kehastatud tegelaskuju seisukohale?
• Kui palju mõjutas teie enda arvamus teie rollis saavutatud tulemust?
• Kas suhtlemine teiste inimeste või rühmadega muutis teie lähenemisviisi või suhtumist probleemi?
• Kui lihtne teil oli oma kehastatava tegelaskujuga samastuda? Miks see nii oli?
• Kas teie arvates võiks selline olukord ka tegelikkuses tekkida? Kas oskate nimetada sarnaseid juhtumeid?
• Kuidas suhtuksite sellesse, kui samasugune küsimus kerkiks esile teie linnas/elukohas? Kas harjutus muutis kuidagi teie suhtumist?
• Mida tähendab teie jaoks mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus? Kas teate ajaloost (või tänapäevast) mõnda juhtumit, kus selle õiguse teostamist on takistatud?
• Miks kuulub usuvabadus teie arvates põhiliste inimõiguste hulka?
• Kui suurel määral on see õigus teie arvates kohalikus kogukonnas tagatud?
Nõuandeid korraldajatele
Võimaluse korral tuleks kaasata harjutuse läbiviimisse kaaskorraldaja, kes aitab vastata küsimustele ja koordineerida harjutuse etappe. Igaks juhuks võiks harjutuse jaoks varuda natuke rohkem aega, et inimestel oleks eelkõige koosoleku enda ajal võimalik üksteise kommentaaridele vastata. Aja säästmiseks võite jagada rollid välja juba enne tundi või jagada need juhuslikult, et tunnis kuluks vähem aega.
Ettevalmistaval etapil võib olla kasulik harjutust suunata, et osalejad kasutaksid seda aega tõepoolest üksteisega aru pidamiseks või oma sõnavõtu kavandamiseks.
Rollide jagamisel arvestage, et linnapea roll on väga raske ning teda kehastav isik peab olema koosoleku läbiviimiseks piisavalt enesekindel ning suutma vajadusel inimesi katkestada, et igaüks saaks sõna. Enne imiteeringu algust tuleks tööülesanded linnapead kehastava osalejaga läbi rääkida.
Seejärel oleks äärmiselt soovitav jätta koosoleku läbiviimine täielikult linnapead kehastava isiku ülesandeks, et ta tunnetaks teie usaldust ning et teised osalejad austaksid tema otsuseid ja ei ootaks teie sekkumist. Mõistagi võib raskuste tekkimise korral teie sekkumine imiteeringu käiku siiski vajalikuks osutuda. Seda tuleks aga teha nii, et see ei õõnestaks linnapead kehastava osaleja autoriteeti.
Kui imiteering väljub kontrolli alt – näiteks inimesed kalduvad teemast kõrvale või mõeldakse välja mingit uut teavet, mida olukorra kirjeldus ei sisalda – või kui volikogu satub tupikusse ning ei jõua üksmeelele, juhtige osalejate tähelepanu asjaolule, et täpselt samuti võib juhtuda tegelikkuses ning see ei tähenda harjutuse ebaõnnestumist. Pärast võite selle olukorra najal analüüsi käigus arutleda, kui raske on taolistes küsimustes kokkuleppele jõuda.
Analüüsi käigus tuleb kindlasti jälgida, et see ei kujuneks imiteeringu enda kordamiseks. Inimesed peavad lahutama end oma rollist, et nad suudaksid toimunu üle korralikult reflekteerida. Teie ülesanne on aidata neil vaadata imiteeringule tagasi nende endina, mitte kehastatud isikutena.
Analüüsi ja hindamise ettevalmistamisel võib olla kasu leheküljel 562 esitatud taustateabest religiooni ja usu kohta.
Variandid
Sõltuvalt teie tegevuskoha kontekstist võib harjutusele nimeks anda ka „Uniste linna kirik” või „Uniste linna tempel”, mida tahetakse ehitada näiteks valdavalt islamiusulisse piirkonda. Võite kasutada ka muid kombinatsioone.
Võite lisada harjutuses esindatud rühmade hulka ka ajakirjanikud, et saada protsessist mõnevõrra erapooletum ülevaade. Teisalt võib see pikendada harjutusele kuluvat aega, kui koostatud uudislood tulevad samuti rühmas arutamisele (vt allolevaid soovitusi).
Soovitusi jätkutegevusteks
Arutlege usuvabaduse aspektide ning teie riigis esinenud pingete üle. Heaks lähtekohaks, eriti väikestes rühmades toimuva arutelu jaoks, võivad olla uudistest läbi käinud keerulised juhtumid. Arutelule võib järgneda ka harjutus „Usklikud” (lk 105), mis võimaldab põhjalikumalt käsitleda, mida osalejad arvavad usust ning selle mõjust noorte eludele.
Kui osalejate kehastatavate rollide seas on ka ajakirjanikud, võite kasutada nende koostatud ülevaateid ja analüüse eraldi tunnis. Eriti kasulik võiks olla vaadelda eri uudislugude erinevusi, et tõstatada küsimusi meedia rollist ja mõjust. Harjutuses „Esilehekülg” (lk 181) uuritakse, kuidas just ajakirjandus arvamusi kujundab või muudab.
Võite keskenduda väitlemis-, analüüsi- või veenmisoskuste arendamisele, valides välja mõned analüüsi käigus esitatud vastuolulisemad väited ning kasutades neid lähtematerjalina harjutuse „Valimiskampaania” (lk 164) jaoks.
Ideid tegutsemiseks
Innustage osalejaid oma ümbruskonnas ringi vaatama ning uurima, millisel määral seal eri usukogukondade õigusi austatakse. Püüdke korraldada kohtumisi mõne sellise kogukonna esindajatega ning paluge neil rääkida, kas nende meelest on nende õigused kaitstud.
Sõltuvalt teie ja osalejate elu- või töökoha kontekstist ning hetkel kohalikus volikogus arutusel olevatest küsimustest võib olla huvitav külastada ka ehtsat volikogu koosolekut, et lüüa rohkem kaasa kohalikes poliitilistes aruteludes, mis mõjutavad kogukonna kõigi liikmete inimõiguste kaitset.
Lisateave
Rahvusvaheliste inimõigustealaste lepetega tagatud õigus usule: alloleva teabe võiks harjutuses paljundada Uniste linna moslemite ühenduse ja inimõigusi kaitsva Uniste noorteühenduse liikmete jaoks.
Euroopa inimõiguste konventsioon, artikkel 9:
1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.
2. Vabadust kuulutada oma usku või veendumusi võib piirata üksnes seaduses ettenähtud kitsendustega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
Inimõiguste ülddeklaratsioon, artikkel 18:
Igaühel on mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt õpetamise, tava, kultuse ja kombetalituste kaudu.
Lapse õiguste konventsioon, artikkel 30:
Riikides, kus eksisteerivad rahvus-, usu või keelevähemused või põlisrahvusest isikud, peab sellise vähemuse hulka kuuluval või põlisrahvusest lapsel olema õigus koos oma kogukonnakaaslastega saada osa oma kultuurist, tunnistada ja viljeleda oma usku ning kasutada oma keelt.
