elavaid rahvaid just selliselt?
• Mida me saame teise teksti põhjal järeldada autori, tema välimuse ja kultuuri kohta?
• Mil määral tuleneb autori seisukoht tema rahvuskesksest maailmanägemisest ja eelarvamustest? Kas oleks õige öelda, et tol ajal olidki Põhja-Euroopa kultuurid vähem tsiviliseeritud kui autori enda kultuur?
• Kas osalejad oskavad tuua näiteid, kus nad on ise näinud või lugenud, kuidas keegi väljendab samasugust suhtumist teistesse rahvastesse? Mis tundeid see tekitab, kui keegi peab sind alama rahva esindajaks?
• Millised tagajärjed on sellel, kui inimesi ei hinnata sellistena, nagu nad on? Kas osalejad oskavad tuua selle kohta näiteid ajaloost? Aga tänapäevast?
• Mida tuleks teha eelarvamuste mõju vähendamiseks? Kas osalejate kodukandis või riigis leidub samuti inimrühmi, kelle suhtes valitsevad eelarvamused? Millised need on?
• Haridus on üks võimalus eelarvamustega võitlemiseks. Mida tuleks teha sellele lisaks?
Nõuandeid korraldajatele
Tsitaadid on võetud raamatust, mille kirjutas Córdoba linnas Andaluusias (praegune Hispaania) elanud tuntud õpetlane, kes sündis 1029. aastal (islami kalendri järgi 420. aastal). Said al-Andalusi oli kuulus oma tarkuse ja teadmiste poolest. Tema jaoks olid tsivilisatsioon ja teadus väga tihedalt seotud koraani tundmisega. Lisaks usuteadusele tundis ta põhjalikult araabia kirjandust, meditsiini, matemaatikat, astronoomiat ja muid teadusi.
Tuleb meeles pidada, et tol ajal olid Vahemere bassein ja eriti seda ümbritsevad araabia kuningriigid autori arvates tsivilisatsiooni keskpunktiks. Põhjas ei olnud teadus kaugeltki nii arenenud kui araabiakeelses maailmas, Pärsias, Hiinas ja Indias.
Arvestage, et mõnel juhul võib rühm vajada täiendavat juhendamist selle kohta, kuidas tekste kriitiliselt lugeda. Teise teksti puhul tuleb võib-olla tähelepanu juhtida sellele, et tsitaat paljastab üsna palju ka autori, tema välimuse ja kultuuri kohta, näiteks et tal olid ilmselt lokkis juuksed ja tõmmu nahk. Kriitiline lugemine tähendab, et lisaks teksti sisu mõistmisele tuleb mõelda ka sellele, millises kontekstis see kirjutati, kes on autor ja miks ta just nõnda kirjutab. See on oluline oskus, mis aitab mõista igasuguseid tekste ja sõnumeid (ajalookirjeldused, uudised, luuletused, laulutekstid jne) ning näha neis väljendatud väärtushinnanguid.
Üks võimalus rahvuskesksuse teema sissejuhatamiseks on rääkida osalejatele, et oma tumeda naha ja kräsus juustega oleks Said väga hea näide enamiku eurooplaste jaoks võõrapärasest või ebatavalisest välimusest. Samuti on oluline aidata osalejatel läbi arutelu mõista, et kultuurilised erinevused ei muuda kedagi teistest paremaks või halvemaks. Tuleks juhtida tähelepanu sellele, et teiste inimeste eelarvamustevaba hindamine on raske, sest me peame „normiks” oma kultuurist tulenevat mõtteviisi. Iseenda rahvuskesksuse mõistmine on oluline samm, mis aitab seda näha ka teistes inimestes ning soodustab suhtlemist teistest kultuuridest pärit inimestega.
Planeerige harjutuse lõppu varuaega, et saaksite tõstatatud probleemide ja mõtete üle vajadusel pikemalt arutleda. Näiteks võite analüüsida või arutleda selle üle, kuidas õpetatakse ajalugu ning kui palju (või kui vähe) me Euroopas tegelikult teiste kultuuride kohta õpime.
Soovitusi jätkutegevusteks
Kui soovite jätkata inimõiguste universaalsuse teemaga, võite kasutada harjutust „Pantomiim” (lk 94), milles osalejad peavad kasutama loovust ja näitlemisoskust.
Ideid tegutsemiseks
Otsige ajalehtedest või internetist erinevaid käsitlusi mõne teie riigis/kogukonnas aset leidnud kaasaegse või ajaloolise sündmuse kohta ning võrrelge eri poolte/huvirühmade ülevaateid sellest. Veebisait www.presseurop.eu on hea koht, kust leida eri riikide eri ajalehtedes eri keeltes ilmunud uudiseid.
Teadmiseks
Tsitaadid on võetud Said al-Andalusi raamatust „Rahvuste erimite raamat – teadus keskajal”, inglise keelde tõlkinud Sema’an I.Salem ja Alok Kumar, University of Texas Press, Austin, 1991.
Teine hea allikas on iseseisvaid meediaorganisatsioone ja sadu ajakirjanikke ühendav Indymedia, mis pakub rohujuuretasandilt lähtuvaid ja suurfirmadest sõltumatuid käsitlusi. Selle mitmekeelne veebisait asub aadressil http://www.indymedia.org.
Jaotusmaterjal
Viktoriin „Kõik võrdsed – kõik erinevad”
a) Kust võiks pärineda järgmine tsitaat? Millisest raamatust või dokumendist?
„Kõik maailma inimesed – idast lääneni, põhjast lõunani – moodustavad ühe terviku; (nad) erinevad kolme peamise omaduse poolest: käitumine, välimus ja keel.”
Valige üks järgmistest vastustest:
a) UNESCO deklaratsioon rassismi kohta, 1958
b) Herodotos, „Ajalugu”, 440 eKr c) India veedad, u 3000 eKr d) Noortekampaania „Kõik erinevad – kõik võrdsed” raport, Euroopa Nõukogu, 1996
e) Said al-Andalusi, 1029 pKr f) Marco Polo reisikirjad, 1300 pKr g) Mitte ükski neist b) Millisest maailma riigist/piirkonnast on pärit järgmise tsitaadi autor?
„Polaaralade (Põhja-Euroopa) inimesed said kannatada päikesest eemaloleku tõttu. Õhk on seal külm ning taevas pilvine. Selle tagajärjel on nende temperament loid ning käitumine rohmakas. Nii on nende kehad tohutu suureks kujunenud, nahk valgeks muutunud ja juuksed longu vajunud. Nad on kaotanud läbinägelikkuse ja terase taju. Nende üle said võimust harimatus ja laiskus ning nende seas valitseb võimetus ja rumalus.”
Valige üks järgmistest vastustest:
a) Hiina b) Euroopa c) India d) Aafrika e) Pärsia f) Mitte ükski neist
Ashique’i lugu
Lapstööjõud annab peredele ja kogukondadele vajalikku sissetulekut. Kui see ära võtta, kannatavad kõige rohkem lapsed ise. Kas oled nõus?
Teemad
• Lapsed
• Tööelu
• Globaliseerumine
Raskusaste Tase 2
Rühma suurus 5+
Aeg 90 minutit
Ülevaade See on aruteluharjutus. Lähtekohaks on ühe lapstöölise juhtumi vaatlus. Osalejad lahkavad lapstööjõu kasutamise asjaolusid, selle põhjuseid ja lõpetamise võimalusi
Seotud õigused
• Kaitse majandusliku ekspluateerimise eest
•
