joonistada inimõiguste põhitunnuseid väljendav plakat – taas ilma sõnadeta. Seejärel koostage plakatitest näitus.
Kui tahate, et rühmad keskenduksid teatud teemadele, võite juhiste 3. ja 4. punkti vahele jätta ning anda rühmadele ette märksõnad, näiteks võrdsus, rahu, vaesus ja solidaarsus. Kui annate igale väikesele rühmale erineva sõna, saate korraga läbi võtta rohkem mõisteid. Kui annate igale rühmale sama sõna, on huvitav jälgida selle väljendamiseks leitavaid erinevaid lahendusi.
Harjutust ei pea tingimata kasutama inimõigustealase õppe sissejuhatusena, vaid see sobib ka hilisemaks ajaks, et aidata osalejatel käsiraamatu teiste harjutuste abil läbi võetud ideid või iseseisva uurimistööga omandatut korrastada ja selgitada.
Soovitusi jätkutegevusteks
Tutvuge inimõiguste teemasid käsitlevate näidendite või kirjandusteostega ja lavastage selle põhjal kohalikus kogukonnas esitamiseks näidend.
Et jätkata inimõiguste teema üldist käsitlemist, võite edasi minna harjutusega „Lillelapsed” (lk 177). Kui aga rühm sooviks liikuda edasi mõne konkreetse inimõiguse juurde, võib tutvust teha näiteks lapse õiguste konventsiooniga, kasutades harjutust „Laste õigused” (lk 130).
Teine võimalus jätkutegevuseks on paluda osalejatel kirjutada lühike kiri selle kohta, mida inimõigused nende jaoks tähendavad. Siin on abiks õppepaketis All Different – All Equal kirjeldatud harjutus „Dear friend” (Kallis sõber). Kirjakirjutamise eesmärk on aidata osalejatel oma mõtetes selgust saada, innustada teisi vastama ja arendada dialoogi. Kirja võib saata mõnele rühma liikmele, aga neid võib kasutada ka koolide või noorterühmade vahelises kirjavahetuses.
Publikatsiooni Domino 4. jaotises on esitatud noorte inimeste räägitud lugusid, mille põhjal saab algatada arutelu inimõiguste tähtsuse kohta igapäevaelus.
Ideid tegutsemiseks
Võimalik on pantomiime edasi arendada ning kujundada neist kogu rühma terviklavastus, mille saaks ette kanda teistele inimestele väljaspool rühma. Kui kasutasite plakatite joonistamise või rühmaskulptuuride varianti, võite koostada plakatitest või fotodest näituse. Mõlemal juhul saaks selle siduda rahvusvahelise inimõiguste päevaga.
Samuti võib teha pantomiimidest videosalvestised ja avaldada need internetis videote jagamise saitidel.
Kõik võrdsed – kõik erinevad
Kõik inimesed on üldiselt võttes võrdsed ja eraldi võttes erinevad. Üldist võrdsust ja igaühe erinevust tuleb austada. 1
Raskusaste Tase 2
Aeg 40 minutit
Rühma suurus 6–60 (väikestes rühmades 3–4)
Teemad
• Diskrimineerimine ja sallimatus
• Globaliseerumine
• Meedia
Ülevaade Lühiviktoriin, mis on juba iseenesest piisavalt huviäratavate küsimus- tega, kuid mida saab kasutada ka lähtekohana rühmaaruteluks
Seotud õigused
• Võrdne inimväärikus
• Õigus teostada õigusi ja vabadusi mis tahes vahetegemiseta
• Õigus kodakondsusele
Eesmärgid
• Avardada arusaama inimõiguste universaalsusest
• Arendada teabe kriitilise ja iseseisva lugemise oskust
• Suurendada osalejates teadlikkust nende endi ja teiste inimeste rahvuskesksusest ja eelarvamustest ning arendada kultuuridevahelise õppimise oskust
Materjalid
• Jaotusmaterjal
• Igale osalejale üks pliiats
• Suur paberileht (A3) või märkmetahvel ja marker
Ettevalmistus Tehke iga osaleja jaoks üks koopia jaotusmaterjalist. Samuti võite selle tahvlile kirjutada või projektoriga seinale näidata.
Juhised
1. Öelge osalejatele, et järgmine harjutus on lühiviktoriin, kuid eesmärk ei ole välja selgitada, kes vastas õigesti või valesti, vaid see on üksnes lähtekohaks.
2. Jagage välja kahe tsitaadiga jaotusmaterjal või näidake seda tahvlil/seinal. Laske osalejatel see viie minuti jooksul läbi lugeda.
3. Seejärel paluge igaühel otsustada:
a) Millisest raamatust või dokumendist pärineb esimene tsitaat?
b) Millisest riigist või maailma piirkonnast on pärit teise tsitaadi autor?
4. Kui kõigil on vastused valmis, paluge osalejatel moodustada umbes kolmeliikmelised rühmad. Laske neil 20 minuti jooksul üksteise valitud vastuste üle arutleda ja neid analüüsida. Nad peaksid mõtlema allpool loetletud küsimustele ja võimaluse korral leidma neile ühise vastuse.
• Miks nad eelistasid just seda vastust?
• Mida ütlevad tsitaadid autorite kohta?
• Mis põhjusel võisid autorid need tekstid kirjutada?
• Milline on teie arvamus või kommentaar tekstide kohta?
5. Kui rühmad on arutelu lõpetanud, koguge kokku kõigi rühmade vastused küsimusele a. Paluge rühmadel tehtud valikuid põhjendada. Seejärel korrake sama küsimusega b. Märkige rühmade valitud vastusevariandid märkmetahvlile.
6. Öelge, kes on tegelik autor – Said al-Andalusi (Hispaaniast) – ning minge edasi analüüsi ja hindamisega.
Analüüs ja hindamine
Alustage lühikese hinnanguga harjutusele ning kui teile tundub, et rühm on selleks valmis, tutvustage eelarvamuse ja rahvuskeskuse mõisteid. Käsitlege allpool loetletud küsimusi (suures rühmas või vajadusel väiksemates rühmades).
• Kas õige vastus üllatas osalejaid?
• Mille põhjal igaüks ise oma vastusevariandi välja valis? Oletus? Intuitsioon? Tegelikud teadmised?
• Kas väikestes rühmades toimunud arutelu käigus muutus kellegi arvamus õige vastuse kohta? Mis pani neid oma arvamust muutma? Kaaslaste surve? Head argumendid?
•
Noorte koostatud inimõiguste ja kohustuste deklaratsioon (1989)
