e>SISSEJUHATUS
Ö eldakse, et aega jagub ja homme on ka päev. Paljude asjade puhul need ütlused kehtivadki. Reisimine ei ole aga üks neist.
Ma räägin selle raamatu lehekülgedel lugejaga nagu oma sõbraga. Pean siin sinuga maha vestluse, mida olen tegelikult oma elus juba korduvalt teinud. Ma vastan küsimustele, miks sa peaksid minema reisima, miks võiks seda kohe teha, kust raha saada, kuhu ja miks minna. Samuti annan palju praktilist nõu. See raamat on ühtaegu nii inspireeriv kui ka kasulik lugemine.
Miks reisida täna, mitte homme?
• Homme pole sul ka piisavalt palju raha.
• Homme on sul samuti vaja arved maksta.
• Homme on sul samad hirmud mis täna.
• Homme pole sa ikka veel kindel, kas teed õige otsuse.
• Homme ütled sa sedasama mis täna. See on suletud ring. Mine kohe!
Kui sa, hea lugeja, mõtled nüüd, et seda kõike on mul arvuti ees klõbistades lihtne öelda, siis ma vastan: millest ma selles raamatus räägin, olen ise läbi teinud. Veelgi enam, oleksin tahtnud teada kõike seda, mida nüüd kirja panen, kaheksa aastat tagasi, kui ise alustasin.
I
REISI KOHE!
M õni inimene ütleb, et reisimine on aja ja raha raiskamine – käid korra reisil ära ning aeg ja raha on läinud. Nende hinnangul tuleks selle asemel raha koguda, et osta näiteks uus televiisor. Eks uus televiisor võib samuti tore olla, kuid lõppude lõpuks: kui õnnelikuks sind teeb igal õhtul laia teleri ees vedelemine?
Teine tüüp inimesi peab reisimist aga investeeringuks oma ellu. Nemad ei taha majatäit asju, vaid usuvad hoopis, et maailma nägemine teeb paremaks inimeseks. Mina kuulun ilma mingi kahtluseta nende viimaste hulka ja mul on hea meel, et taoliste inimeste arv suureneb pidevalt.
Minu pere on olnud väga toetav. Pärast keskkooli lõppu olen kodust ära olnud väiksemate ja suuremate perioodide kaupa, seega on nad juba enam-vähem harjunud, et mingil hetkel tuleb mul jälle hull idee pähe ning ma kaon nelja tuule poole. Vanaema oli alguses üsna skeptiline – ta ei mõistnud, miks on vaja “raha raiskamas käia”, kui saaks kodus “tavalise inimese tööd teha” ja raha teenida. Pärast minu viimast reisi – üheksa kuud eri riikides – muutus tema suhtumine kardinaalselt. Hoidsime ju ema-isa vahendusel kogu aeg ühendust ning ta teadis kõike, nägi läbi minu silmade kohti, mida tema pole kunagi näinud. Kui ma olin paar nädalat kodus olnud, tuli ta minu juurde ning ütles: “Liisu, nüüd ma saan aru, miks sa teed, mida sa teed. Ja ma toetan sind täielikult. Ma näen, et sa saad hakkama, ning ongi õige just praegu reisida, kui oled noor.” Mulle oli see väga oluline muutus meie suhtlemises.
Mari-Liis, 23
MIKS SA PEAKSID REISIMA MINEMA?
Reisimine või teel olemine on mitte iial lõppev elukool. Iga inimene, riik, situatsioon õpetab sulle midagi. Eestis elasin oma igapäevases mugavas mullis, teadmata, kuidas elu mujal maailmas käib. Olles külastanud hulga riike ja olnud nii kaua kodunt, oma mugavast mullist eemal, tunnen, et reisimine muudab mind iga päevaga paremaks inimeseks.
Eks nende aastate jooksul olen palju õppinud ja omajagu muutunud. Aga just tänulikkus on see, mida siinkohal esile tõstaksin. Ei möödu ühtegi hommikut, kui ma ei oleks oma elu eest tänulik. Tänulik selle eest, et mul on võimalus olla siin, kus praegu olen, ja teha just seda, mida praegu teen. Ja muidugi, ma ei suuda iial olla piisavalt tänulik oma vanematele selle suurepärase töö eest, mis nad tegid minu ja mu venna kasvatamisel.
Maailmas ringi reisides olen taibanud, kui vähe on tegelikult õnneks vaja ja et midagi ei saa võtta iseenesestmõistetavalt, sest kõik hea võib vaid ühe hetkega ära kaduda ja lihtsalt läbi saada. Seepärast tulebki nautida igat väikest hetke ja olla kõige eest tänulik.
Kadri, 26
MILLAL OLEKS ÕIGE AEG REISIMA MINNA?
Sul on ilmselt soov minna reisima või välismaale tööle, kuid küsid endalt, millal oleks selleks kõige õigem aeg. Kas see aeg üldse tuleb? Mina arvan, et sobivaim aeg on täpselt siis, kui tunned, et nüüd on sul vaja minna ja maailma avastada. Kõige sagedamini tekib selline maailma vallutamise tunne just noortel, kui nad on lõpetamas kooli või ülikooli. Üks etapp nende elus saab läbi ja enne “tõsise elu” alustamist
