ettevõte terve oma aastaplaani vähem kui kuuga; läbimüük kasvas sellise hooga, et nad pidid 20 000 klienti ootenimekirja panema. Neil kulus üheksa kuud, et hankida nõudlusele vastav hulk toodangut.
Hüppame siit 2015. aastasse, kui ettevõtlusajakiri Fast Company avaldas maailma innovaatilisimate firmade edetabeli. Vähe sellest, et Warby Parker pääses sellesse nimekirja – ta tõusis hoobilt esikohale. Eelmised kolm võitjat olid loovad ärihiiud Google, Nike ja Apple, millest igaühes on üle 50 000 töötaja. Uustulnukas, Warby Parkeri nimeline kokkuklopsitud idufirma andis tööd vaid 500 inimesele. Viie aastaga ehitasid neli sõpra üles maailma ühe moekaima kaubamärgi ja annetasid üle miljoni prillipaari vaestele. Firma aastatulu ületas sada miljonit dollarit ja ettevõtte väärtuseks hinnati üle miljardi dollari.
Hulk aega varem, 2009. aastal esitles üks asutajaist oma firmat mulle ja pakkus võimalust Warby Parkerisse investeerida. Mina keeldusin sellest.
See oli halvim finantsotsus, mille ma olen iial teinud, ja ma tahtsin tingimata aru saada, kus ma vea tegin.
originaalne <adj> – 1. algupärane, ehtne; 2. omapärane, uudne, eriskummaline.
originaal < s> – 1. algupärand; 2. paljundatav joonis, foto, trükis vms; 3. van omapärane isik, veidrik.3
Aastaid tagasi avastasid psühholoogid, et saavutusteni viivad kaks teed: konformsus ja originaalsus. Konformsus tähendab koos massiga mööda tuttavaid radu kulgemist ja status quo säilitamist. Originaalsus tähendab vähem käidud teed mööda liikumist ja uudsete ideede elluviimist, ujudes seega vastuvoolu, ent lõpuks asju edendades.4
Muidugi pole miski läbinisti originaalne, sest kõiki meie ideid mõjutab ümbritsevast maailmast õpitu. Me laename pidevalt mõtteid, olgu tahtlikult või tahtmatult. Meid kõiki ohustab „kleptomneesia“ – kalduvus mäletada vahel teiste ideid enda omadena.5 Minu määratluse järgi kätkeb originaalsus sellise idee tutvustamist ja arendamist, mis on vastavas valdkonnas suhteliselt ebatavaline ja võib seda tõenäoliselt edendada.
Originaalsus ise saab alguse loovusest: sellise idee väljatöötamisest, mis on ühtaegu uudne ja kasulik. Sellega aga asi siiski veel ei lõpe. Originaalsed on need inimesed, kes tihkavad oma nägemusi ka ellu viia. Warby Parkeri asutajail jätkus originaalsust unistada ebatavalisest viisist prille internetis müüa, kuid ise said nad originaalseks selle nimel tegutsedes, et prillid muutuksid kättesaadavaks ja taskukohaseks.
Minu raamat räägibki sellest, kuidas me kõik saame muutuda originaalsemaks. Ühe üllatava vihje annab veebibrauser, millega te internetis surfate.
Mitte väga ammu juhtis majandusteadlane Michael Housman projekti, mille käigus uuriti, miks mõni kõnekeskuse töötaja püsib ametis kauem kui teised. Ta uuris pankade, lennufirmade ja mobiiltelefonifirmade kliendikõnedele vastavaid teenindajaid ning relvastas end rohkem kui 30 000 töötaja andmetega. Housman eeldas, et inimeste senine töökäik peidab kõnekaid vihjeid nende ametialase pühendumuse kohta. Ta arvas, et varem tihti töökohti vahetanud inimesed lahkuvad ametist rutem, kuid võta näpust – need, kes olid viimase viie aasta jooksul töötanud viies ettevõttes, ei lahkunud ametist suurema tõenäosusega kui need, kes olid viis aastat ühel ja samal kohal töötanud.
Muid vihjeid jahtides märkas Housman, et tema abilised olid hankinud infot ka selle kohta, millist internetibrauserit töötajad uuele töökohale kandideerides kasutasid. Mingi uitmõtte ajel katsetas ta, kas see valik võib olla seotud ametist lahkumisega. Ta ei lootnud leida mingit korrelatsiooni, sest eeldas, et brauserieelistus on pelgalt maitseasi. Tulemusi nähes oli ta aga jahmunud: töötajad, kes surfasid veebis Firefoxi või Chrome’iga, püsisid uues ametis 15 % kauem kui need, kes kasutasid Internet Explorerit või Safarit.
Arvates, et see on lihtsalt kokkusattumus, analüüsis Housman samade andmete põhjal tööluuse. Muster oli täpselt sama: Firefoxi ja Chrome’i kasutajad puudusid töölt 19 % harvemini kui Internet Exploreri ja Safari austajad.
Siis uuris ta katseisikute tööalast tulemuslikkust. Tema abilised olid kogunud müügitulemuste, klientide rahulolu ja keskmise kõnepikkuse kohta peaaegu kolm miljonit infoühikut. Firefoxi ja Chrome’i kasutajail olid märgatavalt paremad müügitulemused ja nende kõned olid lühemad. Ka nende kliendid olid rõõmsamad: pärast 90 tööpäeva olid Firefoxi ja Chrome’i kasutajate klientide rahulolu sellisel tasemel, mille Internet Exploreri ja Safari kasutajad saavutasid alles 120 tööpäevaga.
Mitte brauser ise ei pane neid ametis püsima, korralikult tööl käima ja edukalt tegutsema. Pigem on asi nende brauserieelistuses, mis annab märku nende harjumustest. Miks on Firefoxi ja Chrome’i kasutajad usinamad ja saavutavad iga mõõdupuu järgi paremaid tulemusi?
Ilmne vastus oli, et nad on tehniliselt taibukamad – seepärast palusin ma Housmanil seda lähemalt uurida. Kõik töötajad olid läbinud arvutikasutustesti, mille käigus oli hinnatud nende teadmisi kiirklahvide, tarkvaraprogrammide ja riistvara kohta ning mõõdetud nende tippimiskiirust. Firefoxi ja Chrome’i kasutajad ei ilmutanud siiski märkimisväärselt paremaid arvutioskusi ning nad ei tippinud teistest kiiremini ega veatumalt. Olenemata tehnilistest oskustest jäi brauseriefekt alles. Tehnilised teadmised ja oskused ei olnud nende eelise allikas.
Erinevus tulenes hoopis sellest, kuidas nad brauseri kasutusele võtsid. Kui te kasutate PC-d, tuleb Windowsiga automaatselt kaasa Internet Explorer. Kui eelistate Maci, on teie arvutisse juba installitud Safari. Peaaegu kaks kolmandikku klienditoetöötajaid kasutasid vaikimisi määratud brauserit ega tundnud huvi selle vastu, kas ehk on mõni parem saadaval.6
Firefoxi või Chrome’i hankimiseks peate ilmutama mõningat leidlikkust ja laadima alla teistsuguse brauseri. Selmet leppida olemasolevaga, võtate vaevaks otsida mõnd paremat võimalust. Ja see algatus, olgu see kui tahes tilluke, annab kätte pildi sellest, mida te tööl teete.
Klienditoetöötajad, kes leppisid etteantud Internet Exploreri ja Safariga, lähenesid oma tööle samamoodi. Nad järgisid müügikõnesid tehes etteantud stsenaariumi ja lähtusid klientide kaebusi käsitledes standardsetest protseduuridest. Nad võtsid oma tööjuhiseid kindlaksmääratuina, nii et kui nad oma tööga rahul polnud, hakkasid nad töölt puuduma ja lõpuks ütlesid lihtsalt koha üles.
Töötajad, kel jätkus ettevõtlikkust vahetada oma brauser Firefoxi või Chrome’i vastu, käsitasid oma tööd teistmoodi. Nad otsisid klientidele kauba müümiseks ja nende murede lahendamiseks uusi võimalusi. Sattudes olukorda, mis neile ei meeldinud, parandasid nad selle ära. Et neil jätkus oma olukorra parandamiseks pealehakkamist, polnud neil eriti põhjust ametist lahkuda. Nad kujundasid ise oma ihaldatud ameti. Aga nemad olid erand ja mitte reegel.
Me elame Internet Exploreri maailmas. Just nagu peaaegu kaks kolmandikku klienditoetöötajaid kasutavad oma arvutis etteantud brauserit, lepivad paljud meist oma eraeluski etteantud asjadega. Mitme provokatiivse uuringu raames vaatles poliitpsühholoog John Jost, kuidas reageerivad inimesed soovimatutele etteantud tingimustele. Afroameeriklased olid europiididega võrreldes oma majanduslike oludega vähem rahul, kuid pidasid majanduslikku ebavõrdsust rohkem seaduspäraseks ja õiglaseks. Vähima sissetulekuga inimesed pidasid majanduslikku ebavõrdsust vajalikuks 17 % suurema tõenäosusega kui suurima sissetulekuga inimesed. Ja kui küsiti, kas nad toetaksid seadusi, mis piiraksid kodanike ja ajakirjanduse õigusi valitsust kritiseerida, juhul kui selliste seaduste kehtestamist oleks meie riigi probleemide lahendamiseks vaja, soostus sõnavabadusest loobuma väikseima sissetulekuga inimestest kaks korda suurem hulk kui suurima sissetulekuga inimestest. Tuvastanud,
Sõnaseletused võetud „Võõrsõnade leksikonist“ (http://www.eki.ee/dict/vsl/). Tõlkija märkus.
Harrison Gough, California Psychological Inventory Administrator’s Guide (Palo Alto, CA: Consulting Psychologists Press, Inc., 1987); vt ka Thomas S. Bateman ja J. Michael Crant, „The Proactive Component of Organizational Behavior: A Measure and Correlates“, Journal of Organizational Behavior 14 (1993): 103–18; Gregory J. Feist ja Frank X. Barron, „Predicting Creativity from Early to Late Adulthood: Intellect, Potential, and Personality“, Journal of Personality 37 (2003): 62–88; Adam M. Grant ja Susan J. Ashford, „The Dynamics of Proactivity at Work“, Research in Organizational Behavior 28 (2008): 3–34; Mark A. Griffin, Andrew Neal ja Sharon K. Parker, „A New Model of Work Role Performance: Positive Behavior in Uncertain and Interdependent Contexts“, Academy of Management Journal 50 (2007): 327–47.
Sõna „kleptomneesia“ võttis kasutusele Dan Gilbert; vt C. Neil Macrae, Galen V. Bodenhausen ja Guglielmo Calvini, „Contexts of Cryptomnesia: May the Source Be with You“, Social Cognition 17 (1999): 273–97.
Isiklik kirjavahetus Michael Housmaniga 30. jaanuaril, 25. ja 27. veebruaril, 9. ja 27. märtsil ning 6. aprillil 2015; Housmani ettekanne Wharton People Analytics Conference’il 28. märtsil 2015; „How Might Your Choice of Browser Affect Your Job Prospects?“, Economist, 10. aprill 2013, www.economist.com/blogs/economist-explains/2013/04/economist-explains-how-browser-affects-job-prospects.
