suhteliselt ühetaolised.
Ärge unustage kontrollida, kas soovitud pildid ja fotod on autorikaitse all.
Filmid, videod ja kuuldemängud
Filmid, videod ja kuuldemängud on inimõigustealases hariduses tugevad abivahendid, mis on ka noorte seas populaarsed. Filmi vaatamisele järgnev arutelu võib olla edasise töö jaoks heaks lähtekohaks. Näiteks võiks uurida, millised olid inimeste esimesed reaktsioonid filmile, kas sisu sarnanes tegeliku eluga, kas tegelasi kujutati realistlikult või taheti reklaamida teatud kindlat poliitilist või kõlbelist seisukohta. Unustada ei tohi ka seda, millised inimõigused filmiga seostuvad.
Ärge unustage kontrollida, kas soovitud videod on autorikaitse all või kas neile kehtib avaliku esitamise piiranguid. Filmi näitamine klassile või noorterühmale võib kujutada endast selle avalikku esitamist.
Fotode, filmide ja videote tegemine
Digikaamerate ja mobiiltelefonide tehnoloogia on muutnud filmide ja fotode tegemise nüüd kõigile palju lihtsamaks. Noorte tehtud pildid ja filmid kajastavad elavalt nende seisukohti ja hoiakuid ning see on suurepärane materjal teistele näitamiseks.
Videokirjad
Videokirjad on praktikas läbi proovitud meetod barjääride ja eelarvamuste murdmiseks. Need võimaldavad üksteisega oma elust ja olulistest väärtustest rääkida inimestel, kes muidu kunagi ei kohtuks. Nii tehti näiteks ühes Briti teleprojektis, kus üks roma naine ja kavandatava romade laagripaiga lähedal elav kodanik keeldusid üksteisega rääkimast. Vahendajal aga õnnestus neid veenda, et nad saadaksid üksteisele rea videokirju. Esimeses kirjas näitasid mõlemad oma kodu ja tutvustasid perekonda. Iga järgneva kirjaga paljastasid nad rohkem oma elu kohta ning koos sellega vähenesid eelarvamused, asendudes mõistmise ja empaatiaga. Mõlemad leidsid, et neil on palju rohkem ühist, kui nad oleksid osanud arvata. Lõpuks nõustusid nad ka silmast silma kohtuma.
Meedia: ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, internet
Meedia pakub lakkamatult head materjali aruteludeks. Alati on huvitav arutleda selle üle, kuidas mingit uut infot esitatakse ning analüüsida esituses peituvat kallutatust ja stereotüüpe. Lisaks võib aruteludel käsitleda selliseid teemasid nagu meedia omandisuhted, poliitilised moonutused, tsensuur ja sõnavabadus. Harjutuses „Esilehekülg” (lk 181) uuritakse otseselt just neid teemasid ning täiendavaid ideid ja taustateavet meedia kohta leiate leheküljelt 528. Ka meediamaterjalide kasutamisel kontrollige kindlasti nende suhtes kehtivat autoriõigust.
Lõpumärkused
1. Sõnade rõhutus lisatud toimetajate poolt.
2. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (201) 7, Kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse harta.
3. http://www.amnesty.org/en/human-rights-education.
4. Betty A. Reardon: Educating for Human Dignity – Learning about rights and responsibilities, University of Pennsylvania Press, 1995.
5. www.fra.europa.eu (vaadatud 13. oktoobril 2010).
6. Ministrite Komitee resolutsioon Euroopa Nõukogu noortepoliitika kohta, CM/Res (2008) 23. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Inimõigustealase hariduse maailmaprogrammi tegevuskava – esimene etapp, Genf 2006.
7. Eurostati arvud 2009. aasta detsembri kohta – Eurostati uudiskiri 16/2010, 29. jaanuar 2010.
8. Vt nt Backman, E. & Trafford, B. (2006) Democratic governance of schools. Strasbourg: Council of Europe.
9. Global Education Guidelines – Concepts and Methodologies on Global Education for Educators and Policy Makers, North-South Centre of the Council of Europe, 2008.
10. Teine Euroopa noortekampaania All Different – All Equal mitmekesisuse, inimõiguste ja osaluse nimel viidi läbi aastatel 2007–2008.
11. Koolituspaketid „Training Essentials” ja „Organisational Management” sisaldavad kasulikku lähteteavet õppimisstiilide ning koolitajate ja korraldajate hoiakute kohta. Koolituspakett „Training Essentials”, Council of Europe Publishing, 2002. Koolituspakett „Organisational Management”, Council of Europe Publishing, 2000. Alla laaditavad aadressilt www.youth-partnership-eu.coe.int.
12. Gollob, R., Krapf, P., Ólafsdóttir, Ó. ja Weidinger, W. (2010) Educating for democracy: Background materials on democratic citizenship and human rights education. Strasbourg: Council of Europe.
13. Brett, P., Mompoint-Gaillard, P. ja Salema M.H. (2009) How all teachers can support citizenship and human rights education: a framework for the development of competences. Strasbourg: Council of Europe.
2. peatükk
Inimõigustealase hariduse praktilised harjutused ja meetodid
Ülevaade harjutustest
Harjutuste koondtabel
Kolm asja
Elamine tähendab valikute tegemist.
Heade valikute tegemiseks pead sa teadma, kes sa oled, mille eest sa seisad, kuhu tahad välja jõuda ja miks sa sinna jõuda tahad.
Teemad
• Ränne
• Sõda ja terrorism
• Keskkond
Raskusaste Tase 2
Rühma suurus Piiramatu (väikesed rühmad: 5–6)
Aeg 30 minutit
Ülevaade Harjutuses kasutatakse arutelu ja rombikujulist pingerida, et aidata inimestel mõista, mida tähendab see, kui ollakse sunnitud järsku oma kodust põgenema.
Seotud õigused
• Õigus otsida tagakiusu eest varjupaika teistes riikides
• Usuvabadus
• Arvamus- ja teabevabadus
Eesmärgid sunnitud kodust lahkuma
• Kasvatada arusaamist sellest, mida tähendab see, kui keegi on
• Harjutada otsustamise ja konsensusele jõudmise oskusi
• Soodustada pagulaste suhtes empaatia ja solidaarsustunde teket
Materjalid
• Märkmepaber või väikesed paberilehed (umbes 8 x 8 cm), kolm lehte osaleja kohta
• Igale osalejale üks pliiats
Juhised
