kolme võrdsesse rühma.
• Rühm A esindab hr Chahali.
• Rühm B esindab Ühendkuningriigi valitsust.
• Rühm C esindab Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikke.
4. Jagage igale rühmale vastavate rollikaartide koopiad ning öelge, et osalejatel on 30 minutit aega aruteluks ja oma seisukohtade selgitamiseks. Rühmad A ja B peaksid selle aja jooksul ette valmistama kohtule esitatavad argumendid ning kohtunike rühm C peaks ette valmistama mõlemale poolele esitatavad küsimused.
5. Kui 30 minutit on läbi, paluge osalejatel moodustada uued rühmad: kaardi nr 1 omanikud moodustavad ühe rühma, kaardi nr 2 omanikud teise ja nõnda edasi nii, et igas uues rühmas oleks üks hr Chahali esindaja, üks Briti valitsuse esindaja ja üks kohtunik.
6. Selgitage, et iga selline uus rühm kujutab endast miniatuurset kohut. Kohtunikel on nüüd 20 minutit aega, et kuulata ära mõlema poole argumendid ja esitada küsimusi.
7. Seejärel peaks iga kohtunik iseseisvalt otsustama, kas hr Chahali väljasaatmine tähendaks artikli 3 rikkumist. Paluge kõigil taas koguneda suurde rühma ning laske kohtunikel välja kuulutada oma otsused koos põhjendustega.
8. Andke ülejäänud kahe rühma esindajatele võimalus tehtud otsuseid kommenteerida ning öelge neile, mida inimõiguste kohus antud asjas tegelikult otsustas (jaotusmaterjalide all olev teabekaart).
9. Küsige osalejate arvamust kohtu otsuse kohta ning jätkake siis analüüsi ja hindamisega.
Analüüs ja hindamine
• Mis olid selle kohtuasja kõige raskemad aspektid?
• Kas teil oli oma rolli raske mängida?
• Kas teie rühma „kohtunik” tegi teie arvates õige otsuse? Mis olid lõppotsuse määramisel kõige olulisemad asjaolud?
• Miks teie arvates ei luba Euroopa inimõiguste konventsioon teha piinamise keelu suhtes mingeid kitsendusi, isegi eriolukorras?
• Mis võiks olla selle tagajärg, kui piinamine oleks teatud juhtudel lubatud?
• Kuidas see kõik seostub praegu toimuva terrorismivastase sõjaga? Kas olete kuulnud mõnest sarnasest kohtuasjast?
• Miks meil on vaja Euroopa Inimõiguste Kohut?
• Kas teate mõnda juhtumit meie riigist, mida on inimõiguste kohtus arutatud?
• Kes saavad Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöörduda?
Nõuandeid korraldajatele
Kui osalejad 4. sammu all teiste sama rolli mängivate osalejatega rühmad moodustavad, tuleb neid hoiatada, et kohtuliku arutamise ajaks jagatakse nad eri rühmadesse. Soovitage osalejatele, et nad kasutaksid ühe osa ettevalmistusajast üksteisega juhtumi üksikasjade arutamiseks ning teise osa oma avasõnavõtu ettevalmistamiseks. Kohtunikud peaksid endale selgeks tegema juhtumi üksikasjad ning mõtlema sellele, millist lisateavet nad otsuse tegemiseks mõlemalt poolelt vajavad.
Selgitage kohtuasja mõlemale osapoolele, et isegi kui nad tegelikult ei nõustu selle poole seisukohtadega, keda nad esindavad, peavad nad neid kohtu ees võimalikult hästi kaitsma.
Kõige parem oleks, kui erinevad „kohtud” saaksid arutelu ajal (6. punkt) istuda eri ruumides või vähemalt üksteisest piisavalt kaugel, et mitte üksteist kuulda.
Paluge kohtunikel kontrollida kohtuliku arutamise ajal ajakasutust. Kasulik oleks juba ette planeerida, kui palju aega nad jätavad küsimusteks ning kuidas jaguneb ajakasutus kummagi poole vahel. Selgitage, et mõlemale poolele tuleb anda enam-vähem võrdselt aega, kuid kindlasti tuleb jätta aega ka poolte vaidlustatavate punktide selgitamiseks.
Kui osalejad ei ole midagi kuulnud Dick Marty raportist „Salajased kinnipidamised ja kinnipeetavate ebaseaduslik transport, millesse on segatud Euroopa Nõukogu liikmesriigid: teine raport”, milles käsitletakse kinnipidamisi Guantanamo Bay salavanglas ja seal valitsevaid tingimusi, võite lõpus selle kohta natuke teavet jagada (vt taustateavet sõja ja terrorismi kohta).
Soovitusi jätkutegevusteks
Harjutuses „Terrorism” (lk 295) vaadeldakse erinevaid võimalusi terrorismi määratlemiseks võimalike terroriaktide näidete põhjal. Samuti võite käsitleda teist inimõigust, mida ei ole lubatud piirata – õigust elule. Seda lahkab harjutus „Kui saabub homme” (lk 324), kus kasutatakse ühe surma mõistetud noore inimese kirjutatud teksti.
Lisateave
Euroopa Inimõiguste Kohus on rahvusvaheline kohtuorgan, mis loodi 1950. aasta Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel, et teostada järelevalvet inimõiguste austamise üle Euroopa Nõukogu liikmesriikides (www.echr.coe.int).
Hästi arusaadav ülevaade Euroopa Inimõiguste Kohtu ja selle tegevuse kohta on esitatud lehel www.abouthumanrights.co.uk.
Kohus leidis, et hr Chahali väljasaatmine Briti valitsuse poolt tähendaks konventsiooni artikli 3 rikkumist. Nende põhjendus oli järgmine:
„Artiklis 3 on sõnastatud üks demokraatliku ühiskonna kõige põhilisemaid väärtusi… Kohus on teadlik tänapäeval riikide ees seisvatest raskustest seoses oma elanike kaitsmisega terroristliku vägivalla eest. Kuid isegi sellistel asjaoludel keelab konventsioon kõigil juhtudel inimeste piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise ja karistamise, olenemata ohvri käitumisest. Erinevalt enamikust konventsiooni ning selle 1. ja 4. protokolli materiaalõiguslikest sätetest ei nähta artiklis 3 ette mingeid erandeid ning artikkel 15 ei luba sellega tagatud õigusi mingil viisil piirata isegi hädaolukorras, mis ähvardab rahva eluvõimet…
Artiklis 3 sätestatud väärkohtlemise keeld on samavõrd absoluutne väljasaatmisjuhtumite puhul. Seega kui on esitatud kaalukaid tõendeid, et teise riiki saatmise korral võib isikut reaalselt ähvardada artikliga 3 keelatud kohtlemine, rakendub väljasaatmise korral lepinguosalise kohustus kaitsta isikut sellise kohtlemise eest. Sellistel asjaoludel ei saa kõnealuse isiku tegevust käsitada olulise argumendina, isegi kui see on ebasoovitav või ohtlik.”
Õiguste piiramine. Nii nimetatakse teatud õigussätte järgimise ajutist peatamist või Euroopa inimõiguste konventsiooni teatud artiklitega võetud kohustustest taganemist. Inimõiguste konventsiooni artikkel 15 lubab lepinguosalistel seda teha „sõja ajal või muus hädaolukorras”, kuid riik peab sellest eelnevalt teatama Euroopa Nõukogu peasekretärile ning õiguste piiramine peab olema „olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalik”. Lisaks öeldakse artiklis 15, et kohustustest taganemine ei ole lubatud artikli 3, artikli 4 lõike 1 ja artikli 7 puhul ning artikli 2 kehtivust piirab ainult „inimeste hukkumine õiguspärase sõjategevuse tagajärjel”.
Ühendkuningriik keeldus pikka aega täitmast artikli 5 teatud sätteid ning kinnitas sama poliitika jätkumist 2001. aasta novembris pärast Ameerika Ühendriikides toimunud terrorirünnakuid, tuues põhjenduseks, et Ühendkuningriiki ähvardab oht terroristide
