Aktiivne kuulamine ja suhtlemine: võime kuulata ära erinevaid seisukohti, võtta sõna enda ja teiste isikute õiguste kaitseks.
• Kriitiline mõtlemine: asjakohase teabe otsimine, materjalide kriitiline hindamine, teadlikkus eelarvamustest ja kallutatusest, oskus ära tunda manipuleerimise eri vorme ning põhjendatud otsuste tegemine.
• Oskus teha teistega koostööd ning lahendada konflikte positiivselt.
• Oskus ühiskondlike rühmade töös osaleda ja seda korraldada.
• Oskus inimõiguste rikkumisi ära tunda.
• Inimõiguste kohaliku ja ülemaailmse kaitsmise nimel tegutsemine.
Hoiakud ja väärtushinnangud
• Vastutus oma tegude eest, tahe ennast täiendada ja ühiskonda muuta.
• Uudishimu, avatud mõtlemine ja mitmekesisuse hindamine.
• Empaatia ja solidaarsus teiste inimestega ning tahe toetada neid, kelle inimõigusi ohustatakse.
• Väärikustunne, enese ja teiste väärtustamine sotsiaalsetest, kultuurilistest, keelelistest või religioossetest erinevustest olenemata.
• Õiglustunne, soov töötada universaalsete inimõiguste, võrdsuse ja mitmekesisuse austamise ideaalide saavutamise nimel.
2.4 Inimõigustealase hariduse seos teiste haridusvaldkondadega
Inimõigused mõjutavad meie elu kõiki aspekte nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil. Lugedes inimõiguste ülddeklaratsiooni, võime näha, et peaaegu kõigi tänapäeval maailmas esinevate probleemidega (vaesus, reostus, kliimamuutused, majanduslik ebavõrdsus, AIDS, hariduse vähene kättesaadavus, rassism ja sõjad) kaasneb ka inimõiguste rikkumisi.
Peaaegu kõigi tänaste probleemidega maailmas kaasneb ka inimõiguste rikkumisi.
Tihti on raske öelda, milline sellistest ebaõigluse vormidest on rohkem või vähem tähtis. Sellekohane hinnang sõltub inimese paiknemiskohast ning ühiskondlikust seisundist. Tegelikult on need probleemid omavahel sedavõrd tugevalt seotud, et neist ühe kõrvaldamiseks tuleb tegeleda ka ühe või mitme teisega. Inimõigused on jagamatud, vastastikku sõltuvad ja omavahel seotud, nii et on võimatu valida tunnustamiseks ja järgimiseks välja ainult teatud inimõigused.
Kõnealused probleemid ei paku huvi üksnes inimõigustealase hariduse korraldajatele. Need on samavõrd olulised kõigile, kes tahavad edendada õiglast ja rahumeelset maailma, kus valitseb lugupidamine ja võrdsus. Kuigi need inimesed võivad nimetada oma tegevust arenguhariduseks, rahuhariduseks, säästva arengu hariduseks või kodanikuhariduseks, on nende kõigi puhul ikkagi tegemist omavahel seotud ja vastastikku sõltuva probleemideringiga, mille käsitlemisele Kompass lisab oma panuse. Inimõigused on tõepoolest mitmekesised ning võivad avalduda palju erinevamates vormides, kui me oskame arvata. Eriti just noorsootöö tegevustes rõhume tihti noorte vastutus- ja väärikustundele, nimetamata seda alati inimõigustealaseks hariduseks.
Kodanikuharidus
Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse hartas öeldakse: „Kodanikuharidus ja inimõiguste haridus on tihedalt seotud ja toetavad teineteist. Nad erinevad pigem rõhuasetuse ja ulatuse, mitte eesmärkide ja tegutsemisviiside poolest. Kodanikuharidus keskendub esmajoones demokraatlikele õigustele ja kohustustele ning aktiivsele osalusele ühiskonna poliitilises, sotsiaal-, majandus-, õigus- ja kultuurielus, inimõiguste haridus aga käsitleb inimõigusi ja põhivabadusi inimeste elu kõigis valdkondades laiemalt.”
Kodanikuharidus ja inimõigustealane haridus erinevad pigem rõhuasetuse ja ulatuse, mitte eesmärkide ja tegutsemisviiside poolest.
Kodanikuhariduse õppekava sisaldab selliseid teemasid nagu poliitika ja valitsus, õigussüsteem, ajakirjandus, multikulturalism ja võrdsed võimalused. Kompass sisaldab tervet hulka sellega seotud harjutusi, mis on koondatud teemade „demokraatia”, „kodakondsus ja osalus”, „meedia”, „üldised inimõigused”, „diskrimineerimine ja sallimatus” ning „sotsiaalne sugu” alla.
Need Kompassi teemad on kasulikud ka sellistele riiklikele asutustele ja vabaühendustele, kes pakuvad sisserändajatele ja pagulastele kodanikuharidust, mis võimaldab neil saada antud riigis juriidiliselt ja ühiskondlikult tunnustatud kodanikuks.
Inimese- ja ühiskonnaõpetus
Paljudes riikides sisaldab haridus ainevaldkonda, milles käsitletakse üksikisiku rolli ühiskonnas ning mis aitab noortel valmistuda elus ette tulevateks probleemideks. See võib kattuda kodanikuhariduse teemadega, kuid võib hõlmata ka inimese vaba ajaga seotud aspekte: sport, huviringid ja ühingud, muusika, kunst ja muud kultuurivormid. Taolises hariduses võidakse käsitleda ka isiklikke suhteid. Inimõigused seostuvad kõnealuste küsimustega kahel põhilisel moel. Esiteks: isiksuse areng ja isiklikud suhted sisaldavad kõlbelisi ja sotsiaalseid aspekte, milles tuleb juhinduda inimõiguste väärtustest. Teiseks: õigust kultuuri- ja ühiskonnaelust osa võtta on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes lepingutes. Isegi kui teie noorterühma liikmed saavad seda õigust teostada, leidub maailmas noori, kellel see pole võimalik.
Kompass sisaldab teemade „osalus” ning „kultuur ja sport” all mitmeid harjutusi, mida saavad kasutada ka inimese- ja ühiskonnaõpetusega tegelevad õpetajad.
Väärtuskasvatus / kõlblusharidus
Paljudes riikides kuulub koolide õppekavasse ka väärtuskasvatus, kuid sellega seoses on inimestel tihti kaks põhimõttelist murekohta: milliseid väärtushinnanguid tuleks kasvatuse käigus kujundada ning kuidas tagada seda, et väärtusi ei suruta inimestele peale või tajutakse enamuse väärtustena? Selliste probleemide käsitlemine inimõiguste aspektist on asjakohane, põhjendatud ja viljakas lahendus, sest inimõiguste aluseks on kõigi suuremate religioonide ja kultuuride ühised väärtused, mida tunnustavad peaaegu kõik maailma riigid (kuigi nad ei pruugi neid alati praktiseerida). Seega on inimõiguste alusväärtused loomult universaalsed, isegi kui nende konkreetne avaldumisvorm võib eri ühiskondades suuresti erineda. Lisaks on inimõigused tekkinud maailma valitsuste läbirääkimiste ja kokkulepete tulemusena. Seega ei tohiks kedagi kritiseerida selle eest, et ta õpetab inimõiguste alusväärtusi.
Kedagi ei tohiks kritiseerida selle eest, et ta õpetab inimõiguste alusväärtusi.
Maailmaharidus
Maailmahariduses mõistetakse, et teemale tuleb läheneda terviklikult, sest meie maailma sotsiaalsed, majanduslikud, keskkonnaalased ja poliitilised aspektid on tugevalt üksteisega seotud, ning maailmakodanikena on meil vastutus kõigi maailma inimeste ees.
Maastrichti maailmahariduse deklaratsioonis (2002)9 öeldakse, et maailmaharidus on haridus, mis avab inimeste silmad ja meele globaliseerunud maailma tegelikkusele ning ärgitab looma maailma, kus on suurem õiglus, võrdsus ja inimõigused kõigi jaoks. See hõlmab haridust arengu, inimõiguste, jätkusuutlikkuse, rahu ja konflikti ennetamise ning mitmekultuursuse kohta.
Meie maailma sotsiaalsete, majanduslike, keskkondlike ja poliitiliste aspektide käsitlemisel inimõigustest lähtumine võimaldab maailmaharidusega tegelejatel pakutavat õpet rikastada.
Kuna maailmahariduse tegevused innustavad õppijaid ja pedagooge uuenduslike harjutuste abil ühiselt maailma probleeme lahkama,
