asja kui õlgkoerad.Pühamees pole tundeline;
kogu rahvas kui õlgkoerad.
Pühamees on kui taevas ja maa:
keegi pole teab kui kallis,
keegi pole halvas kirjas.
Annab ja annab, tingimusteta,
jagab aardeid kõigiga.
Taeva ja maa vahel
on ruum nagu sepalõõts;
tühi ja ammendamatu,
mida rohkem kasutad, seda rohkem annab.
Hoia keskele.
Mees istub vaikselt ja leiab
tõe iseeneses.
Elades võrdsustava suhtumisega
Tao on erapooletu – nii lihtne see ongi! Nagu taevas ja maa, ei anna see hinnanguid. Tao on kõige Allikas, suur nähtamatu toitja. Sel pole eelistusi, see ei anna energiat ühele, jättes teise ilma; elu aluseks olevad koostisosad, nagu õhk, päikesepaiste, atmosfäär ja vihm, on olemas kõigi jaoks meie planeedil. Kui otsustame viia oma sisemise ja välise teadlikkuse kooskõlla tolle Tao võimsa küljega, võime jõuda oma tegeliku olemuseni. Meie tegelik olemus on kui sentimentaalsusest vaba sisemine pühamees, kes elab Taoga kooskõlas. See meie külg ei pea elu üht vormi teisest hinnalisemaks ning keeldub valimast lemmikuid. Nagu ütleb Laozi: „Kogu rahvas kui õlgkoerad.“
Laozi kasutab toda terminit, kirjeldamaks, kuidas Tao (nagu ka virgunud inimesed) kohtlevad 10 000 asja, mis moodustavad näivuste maailma. Stephen Mitchelli Daodejingi tõlkes kirjeldatakse, et „õlgkoerad olid rituaalobjektid, mida enne tseremooniat kummardati, kuid pärastpoole heideti kõrvale ja trambiti nende peal.“ Teiste sõnadega, taoism hindab ja austab olemasolu võrdsetel alustel, justkui tõusu ja mõõna, millest ei saa kinni hoida. Võrdsustava teadlikkuse abil näeb pühamees tõepoolest pühadust kõigis neis õlgkoertes, mis osalevad tseremoonias, mida nimetatakse eluks.
Viies värss julgustab meid märkama toda erapooletut allikat, sest seeläbi võime ühtlasi hinnata Tao paradoksaalset loomust. Mida paremini oleme kooskõlas Tao energiaga, mida rohkem lähtume oma elus selle kõikeloovast perspektiivist, seda paremini on see meile kättesaadav. Seda on võimatu ära kulutada – mida rohkem kasutame, seda rohkem saame. Aga kui üritame seda krabada vaid endale, tuleb peagi kätte puudus, rääkimata allika mõistmisest. Tao ammendamatu jõud on ühtlasi paradoksaalne, kuna kaob kohe, kui üritame kedagi selle võrdsustavast olemusest eemal hoida.
Tao seisukohast on elu oma mitmekesistes vormides illusoorne, seega pole keegi teisest parem või erilisem. Sarnast lähenemist kohtab ka kristlikes pühakirjades: „[Jumal] laseb … vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale“ (Matteus 5:45).
Võrdsustava suhtumise arendamine on Daodejingi viienda värsi oma ellu toomise viis, et rakendada selle tarkust tänapäevases maailmas. Mulle tundub, et Laozi 2500 aasta vanuseid sõnu võiks tänapäeval mõtestada nõnda.
Kui teis tekib mõni mõte, mis peab teisi inimesi vähemaks, otsustate näha end „erilisena“, just nagu vääriksite oma olemise allikalt mingit erikohtlemist. Selsamal hetkel, kui liigitasite end erikategooriasse, upitasite oma enesetähtsust nende suhtes, keda hindate vähemväärtuslikeks. Sel viisil mõeldes läheb Tao kõikehõlmav jõud kaduma. Organisatsioonid – sealhulgas religioossed grupid –, mis peavad mõningaid liikmed „eelistatuteks“, pole Taoga kooskõlas. Nad võivad küll proovida end ja teisi veenda, et on erilises spirituaalses ühenduses, kuid erapoolikus ja teiste väljajätmine tagavad siiski, et nad ei tegutse oma tõelise olemuse vaimus. Teiste sõnadega, kui mõni mõte ja tegu üritab meid teistest eristada, pole see Jumal: kui see meid ühendab, on see Jumal. Keskenduge Taole, mis on teis olemas, soovitab Laozi, ning teis ei teki mõtteid, mis poleks teie vaimuga kooskõlas.
Tao teeb seda igal hetkel – pakub kõigile, kogu loodule. Mõelge sellest kui lihtsast kolmeastmelisest protsessist.
1. Likvideerige oma mõtetest nii palju teisi puudutavaid hinnanguid kui vähegi võimalik. Lihtsaim ja kõige loomulikum viis seda saavutada on näha end kõigis. Pidage meeles, et teie ja kõik need, keda sooviksite mõista hukka, jagavad üht ühist asja – Taod! Ärge keskenduge näivustele, mis pole muud kui vaid õlgkoerad, vaid nähke Taod avaldumas kõiges, mida kohtate, ning nõnda hajuvad kriitilised mõtted ja külgekleebitud sildid.
2. Eemaldage oma sõnavarast sõna eriline, kui viitate endale või teistele. Kui keegi meist on eriline, siis on seda ka kõik teised. Kui me kõik oleme erilised, siis polegi sellist sõna vaja, et end kirjeldada, kuna see näib viitavat, et mõned on erilisemad kui teised!
3. Viimaks rakendage selle protsessi kolmandat sammu, laiendades heldust kõigele, elades Taos võrdse suhtumisega ja olles ühenduses Tao avaldumisega oma sisimas. Sisimas on piisavalt ruumi, et mitte hoolida enda omandist, kui tunnete ära, et miski ei kuulu vaid teile, vaid on kõiksuse osa. Piiramatult jagades ja andes on Taos elamine ja hinnangutest loobumine innustav kogemus. Jääge vaikselt püsima rahusse ja rõõmu, mida tekitab side ammendamatu Taoga.
Üritage täna võimalikult sagedasti läheneda teiste inimestega seonduvatele ülesannetele ja olukordadele täiesti õiglase meelelaadiga, usaldades oma reaktsioonide juhtimine selle hoolde. Tehke seda täna võimalikult tihti, nii indiviidide, gruppide, sõprade, pereliikmete kui võhivõõraste puhul. Mõelge välja mõni lühike lause, mis tuletaks teile pidevalt meelde, et lähenete olukorrale erapooletu suhtumisega, nagu näiteks: Juhata mind nüüd, Tao; Püha Vaim, juhata mind nüüd; või Püha Vaim, aita meid nüüd. Hoides seda lühikest väljendit pidevalt meeles, aitab see vältida hinnangute harjumuslikku esilekerkimist – kuid veelgi meeldivam on too lõdvestunud ja avatud tunne ükskõik mille suhtes, mis võib kerkida esile neil võrdsustava suhtumise hetkedel.
Surematut vaimu
kutsutakse mõistatuslikuks naisalgeks.
Temast saab kogu kõiksus,
tema laitmatu puhtus ei kao.
Ta võtab lugematuid vorme,
kuid tegelik olemus jääb samaks.
Mõistatusliku naisalgeni viiv värav
on loomise juur.
Kuula ta häält,
selle kaja kõiges loodus.
Ta annab eksimatult oma olemasolust märku.
Ta toob meid eksimatult iseenda täiuseni.
Kuigi on nähtamatu, jääb püsima.
Ei lõpe eal.
Elades loovalt
Kuuendas värsis viitab Laozi igavesele ja kirjeldamatule loovjõule, mis pidevalt sünnitab uut elu. Ta ütleb meile, et see „mõistatusliku naisalge“ energia ilmutab end pidevalt täiuslikkuses, ja kutsub meid panema tähele toda loomise häält, mis kajab elus vastu lõpmatuil viisidel. „Loovalt elamisena“ kirjeldaksin ma tolle naisalge teadlikku märkamist.
Mõistatuslik naisalge sünnitab pidevalt ning Daodejing räägib temani viivast väravast kui „loomise juurest“. See teatab meile, et meilgi on võimalus siseneda sellesse piiramatusse mõõtmesse ning osaleda loomises ehk Tao kaudu loovalt elada, nagu ma seda eelpool väljendasin. Surematu vormiv energia on nii meie pärand kui saatus, mis tegutseb alati, hoolimata sellest, kas seda tajume või mitte. Kui harjutame Taod, õpime seda märkama ja saame nõnda ka ise protsessis
