muuda oma elu. Tao tarkuse ellurakendamine
Mu isale, Melvin Lyle Dyerile.
Kuigi ma sind kunagi ei tundnud, olen pärast Tao põhjalikku tundmaõppimist hakanud viimaks mõistma!
See kõik on – ja on alati olnud – täiuslik.
Armastan sind.
Sissejuhatus
Progress ei saa toimuda muutusteta ja need, kes ei suuda muuta oma meelt, ei suuda muuta midagi.
„Muuda oma mõtteid – muuda oma elu“ on mu aastapikkuse teekonna lõpptulemus: veetsin selle, uurides, kaaludes ja rakendades Daodejingi, tarkuseraamatut, mis on maailma enimtõlgituim tekst Piibli järel. Paljud õpetlased peavad seda klassikalist Hiina teksti üheks olulisimaks olemasolu probleeme käsitlevaks traktaadiks; ka tänapäeval on see jäänud väärtuslikuks teejuhiks terviklikuma, rõõmsama, rahulikuma ja tasakaalukama elu suunas. Hiljuti lugesin, et keegi vabanes eluohtlikust sõltuvusest just tänu selle muistse teksti 81 värsi korduvale lugemisele. Kujutage ette! Vähem kui 100 lühikese lõigu abil kirjeldatakse eluviisi, mis on tasakaalus, kõlbeline ja vaimne ning mida saab rakendada kõigi maise elu külgede puhul.
Legendi kohaselt on Daodejingi autor prohvet Laozi, kes oli keiserliku arhiivi hoidja Hiina muistses pealinnas Luoyangis. Laozi elas kodusõdadest põhjustatud allakäiguajastul ning otsustas vanas eas ratsutada läände, kõrbealadele. Hanku kurus elas piirivaht Yin Hsi, kes teadis, et Laozi on suur tark, ning palus tal panna kirja oma õpetuste tuum. Nõnda sündis 5000 hiina kirjamärgist koosnev Daodejing.
Olen palju lugenud Daodejingi algupära kohta, kuid ajaloolised faktid on paljuski jäänud ebaselgeks … siiski võib sellest leida tuhandeid tõlkeid sisuliselt kõigis maailma keeltes. Kord lugesin hommikul ühte varianti ning pärastlõunal teist tõlgendust ja siis haaraski see tekst mind kaasa. Tellisin uusi tõlkeid, millest viis olid üpriski vanad ja viis tänapäevasemad (need kõik on mainitud raamatu lisas). Nii Laozi kui ka tema värsside päritolu osas puudub ajaloolaste seas üksmeel ja mind hämmastas, kui paljudel eri viisidel olid õpetlased tõlgendanud neid 5000 kirjamärki neis köidetes, mida uurisin – tasub ühtlasi pidada meeles, et paljud noist muistsetest hiina kirjamärkidest pole enam kasutusel ja neid võib tõlgendada eri viisidel.
Need värsid näisid siiski ka 21. sajandil sisaldavat palju väärtuslikku tarkust ja ma tundsin, et peaksin kirjutama lühikese essee igaühe kohta. Kümnest uuritud tõlkest panin käesoleva raamatu jaoks kokku 81 tekstilõiku vastavalt sellele, mis näis mulle eriliselt tähenduslik. See on minu isiklik tõlgendus Daodejingist, mille iga värss selgitas mulle elu ja inimloomust. Edasi lugedes pidage meeles, et need tekstilõigud pandi kokku selle põhjal, mida mina isiklikult pidasin kõige kasulikumateks külgedeks nendest kümnest tõlkest, mida uurisin, seega vabandan väljajätete pärast (või kui siin avaldatu ei tundu kõige parem tõlgendusvõimalus).
Üks Daodejingi suuri kingitusi on selle meelt avardav mõju, mis väljendub eriti selles, kuidas Laozi kasutab irooniat ja paradokse, et näidata elu teatud nurga alt. Kui arvate, et peaks käituma jõuliselt, julgustab Laozi teid nägema alandlikkuse väärtust. Kui leiate, et läheb vaja tegutsemist, palub ta mõelda tegudest hoidumise võimalusele. Kui tunnete, et ainsaks võimaluseks saada seda, mida tahate või vajate, on sellest kinni krabada, soovitab ta teil lasta lahti ja jääda kannatlikuks.
Aga mida kujutab endast Tao? Nagu meile öeldakse juba esimeses värsis, läheb nimetamisel midagi kaduma, nii et oskaksin pakkuda vaid järgnevat seletust: Tao on ülim tegelikkus, kõigi nähtuste kõikjale tungiv Allikas. Tao ei alga ega lõpe, ei tee midagi, kuid hingestab siiski kõike vormide ja piiratuste maailmas, mida nimetatakse „10 000 asja maailmaks“.
Daodejingi kommentaarid tõlgendavad pealkirja osi järgnevalt: Dao ehk Tao on „Kulgemine“1, de on „kuju või vägi“ (ehk see, kuidas Tao avaldub) ja ching on „raamat“. Iga loetud tõlge viitas Taole kui Kulgemisele suure algustähega, samas kui de annab kulgemisele valgust või värvi. Kui mõtlen oma nimele, mida olen 65 aastat kandnud, Wayne Dyer, saan ka aru, mis võis mind sundida seda teksti uurima ja neid esseesid kirjutama! Nagu näete, moodustavad mu eesnime kolm esimest tähte sõna Way ehk Kulgemine, aga dyer ehk värval on see, kes pleegitab või värvib riiet. Pole siis ime, et nende 81 värsi lugemine, tõlgendamine, neist kirjutamine ning eelkõige just nende ellurakendamine haaras mind nii kaasa.
Dr Lin Yutang kirjutab raamatus „The Wisdom of China and India“ („Hiina ja India tarkus“): „Kui soovitada kogu Ida kirjanduse hulgast vaid üht teost, mida kindlasti peaks lugema, siis minu hinnangul on selleks [Laozi] Tao raamat … See on üks kõige sügavmõttelisemaid raamatuid kogu maailma filosoofias …“ Lugedes „Muuda oma mõtteid – muuda oma elu“, leiate oma tee Laozi müstilise ja praktilise filosoofia keskel ning võite tunda suurt rõõmu, rakendades seda ellu tänapäevamaailmas.
Seda raamatut kirjutades pidin end täielikult allutama ideedele, millele ei saanud sageli läheneda lineaarselt ja ratsionaalselt, ning see muutis mind viisil, mis on Tao sarnane: seletamatu ja nimetamatu. Kui juba teadsin, et veedan järgmise aasta projekti juures, leidis selle elluviimine aset nii, nagu mu päevikusissekanne seda kirjeldab:
Ärkan enne kella nelja, mediteerin, joon mahla, söön toidulisandeid ja sisenen pühasse kirjutamispaika. Laual on mõned raamitud pildid Laozist: ühel kannab ta lihtsat rüüd, teisel seisab, sau käes, kolmandal on kaksiratsa härja seljas. Asun tööle, lugedes värsi Daodejingist, lastes sõnadel püsida minuga ja kutsudes end toetama nii väliseid kui sisemisi elujõude.
Mõned lõigud sisaldavad ideid, mis näivad olevat suunatud poliitilistele juhtidele – kuid siiski pean meeles eelkõige tavalugejat. Teiste sõnadega: üritan leida tarkust, mis on mõeldud kõigile, mitte vaid äri- või valitsusametite esindajatele.
Teen mõned märkmed ning mõtlen järgmise kolme päeva jooksul, mida Laozi pakub. Avan end Taole kõigis tegevustes kogu päeva vältel, just nagu ütleb raamatu pealkiri. „Muuda oma mõtteid, Wayne,“ lausun endale, „ja vaata, kuidas muutub su elu.“ Ning mu mõtlemine muutubki.
Tunnen, et Tao on minuga, alati kohal, ei tee midagi ega jäta midagi tegemata. Kuna Näen nüüd suure algustähega, muutub ka ümbritsev keskkond. Inimesed, keda Näen, on jumalikud olendid, kes ignoreerivad oma tõelist olemust ja segavad end oma vajaduste tõttu teiste asjadesse. Minu vaatenurk on nüüd teistsugune: tunnen end rahulikumana ja kannatlikumana. Mulle meenub üha uuesti 10 000 asja maailma tsükliline olemus ning kogen sügavaid taipamishetki, mis muudavad nähtut. Ma tean, et meie, inimesed, ei erine muust loodusest ning meie kurbus, hirm, tusk ja muud häirivad tunded ei jää püsima. Looduses pole ühtki tormi, mis kestaks igavesti. Õnn peidab end ebaõnnes.
Kui olen mõne päeva mõelnud ühe värsi peale ja rakendanud selle tarkust, vaatan ühel varahommikul pildil kujutatud Laozi näkku ning imestan endamisi: „Mida sa mõtlesid? Kuidas kehtib see siin ja praegu kõigi nende jaoks, kes sooviksid järgida neid majesteetlikke õpetusi?“
Nüüd leiab aset midagi uskumatut; see lihtsalt juhtub. Ajastute tagant, kusagilt ümbritsevast õhust, mu purpurse pastaka kaudu hakkab voolama miski, mida oskan nimetada vaid automaatseks kirjutamiseks. Ma tean, et see tekst ei kuulu mulle. Ma tean, et ei suuda seda puudutada, tunda, näha ega isegi nimetada, kuid 10 000 asja maailmast ilmuvad välja sõnad. Ma olen tänulik, hämmastunud, üllatunud ja üliõnnelik. Järgmisel päeval alustan uut nelja päeva pikkust rännakut koos tarkusega, mille pani kirja üks Hiina õpetaja 2500 aasta eest, ning tema sõnade sügav mõju õnnistab ja austab mind, tekitades ühtlasi suurt aukartust.
Leian, et käesoleval 21. sajandil vajab meie maailm juhte, kes hindavad Laozi sõnade tähtsust. Meie eluspüsimine võib sõltuda mõistmisest, et „vaenlase“ ja „sõja“ käsitlused võiksid kaduda, kui meie elu keskmeks saab Tao. Valitsused
Ingliskeelses originaalis
