puutuvad pagulased kokku siis, kui nad on meie riiki sisenenud? Milliseid nende inimõigusi rikutakse?
• Mida tuleks teha, et vältida mõningaid probleeme, millega pagulased meie riigis kokku puutuvad?
• Kas meie riigis on riigisiseseid põgenikke? Kas neid on mõnes naaberriigis?
• Mida saaks ja tuleks teha selleks, et inimesed ei oleks sunnitud pagulasteks hakkama?
Nõuandeid korraldajale
Viige läbi ajurünnak, et teha kindlaks, kui palju osalejad teavad sellest, miks pagulased tekivad, mis sunnib inimesi kodumaalt põgenema, millistest riikidest nad tulevad ja millistesse riikidesse suunduvad. See aitab teil analüüsi ja hindamist suunata ning näitab, millist lisateavet tuleks sellel etapil osalejatele anda.
Mõelge läbi, kuidas käituda, kui osalejate endi seas on pagulasi. Sõltuvalt nende saabumise viisist võite tugineda nende kogemustele ja kasutada neid teabeallikana. Kui neil aga on liiga valulised mälestused, siis ei maksa seda teha.
Kolm rühma ei pea tingimata olema võrdse suurusega. Näiteks võite vaatlejateks valida ainult kolm või neli osalejat ning lasta ülejäänutel aktiivselt oma rolle mängida.
Harjutus toimub pimeda, külma ja vihmase öö ajal. Vastava õhustiku loomiseks võib seega kustutada valguse ja avada aknad. Võite kirjeldada olukorda ka nii, et pagulased saabuvad väikeses lekkivas paadis, kui see on teie riigis tavapärasem olukord. Et pagulaste segadust veelgi suurendada, võite piiripunkti üles panna võõrkeelseid (või väljamõeldud keeles) arusaamatuid silte ja juhiseid. Sel juhul ärge unustage piirivalveametnikele öelda, mida need sildid tähendavad.
Variandid
Korrake rollimängu nii, et piirivalveametnike ja pagulaste rollid vahetuvad. Vaatlejate ülesandeks on nüüd ka panna tähele esimese ja teise rollimängu erinevusi, eriti selliseid, mille tulemusena pagulaste õigusi paremini kaitstakse.
Viige läbi jätkurollimäng, kus neidsamu riigist X pärit pagulasi saadetakse abistama ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) töörühm.
Soovitusi jätkutegevusteks
Tutvuge lähemalt pagulaste olukorraga oma riigis, eriti nende igapäevaeluga. Osalejad võivad võtta ühendust kohaliku pagulasabi organisatsiooniga ning vestelda selle töötajate, vabatahtlike ja pagulaste endiga.
Lugege saidil www.newtimes.dk avaldatud lugusid (inglise keeles), mille on kirjutanud Taanis elavad varjupaigataotlejad ja pagulased. Valige sealt välja mõni lugu ja kommenteerige seda.
Ühendkuningriigi Punane Rist on avaldanud oma projekti Positive Images (Positiivsed pildid) raames pagulastega seotud teavet ja tegevuste kirjeldusi: www.redcross.org.uk.
Kooliklass võib teemaga edasi tegelemiseks uurida lähemalt ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti ülesandeid (http://www.unhcr.ch) ning kirjutada selle põhjal „ametliku raporti” rollimängus kujutatud olukorra kohta. Raportis võiks käsitleda järgmisi küsimusi:
• argumendid, mis veensid piirivalveametnikke, et pagulased tuleb sisse lasta;
• olukorrad, kus piirivalveametnikud käitusid kohatult;
• soovitused riigile Y pagulaste õiguste paremaks kaitsmiseks.
Arutlege selle üle, kas Genfi konventsioon vastab nüüdisaja vajadustele või vajaks muutmist. Näiteks peavad varjupaigataotlejad pagulasseisuse saamiseks paljudes riikides tõestama, et neid isiklikult kiusatakse taga – ei piisa ainult sellest, kui nad kuuluvad tagakiusatavasse inimrühma või põgenevad sõjapiirkonnast. Lisaks ei hõlma konventsioon neid isikuid, kes põgenevad ilmastikuga seotud õnnetuste eest.
Kui tahate jätkata harjutustega, milles vaadeldakse pagulaste edasist käekäiku, kui nad on piiri ületanud ja taotlevad varjupaika, võite läbi viia harjutuse „Keelebarjäär” (lk 203). Samuti võite koostada kollaaži või valmistada plakateid, millel kujutatakse pagulaste ees seisvaid raskusi; vt „Piltidega mängimine” (lk 247).
Ideid tegutsemiseks
Võtke ühendust teie riigis pagulasi abistava kohaliku või riikliku organisatsiooniga, et uurida, kuidas te saaksite neid toetada. Näiteks paljud pagulased tunnevad end üksildasena ja neil on raske ühiskonda lõimuda. Neil oleks hea meel, kui nad leiaksid uusi sõpru või kellegi, kes aitaks neil keelt õppida.
Eriti haavatavad on lapsed, kes tulevad varjupaika otsima üksinda, ilma pereliikmeta. Rühm võib lähemalt uurida, mis sellistest saatjata alaealistest nende riigis edasi saab ja kuidas saaks neid aidata. Näiteks võib hakata nende sõbraks, aidata neil keelt õppida ja haridust omandada, mängida koos jalgpalli või käia väljas.
Kutsuge kooli või noortekeskusesse rääkima mõne pagulastega töötava vabaühenduse või pagulaste endi esindaja, et saada rohkem teada sellest, kuidas pagulased teie riiki tulevad, varjupaiga taotlemise protsessist ja pagulaste elust praegu.
Pagulase ja sisserändaja mõistet on lähemalt selgitatud ja nendega seotud statistilisi andmeid on esitatud 5. peatüki rännet käsitlevas osas.
ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) veebisaidil on hulgaliselt teavet, lendlehti ja videoid, mida saaksite kasutada oma organisatsioonis või koolis pagulaste teemal õppepäeva korraldamiseks: http://www.unhcr.org.
Lisateave
Pagulased on inimesed, kes peavad kodust lahkuma, et päästa oma elu või säilitada vabadust. Oma riik neid ei kaitse, vaid pigem on tagakiusamise taga just sellesama riigi valitsus. Kui teised riigid neid sisse ei luba ja neile sisselaskmise järel abi ei osuta, võib see tähendada neile surmaotsust või talumatut elu heidikuna, kellel pole mingeid õigusi ega võimalusi enda ülalpidamiseks.
Jaotusmaterjalid
Pagulase rollikaart
Pagulaste argumendid ja valikuvõimalused
Te peate ette valmistama oma argumendid ja taktika. Teie ülesanne on otsustada, kas esitate kõik argumendid ühiselt või esitavad rühma liikmed ükshaaval oma isiklikud põhjendused.
Võite kasutada allpool loetletud argumente või mõelda välja omad.
• Meil on õigus varjupaika saada.
• Meie lapsed nälgivad, teie moraalne kohus on meid aidata.
• Kui me tagasi läheme, siis mind tapetakse.
• Mul ei ole raha.
• Mul ei ole kuhugi mujale minna.
• Ma töötasin kodulinnas arsti / meditsiiniõe / insenerina.
• Tahan saada varjupaika ainult seni, kuni oht möödub.
• Teised pagulased on teie riiki sisse lubatud.
