Ilma refleksioonita ei õpi inimesed oma kogemustest kuigi palju.
Soovitame läbida analüüsi ja hindamise etapp kindla plaani alusel, esitades osalejatele järgmise sisuga küsimusi:
• mis harjutuse ajal toimus ja mis tundeid see neis tekitas;
• mida nad endi kohta teada said;
• mida nad õppisid harjutuses käsitletud probleemi ja sellega seotud inimõiguste kohta;
• mida võiks edasi teha ja kuidas saaks õpitut edaspidi kasutada.
Järelanalüüs
Oma tegevuse ja omandatud kogemuste regulaarne hindamine on tähtis, sest see aitab teil näha asjade üldist kulgu ning võimaldab oma tegevust täiustada. Järelanalüüsi aeg sõltub asjaoludest. Seda võib teha päeva lõpetaval seminaril või kahest või kolmest tunnist või kokkusaamisest koosneva seeria lõpus.
Ilma refleksioonita ei õpi inimesed oma kogemustest kuigi palju.
Järelanalüüsi ajastusest olenemata tuleks seda teha rahulikus õhkkonnas, et pingevabalt mõelda järgmistele küsimustele:
• kuidas harjutus (harjutused) teie arvates õnnestus (ettevalmistus, ajakasutus jne);
• mida osalejad õppisid ning kas nad saavutasid õpieesmärgid;
• millised on väljundid: mida hakkab rühm nüüd teie läbi viidud harjutuste tulemusena edasi tegema;
• mida te ise õppisite käsitletud teemade ja korraldamise kohta.
Samavõrd oluline on viia läbi regulaarseid järelanalüüse koos rühmaga ning see peaks olema meeldiv tegevus vabas õhkkonnas, eriti kui olete juba kulutanud märkimisväärselt aega analüüsile ja hindamisele. Mitmed selleks sobivaid meetodid (sh kehakeele, joonistuste ja voolimise kasutamine) on esitatud 2. peatüki alaosas „Analüüsiharjutused” (lk 350).
Tempo
Enamik harjutusi mahub 90 minuti sisse, seega ei tohiks hoo säilitamine olla liiga raske. Siiski võib inimeste tähelepanu hoidmiseks olla kasulik teha lühikesi pause, näiteks harjutuse enda ning analüüsi ja hindamise vahel või pärast analüüsi ja hindamist ning enne jätkutegevuste üle arutlemist. Kui osalejad jäävad loiuks, võite kasutada mõnda energiat andvat harjutust. Pidage meeles, et pärast harjutust on oluline anda inimestele aega rahunemiseks ja lõõgastumiseks.
Tagasiside andmine
Tagasiside on kommentaar kellegi öeldu või tehtu kohta. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine on omaette oskus ning teie ülesanne on aidata rühma liikmetel seda õppida. Liigagi sageli tajutakse tagasisidet kui lammutavat kriitikat, kuigi see ei olnud kõneleja eesmärk. Tagasiside võtmesõnad on „austus”, „konkreetsus” ja „argumendid”.
Tagasiside andja peab partnerit austama, keskenduma ainult tema sõnadele või tegudele ning oma seisukohta põhjendama. Võib näiteks öelda: „Ma ei ole sinu väitega üldse nõus, sest…” Paljudel inimestel on lihtsam anda negatiivset tagasisidet ja see võib olla valulik. Teie kui korraldaja ülesanne on leida võimalusi, et inimesed saaksid anda üksteist toetavat tagasisidet. Selleks võib näiteks kehtestada tagasisidele järgmised nõuded:
• tagasisidet tuleks alustada positiivse väitega;
• teist inimest tuleb austada ning mitte teha halvakspanevaid märkusi;
• keskenduda käitumisele, mitte isikule;
• põhjendada oma seisukohti;
• kõneleja peaks oma sõnade eest vastutama ja kasutama mina-vormi.
Tagasiside vastuvõtmine on raske, eriti lahkarvamuste korral. Teie ülesanne on aidata noortel oma kogemustest õppida. Nad peavad tunnetama toetust ning seda, et neid ei alavääristata. Paluge osalejatel tagasiside hoolikalt ära kuulata, ilma et nad kohe ennast või oma seisukohta kaitsma asuksid. Eriti oluline on see, et inimesed saaksid täpselt aru, mida tagasiside andja mõtleb, ning hindaksid öeldut rahulikult enne sellega nõustumist või mittenõustumist.
Osalejate vastupanu
Osaluspõhised harjutused panevad inimestele suuri nõudmisi. Te võite küll kasutada erinevaid meetodeid (näiteks arutelud, joonistamine, rollimängud või muusika), aga kindlasti ei sobi iga harjutus alati kõigile osalejatele. Kui osaleja on enesekindel ja suudab selgitada, miks mõni harjutus talle ei meeldi, saab temaga läbi rääkida, kuidas tema soove arvesse võtta.
Rääkides vastupanust, peame siin silmas teadlikult teisi segavat käitumist. Kõik korraldajad puutuvad aeg-ajalt kokku osalejate vastupanuga. Vastupanu võib avalduda eri vormides. Ebakindel isik võib tundi segada oma tooli krigistades, endamisi ümisedes või naabriga rääkides. Peenemad võimalused tunni segamiseks on küsida ebaolulisi küsimusi või pöörata kõik naljaks. Samuti võivad segajad mängida korraldaja autoriteedi õõnestamisele. Sel juhul ütlevad nad näiteks: „Te ei saa aru, sest te pole ammu noor olnud” või „Jälle see arutelu, miks me ei võiks ainult harjutusi teha”. Veel üks võimalus on püüd õppimist vältida. Näiteks võivad inimesed võtta kõige suhtes mängult kriitilise hoiaku.
Loomulikult oleks kõige parem vastupanu üldse vältida. Näiteks tuleks olla tähelepanelik iga rühma liikme suhtes ning võtta arvesse teatud harjutuse või rollimängu/imiteeringuga kaasnevaid isiklikke tundeid. Püüdke saavutada olukord, kus kõik tunnevad ennast turvaliselt ning teavad, et nad ei pea ütlema või avaldama enda kohta midagi sellist, mis põhjustaks neile ebamugavust. Jätke osalejatele enne harjutuse algust soojenemisaega ning laske neil pärast seda rahuneda.
Samuti jätke piisavalt aega analüüsi ja arutelu jaoks, võimaldades igaühel tunda, et tema arvamust ja osalemist väärtustatakse.
Raskes olukorras peate ise otsustama, kuidas seda kõige paremini lahendada, kuid tavaliselt on parim võimalus probleemist avalikult rääkida ning paluda kogu rühmal lahendus leida. Ärge laskuge rühma üksikliikmetega pikkadesse aruteludesse või vaidlustesse. See võib põhjustada teistes liikmetes pahameelt ja pettumust, mille tõttu nad kaotavad huvi.
Konfliktide lahendamine
Õigesti lahendatud konfliktid võivad olla kasulikud ja soodustada loovust. Tegelikult on need inimõigustealase hariduse lahutamatud ja vajalikud osad. Lahkarvamused ja emotsioonid on inimõigustest rääkides paratamatud, sest inimesed näevad maailma erinevalt ning töö käigus seatakse kahtluse alla nende tõekspidamised, eeldused ja eelarvamused. Konflikt kui inimõigustealase hariduse osa annab võimaluse arendada selliseid oskusi ja hoiakuid nagu kriitiline mõtlemine, koostöö, empaatia ja õiglustunne.
Konfliktid on inimõigustealase hariduse vältimatu ja vajalik osa.
Konflikte on raske ennustada ning neid võib olla raske lahendada, eriti kui nende põhjuseks on osalejate ebakindlus tunnete ja väärtushinnangutega seotud küsimuste käsitlemisel, kui neil ei ole rühmatööks vajalikku ettevalmistust või kui nende suhtumine teatud küsimusse või väärtushinnangutesse on kardinaalselt vastandlik. Püüdke jääda rahulikuks ning ärge laske ennast kaasa kiskuda rühma liikmete vahel tekkinud konfliktidesse.
Kompassi harjutused peaksid pakkuma osalejatele õpikogemusi turvalises keskkonnas. Valige harjutusi hoolikalt ning kohandage neid vastavalt vajadusele. Kasutage neid osalejate
