpp ja päike sirab üle Valleby, kui nad linnast lahkuvad.
Lasse, Maia ja Miranda väntavad hipodroomist mööda. Siis jõuavad nad päris maale. Sylvester häälitseb Miranda selja taga vaimustunult. Nad sõidavad tükk aega.
Siis küsib Lasse:
„Äkki teeme väikese peatuse?“
„Hea mõte,“ vastavad Maia ja Miranda.
Nad jätavad rattad teeserva ja heidavad muru peale pikali. Miranda ja Lasse otsivad välja võileivad ja mahla. Maia mängib Sylvesteriga. Väike ahv lamab selili ja Maia kõditab rohukõrrega ta jalataldu.
Ent äkki kargab Sylvester püsti ja jookseb minema. Kähku ronib ta ühe puu otsa. Maia jookseb talle järele ja vaatab üles.
„Tule alla, Sylvester,“ ütleb ta rangelt.
„Ära muretse!“ hõikab Miranda. „Ta tuleb alati alla, kui banaaniga meelitada.“
Maia naeratab vigurivändast ahvile. Ahv on märganud oravat, keda ta tahab kinni püüda. Aga orav on liiga kärme. Äkki silmab Miranda midagi puu all maas.
Nii kaugele, kui silm seletab, on igal pool …
„Kukeseened!“ hüüab Maia. „Tulge, Lasse ja Miranda! Siin on neid lademes!“
Lasse ja Miranda tulevad jooksuga. Nad korjavad tükk aega kuldkollaseid kukeseeni. Lõpuks on neil seeni terve kotitäis.
„Õhtul praeme ära,“ teeb Maia ettepaneku.
„Need on jube head,“ ütleb Lasse.
„Ma armastan kukeseeni,“ ütleb Miranda ja nuusutab kotti. „Metsa kuld.“
„Elas kord kukk, kellel oli üks seen,“ laulab Maia.
Lasse ja Miranda naeravad. Miranda toob banaani ja näitab seda Sylvesterile.
Ahv tuleb otsekohe puu otsast alla ja istub lastetooli.
Siis sõidavad nad edasi kämpingu poole. Päike kõrvetab ja nad lähevad üleni higiseks.
Lasse hõikab kõige ees sõitvale Maiale:
„Ujuma tahaks!“
„Kämpingu omanik ütles, et vesi on veel soe!“ hüüab Maia üle õla.
„Mõnus!“ hüüab Miranda vastu.
„Aga seal peab ette vaatama, kuhu oma varbad pistad,“ naljatab Maia.
„Miks?“ küsib Miranda.
„Järv pidi vähke täis olema,“ naerab Maia.
2. PEATÜKK
Kaks kaksikut ja üks nõiaella
Lõpuks jõuavad Lasse, Maia ja Miranda kämpingusse.
Nad sõidavad ratastega väravast sisse. Eemal, pügatud murulapi kõrval seisavad kolm haagiselamut.
„Küll siin on ilus,“ ütleb Lasse.
„Seal saamegi ujuda,“ ütleb Miranda ja osutab paadisilla poole.
Nad panevad rattad ühe maja seina äärde. „Kiirtoit, vastuvõtt, kauplus,“ on kirjas ukse kohal sildil.
„Tema nimi on Gunnarsson,“ ütleb Maia.
„Kelle nimi?“ küsib Lasse.
„Selle mehe nimi, kelle oma kämping on,“ selgitab Maia. „Ta ütles seda, kui ma helistasin. „Küsi lihtsalt Gunnarssoni,“ ütles ta.“
Nad astuvad majja sisse. Sees on riiulid konservipurkide ja igasugu pakkidega.
„Halloo!“ hõikab Lasse. „Kas siin on kedagi …?“
Aga keegi ei vasta.
„Teda pole siin,“ ütleb Maia. „Lähme vaatame väljast.“
Lasse, Maia ja Miranda kõnnivad natuke aega ringi ja otsivad Gunnarssoni. Aga nad ei leia teda kusagilt.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
