a Simon
Hirmus Henry röövib panka. Sari «Hirmus Henri»
The moral right of Francesca Simon and Tony Ross to be identified as author and illustrator of this work respectively has been asserted by them. All characters and events in this publication are fictitious and any resemblance to real persons, living or dead, is purely coincidental. All rights reserved. No part of this publication may be reproduced, stored in a retrieval system or transmitted in any form or by any means without the prior permission in writing of the publisher, nor be otherwise circulated in any form of binding or cover other than that in which it is published without a similar condition, including this condition, being imposed on the subsequent purchaser.
1
HIRMSA HENRY AJALEHT
„See pole aus!“ undas Hirmus Henry. „Ma tahan hip-hop-robotkoera!“
Hirmsal Henryl oli raha vaja. Ikka kohe väga palju ja hädasti. Tema vanematel polnud raha vaja, aga ometi oli neil seda hunnikutes rohkem kui Henryl. See polnud üldse aus! Miks ta oli raha kulutama nii osav ja raha hankima nii kehv?
Ja nüüd keeldusid ema ja isa talle ostmast midagi, mida ta hullupööra vajas.
„Sul on küllalt mänguasju,“ ütles ema.
„Millega sa kunagi ei mängi,“ lisas isa.
„Sellepärast, et need on kõik nii igavad!“ kriiskas Henry. „Ma tahan robotkoera!“
„Liiga kallis,“ ütles ema.
„Liiga lärmakas,“ lisas isa.
„Aga kõigil on hip-hop-robotkoer,“ virises Henry. „Kõigil peale minu.“
Hirmus Henry läks jalgu trampides toast välja. Kuidas ta küll raha saaks?
Aga oot! Äkki saab Peterilt natuke raha välja pigistada. Peteril oli sularaha alati lademes, sest ta ei ostnud kunagi midagi.
Just! Ta võiks Peteri Jänku lunaraha saamiseks pantvangi võtta. Ta võiks Peterile öelda, et tema toas kummitab, ja panna Peteri talle tontide väljaajamise eest maksma. Ta võiks panna Peteri annetama Henry lemmikheategevusprojektile „Virelev Laps“… hip-hop-robotkoer, varsti oled sa minu, mõtles Hirmus Henry ja tormas Peteri tuppa.
Perfektne Peter ja Puhas Priit olid põrandal ja sosistasid midagi omavahel. Põrand ümberringi oli pabereid täis.
„Sa ei tohi minu tuppa tulla,“ ütles Peter.
„Tohin küll,“ ütles Henry, „sest ma juba olen siin. Ökk, su tuba haiseb.“
„See on sellepärast, et sina oled siin,“ ütles Peter.
Henry otsustas solvangut mitte tähele panna.
„Mis teed?“
„Ei midagi,“ ütles Peter.
„Me teeme oma ajalehte, nagu Preili Imelik kogunemisel soovitas,“ ütles Priit. „Meil on isegi veerg „Puhas koos Priiduga“,“ lisas ta uhkelt.
„Mingi uinamuina leht järelikult,“ suskas Henry.
„Ei ole,“ ütles Peter.
Henry turtsatas. „Mis selle nimi on?“
„Parimate Poiste Agar Askeldaja,“ vastas Peter.
„Eriti totakas nimi,“ ütles Henry.
„See ei ole totakas nimi,“ ütles Peter. „Preili Meeldiv ütles, et see on perfektne.“
„Peter, mul on su ajalehe jaoks üks vägev mõte,“ teatas Henry.
„Milline?“ küsis Peter ettevaatlikult.
„Sa võid oma ajalehte kasutada Karvapalli pissipotina.“
„EMMEE!“ kiunus Peter. „Henry käitub minuga pahasti!“
„Ära ole hirmus, Henry!“ hüüdis ema.
„Peter on kakajunn, Peter on kakajunn,“ korrutas Henry.
Aga siis tegi Peter midagi imelikku. Selle asemel et ema hüüda, hakkas ta kirjutama.
„Nüüd saavad kõik mu ajalehe ostjad teada, kui hirmus sa oled,“ teatas Peter, pannes pliiatsi käest.
Ostjad? Ostjad?
„Me hakkame seda homme koolis müüma,“ ütles Priit. „Preili Meeldiv lubas.“
Müüma? Müüma?
„Näidake siia,“ ütles Henry, rebides Peteri käest lehe ära.
Agara Askeldaja pealkirjas seisis:
Hirmus Henry turtsatas. Tõuk sihuke. Siis jäi talle silma teine pealkiri:
Täna keelati Henryl ära arvutimängude mängimine, sest ta oli halb oma venna Peteri vastu, nimetades teda lontpüksiks ja kakajunniks. Agar Askeldaja loodab, et Henry õpib sellest ega ole enam selline pahalane.
„Te kavatsete seda … müüa?“ pobistas Henry. Tema nimi saab rikutud. Rohkem kui rikutud. Kõik saavad teada, milline totakas kärnkonnast vend tal on. Hullem veel, mõned võivad Peteri valesid isegi uskuma jääda.
Siis äkki tuli Hirmsale Henryle suurepärane ja erakordne mõte. Ta teeb omaenda ajalehe. Kõik tahavad seda osta. Ta saab rikkaks!
Ta paneks ajalehele nimeks Tunnipõnts ja küsiks 50 senti tükist. Kui ta suudaks valmis kirjutada seitse numbrit päevas ja müüa need viiesajale inimesele, siis saaks ta … saaks ta … oh, korrutamine polnud küll tema tugevaim külg, aga ta saaks ikka raskelt raha!!!!
Teisest küljest tundus päevas seitsme ajalehenumbri – ja nii iga päev – kirjutamine kohutavalt suur töö. Kohutavalt, kohutavalt suur töö. Ehk on õigem teha Päevapõrakas. Ta küsib tükist lihtsalt rohkem ja teeb palju vähem tööd. Just!
Hmmm. Võib-olla oleks parem Nädalanägeleja. Ei, Kuukaebleja.
Ehk lihtsalt Lilla Käe Jõugu Nätakas. Nätakas! Milline äge nimi ägedale lehele!
Nii, mis siis peab tema ajalehes olema? Uudised loomulikult. Kõik Henry võidud ja saavutused. Ja kõlakad ja mõistatused ja sport.
Kõigepealt on mul vaja suurt pealkirja, mõtles Hirmus Henry. Kuidas sobiks järgmine:
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив
