konsensusele jõuda?
• Mis on sellise töömeetodi tugevad ja nõrgad küljed?
• Kas tekkis olukordi, kus vajadus tulemuseni jõuda põhjustas raskusi kõigi rühma liikmete seisukoha arvessevõtmisel?
• Mis olid kõige põletavamad probleemid?
6. Harjutuse selle etapi lõpetuseks võite lugeda ette lõigu 19. aprillil 2011. aastal tehtud kohtuotsusest:
„Eesmärk (…) parandada odavamate ravimite kättesaadavust (…) on kiiduväärt ning on HIV/AIDSi epideemiat arvestades kõrgeima võimu põhiseaduslik kohustus, mis on seotud riigi kohustusega austada, kaitsta, edendada ja teostada tervet rida põhiõigusi, sealhulgas õigust inimväärikusele ja elule (mida peetakse kõigi ülejäänud õiguste allikaks) (…) Apellantide (st ravimifirmade) vastulausetel seaduse kohta (…) puudub sisuline alus.”
Analüüs ja hindamine
Hindamine peaks olema alanud juba teisel etapil toimuva arutelu käigus. Nüüd paluge osalejatel arutleda protsessi üle üldiselt ning seejärel määrata kindlaks kohtuasjaga seotud tähtsamad inimõiguste teemad. Olulisemad aruteluküsimused võivad olla järgmised:
• Kas osalejad on sellest kohtuasjast varem midagi kuulnud?
• Mis olid nende esimesed mõtted kohtuasja kohta harjutuse alguses?
• Kuidas osalejate arusaam probleemidest harjutuse käigus muutus?
• Kuidas võrdleksid osalejad kahte erinevat otsustusprotsessi: vastandav ja konsensuslik? Milline protsess annab rahuldavama lahendi? Mis on hea lahendi tunnused?
• Millised olid kohtuasjaga seotud tähtsamad inimõiguste teemad?
• Tihti juhtub, et eri inimõiguste alusel esitatud nõuded konkureerivad üksteisega. Millisesse tähtsuse järjekorda te nõuded paigutaksite? Milliste tingimuste alusel te seda teeksite? Mida tähendab kohtuasja lahend teie kodukoha HIV-positiivsete inimeste jaoks? Näiteks kas geneerilised ravimid on saadaval?
• Kuidas teavitatakse üldsust teie kodukohas HIV/AIDSi temaatikast? Mida võiks ja tuleks veel teha?
Nõuandeid korraldajatele
Selle harjutuse jaoks on vaja palju aega, sest probleemid on keerukad ning osalejad peavad neile süvitsi mõtlema. Harjutuse mõlemat osa ei pea läbi viima samal päeval; seda võib teha ka erinevates tundides.
Selgitage osalejatele, et punaste ja roheliste kaartide eesmärk on aidata inimestel paremini mõista, mis soodustab ja mis takistab otsuste tegemist. Ideaaljuhul peaksid kõik osalejad teise osa arutelu ja läbirääkimiste lõpul näitama rohelisi kaarte ning olema jõudnud kokkuleppele ühises lahenduses.
Teises osas võivad mõned rühmad konsensusele jõuda ja mõned mitte. Arutelus peaksite kasutama seda võimalusena, mille alusel lähemalt uurida konsensusliku otsustusprotsessi tugevusi ja nõrkusi. Paluge konsensusele jõudnud rühmadel tutvustada lisaks oma lõplikele seisukohtadele ka nende taga olevaid argumente. Paluge neil rühmadel, kes konsensusele ei jõudnud, selgitada, millised argumendid neid üksteisele lähendasid ja mis nende lahkarvamusi suurendasid. Lisateavet konsensusele jõudmise kohta leiate 5. peatüki rahu ja vägivalla teemalisest alapunktist.
Oluline on tutvuda kohalikus kogukonnas HIV/AIDSiga elavate inimeste olukorraga ning kohandada harjutust vastavalt nende jaoks olulistele probleemidele. NB! Ravimifirmasid esindava aktsiaseltsi nimi Pharma on selle harjutuse jaoks välja mõeldud ja tegemist ei ole reaalse ettevõttega.
Variandid
Võite moodustada ka kohtuistungit kajastavate ajakirjanike rühma. Selleks on teil vaja lisamaterjale: kaamerad, arvuti ja printer. Peaksite neile ette andma kindla aja, mille jooksul nad peavad pärast kohtuistungi lõppu oma uudislood esitama. Ajavahemik sõltub nende valitud formaadist: nt ajaleht, raadio, telesaade või blogi. Kui valite selle variandi, peate tegema rollikaardid ka ajakirjanike jaoks. Samuti tuleb teil lisada harjutuse kestusele 15 minutit ning ajakirjanike töö hindamiseks veel 10 minutit.
Soovitusi jätkutegevusteks
Pidage arutelu, kuidas õigus elule ja inimväärikusele seostub teie riigis esinevate olulisemate probleemidega tervishoius. Heaks lähtekohaks, eriti väikestes rühmades toimuva arutelu jaoks, võivad olla uudistest läbi käinud keerulised juhtumid.
Tutvuge üldiselt tervise ja inimõiguste problemaatikaga. Külastage tähtsamate vabaühenduste (Piirideta Arstid, Treatment Action, Christian Aid, Oxfam, Save the Children) ja rahvusvaheliste organisatsioonide (WHO) veebisaite või hankige nende publikatsioone. Uurige välja tervise edendamiseks rakendatud meetmed ja kirjutage need märkmetahvlile.
Organisatsioon Treatment Action viis läbi väga eduka kampaania ning on endiselt Lõuna-Aafrika Vabariigis ja mujalgi aktiivne (vt www.tac.org.za). Kahjuks ei ole kõik kampaaniad eesmärkide saavutamisel sama edukad. Sellel võib olla palju põhjuseid, kuid üks neist võib olla halb korraldus ja ebapiisav teavitus. Rühm võib nende teemadega lähemalt tutvuda ning arendada kampaaniate korraldamise oskust harjutusega „Me jälgime teid” (lk 110) või „Dosta!” (lk 151).
Ideid tegutsemiseks
Püüdke teada saada, kes tegeleb teie piirkonnas terviseedendusega ning kuidas teie saaksite kaasa aidata.
Lisateave
Harjutus põhineb 2001. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigi ülemkohtus arutatud kohtuasjal. Lõuna-Aafrika Vabariigi ravimitootjate liit esitas hagi LAVi presidendi Nelson Mandela ja teiste isikute (sh kampaania Treatment Action) vastu, süüdistades neid HIV-ravimite patendikaitse rikkumises ning miljonite aidsihaigete ravimiseks odavamate geneeriliste ravimite importimises.
Kohtunikud pidid kaaluma kahe poole vastandlikke huve ja õigusi. Ravimitootjate liit tugines omandiõigusele, võrdse või vaba kauplemise, eriala ja ameti valiku õigusele, samas kui valitsus ja Treatment Action väitsid, et riigi kohustus on austada, kaitsta, edendada ja tagada oma kodanike põhiõigust inimväärikusele ja elule.
Oma ajaloolises otsuses järeldas kohus, et omandiõigust tuleks piirata, kuna see on väiksema tähtsusega kui õigus inimväärikusele ja elule. Seejärel loobusid ravimitootjad kohtuasjast. Seda tunnustati laialdaselt kui „Taaveti võitu Koljati üle mitte üksnes Lõuna-Aafrika Vabariigis, vaid ka paljudes teistes arenevates riikides, kus on raskusi tervishoiu kättesaadavusega” (vabaühenduste ühine pressiteade 19. aprillil 2001). „See on vaeste inimeste haruldane ja väga tähendusrikas võit võimsate hargmaiste kontsernide üle. Aga nüüd on meie ülesanne töötada koos ravimitootjate ja valitsusega, et ravimid jõuaksid nendeni, kes neid vajavad” (Oxfami esindaja Kevin Watkins). Kokkuvõtlik ülevaade temaatikast on avaldatud 5. märtsil 2001 aadressil Time.com. Selle leidmiseks kasutage otsingumootoris väljendit „AIDS Drug Case Puts Our Ideas About Medicine on Trial”.
AIDS ja globaliseerumine
