võtteid ning näitan, kuidas valida sõnumeid ja publikut, et teid rohkem kuulataks ja vähem karistataks. Selle käigus saate teada, miks pääses kõigi aegade menukaim telesaade esialgu vaid napilt eetrisse, miks toonitab üks ettevõtja oma idufirmasid esitledes põhjusi, miks neisse mitte investeerida, kuidas üks CIA analüütik veenis luurekogukonda vähem salatsema ning kuidas üks Apple’is Steve Jobsist kolm astet allpool töötanud naine esitas Steve Jobsile väljakutse ja võitis.
Raamatu teine osa tegeleb valikutega, mida me teeme originaalsuse elluviimiseks. Ma alustan ajastamise dilemmast: selgub, et esimese liigutusega tasub ette vaadata, sest tihti on varajane tegutsemine hilisest riskantsem. Üllataval kombel on paljud ajaloo suurimad loomingulised saavutused ja muutmisalgatused saanud alguse asjade viimasele hetkele lükkamisest. Hilinemise ja edasilükkamise komme võib aidata ettevõtjail jätkusuutlikke firmasid rajada, juhtidel muutmispüüdeid eest vedada ja uuendajail originaalsust säilitada. Seejärel käsitlen ma koalitsiooni loomise raskusi, uurin, kuidas originaalsele ideele toetust kasvatada ja tagasilükkamise riske kahandada. Naisõigusluse ühe kroonimata sangari lugu illustreerib seda, miks vaenlased on paremad liitlased kui pinnapealsed sõbrad ja miks ühised väärtushinnangud võivad pigem lahutada kui liita. Üks ettevõtja, kes varjas ettevõtte missiooni oma töötajate eest, ja Hollywoodi režissöör, kes muutis Disney animafilmide suunda, näitavad, kuidas värvata kaastöötajaid idealismi pragmatismiga tasakaalustades ja tuttavat uudsega segades.
Raamatu kolmas osa puudutab originaalsuse vallapäästmist ja säilitamist nii kodus kui ka tööl. Ma käsitlen seda, kuidas arendada lastes originaalsust, ning seletan, kuidas kujundavad meie mässumeelsust vanemad, õed-vennad ja eeskujud. Te näete, et professionaalsete pesapallurite pesavarguste arvu saab seostada nende sünnijärjekorraga, et USA originaalseimate koomikute perekondlik taust on sarnane, et holokausti ajal juute päästes eluga riskinud inimesed olid saanud oma vanematelt teatud tüüpi kasvatuse ning et tervete riikide innovaatilisust ja majanduskasvu kiirust saab taandada raamatutele, mida me oma lastele ette loeme. Sealt edasi vaatlen, kuidas saab mõnest kultuurist kultus ja kuidas juhid võivad õhutada lahkarvamusi, mis lasevad originaalsusel õilmitseda. Te kuulete miljardärist ja finantsvõlurist, kes vallandab teda kritiseerimast tõrkuvaid alluvaid; leiutajast, kelle geniaalsed ideed rahvale korda ei läinud; ja eksperdist, kes aitas pärast kosmosesüstiku Columbia plahvatamist muuta NASAs vaikimisreeglit.
Lõpetuseks mõtisklen ma emotsioonide üle, mis takistavad meid originaalsuse poole püüdlemast. Sellest, kuidas võita hirmu ja apaatiat, annavad teile aimu salk noori, kes kukutasid türanni, ja advokaat, kes võitles põhjapoolusel ujudes kliimasoojenemise vastu. Need näited aitavad tõestada, et maha rahustamine ei ole ärevuse võitmiseks parim viis, et viha välja elamine töötab meie vastu ja et pessimism annab vahel rohkem jõudu kui optimism.
Kokkuvõttes: elu viivad edasi just need inimesed, kes otsustavad originaalsuse kasuks. Uurinud neid ja suhelnud nendega aastaid, jahmatab mind ikka see, et nende hingelised läbielamised ei erine sugugi meie omadest. Nad tunnevad samu hirme ja kahtlusi, mida kõik teisedki. Mis neid teistest eristab, on see, et nemad tegutsevad sellest hoolimata. Nad teavad sisimas, et läbikukkumine põhjustab vähem kahetsust kui proovimata jätmine.
2
Pimedad investorid ja ühesilmsed investorid
„Loovus on see, kui lubame endale eksimusi. Kunst on see, kui teame, millised neist alles jätta.“
Möödunud sajandivahetusel lõi Silicon Valleys laineid üks leiutis. Steve Jobs nimetas seda suurimaks tehnoloogiaimeks pärast personaalarvuti leiutamist. Prototüübist lummatuna pakkus Jobs leiutajale kümneprotsendilise osaluse eest tema firmas 63 miljonit dollarit. Kui leiutaja sellest ära ütles, tegi Jobs midagi loomuvastast: tegi leiutajale ettepaneku, et nõustab teda järgmised kuus kuud – täitsa tasuta. Amazoni asutaja Jeff Bezos viskas leiutisele üheainsa pilgu, vaimustus sellest jalamaid ning ütles leiutajale: „Teie leiutis on nii revolutsiooniline, et selle müümisega pole teil vähimatki muret.“ John Doerr, legendaarne investor, kes on panustanud edukalt Google’isse ja mitmesse teise kuulsasse idufirmasse, paigutas sellesse ärisse 80 miljonit dollarit ning ennustas, et see firma jõuab kõigist kiiremini miljardi dollarini ja „saab olulisemaks kui internet“.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
