a tegutseda nagu kass
Ziggyle,
minu kassile
EESSÕNA
Mõnel päeval ei ole üldse tahtmist tööle minna, uudistega kursis olla, võtta südamesse maailma katastroofe, muretseda oma tuleviku pärast… Ei ole tahtmist kujundada mingit arvamust viimaste poliitiliste reformide kohta, mis panevad hambaid krigistama, ei ole ka tahtmist muretseda oma karjääri pärast ega mõelda sellest, kas sa mõne aasta pärast pensionipõlveni jõuad…
Ei ole tahtmist lakkamatult rabelda oma isiklike probleemide puntras, mis omakorda on seotud su lähedaste probleemidega, ei ole tahtmist end süüdlasena tunda, kui planeeti „kahjustades” vannivee jooksma paned, ei ole tahtmist oma toitumisharjumuste pärast südant valutada… On ainult tahtmine end välja lülitada, kõigest sellest kas või üheks päevaks, kas või hetkeks eemalduda… lihtsalt hingata.
Pööran end ümber, sest mu kass Ziggy on vaikselt mu töötuppa astunud. Ta vaatab mind silmi pilgutades, hüppab lauale ning heidab klaviatuurile pikali. Väike rituaal, mis on meil käibel aastaid, sellest ajast, kui ma veel vihikusse kirjutasin ja tema pidevalt mu sulepea otsikut hammustas. See ajab mind naerma, see on meievaheline mäng. Ta käitub, nagu talle meeldiks, et ma kirjutan, ent samas teeb kõik, et mind segada.
Siiani pole ma tema pehmete käpalöökide, mu põlvede ja klaviatuuri vahel sõelumise kombe taga näinud muud kui õrnutsemist ja mängu…
Võib-olla oli ta kõigi nende aastate jooksul tahtnud mulle öelda hoopis midagi muud, võib-olla lihtsalt: „Hei! Kas sa ei võiks täna natuke lõdvemalt võtta?”
Lõdvemalt võtta… Praegu, kui ta nina mu kaela vastu hõõrub, pole mul mingisugust tahtmist… Täna pole mingisugust tahtmist teada, kas ma saan oma arved makstud, ega ka järgmise börsikrahhi pärast pead valutada…
Kas tema muretseb selle pärast?
Võib-olla peitubki saladus selles, et ta tahtis juba ammu mulle öelda: tuleb osata rihma lõdvemaks lasta, pühenduda kõige tähtsamale, mõelda oma heaolule, käituda nii nagu tema… Elada nagu kass!
Kass elab ju ilmselgelt paremini kui meie! Miks mitte temast eeskuju võtta? Ja seda ma teengi, uurides tema funktsioneerimist, püüdlusi, eluviisi.
Kõik see oli minu silme ees, ilma et ma nende aastate jooksul seda taibanud oleksin.
Nii oma era- kui ka tööelus tuleb meil õppust võtta kassilt! Sellepärast kutsungi teid süvenema sellesse raamatusse, et pisut eemalduda argielust, leida taas hea enesetunne ja naeratada.
Milles on tal õigus? Milles peame temalt õppust võtma?
Selleks et kujundada teistsugust vaadet elule, mõelge ja tegutsege nagu kass!
MEIE SÕBRAD KASSID
Alguses lõi Jumal inimese, kuid nähes, kui nõrk see on, andis ta talle kassi.
Isegi kõige rääbakamad tänavakassid on alati suursugused.
Neis puudub teesklus.
Nad on kassid… sellega on kõik öeldud.
Kassid võluvad meid iidsetest aegadest peale. Neid jälgides ja püüdes neist aru saada, ilmneb, et nende oleku, omaduste, tugevuse, harjumuste ja väikeste maaniate taga peitub mingisugune salapärane oskus rahulikult elada ja olla õnnelik.
Kassidel on loomuomaselt nii palju trumpe, mida me saame kindlasti iga päev nii era- kui ka tööelus kasutada. Nad harrastavad elufilosoofiat, mis näib mahtuvat mõnesse sõnasse: süüa, mängida, magada, hoolitseda oma mugavuse eest ja teha ainult seda, mis meeldib. Meiega võrreldes on seda väga palju! Ent see pole veel kõik, nagu te peagi avastate.
Eluhügieen, mis võimaldab neil elada ilma stressita, sest kassidel on ainult üks prioriteet: nende heaolu!
Matkides kas või osaliselt kasside eluviisi, võib nende kaudu avaneda sootuks uus vaade maailmale ning teistsugune ja selgem arusaam meist endist.
Nüüd aga tere tulemast kassi nahka, tema mõtetesse ja filosoofiasse, et saaksime hinnata elu nagu tema!
KASS ON VABA
Sügaval sisimas motiveerivad meid kõiki sarnased vajadused.
Kassidel on julgust elada ilma nende pärast muretsemata.
Vabadus, kallis vabadus! Kelle peas ei tuksuks pideva mootorina säärane unistus? Vaba minema ja tulema, vaba tegema ainult seda, mis rõõmu valmistab, vaba tegudes, soovides, kapriisides, vaba nii mõtetes kui tegudes! Vaba!
Paradoksaalsel kombel on meil kõigil kalduvus kuhjata endale kokku takistusi ja end ise aheldada, kas pangalaenude külge, mis kohustavad meid aina rohkem töötama, või tühiste, kuid meie silmis nii väärtuslike asjade külge, harjumuste külge, mis on muutunud kohustuseks, nii et me seda enam ei märkagi; mürgiste inimeste külge, keda taluma me end ikkagi sunnime… Võib-olla on aeg teha oma elus suurpuhastus…
Miks mitte alles hoida ainult seda, mida me armastame, hoida elus ainult suhteid, mis meile meeldivad, harrastada ainult neid tegevusi ja töid, mis tõeliselt köidavad?
Toimida ainult omaenda mõtete kohaselt, järgida ainult oma soove… Võib-olla arvate, et see on pelgalt unistus… Mitte kassi jaoks, kes on otsustanud olla vaba, vaba omamises, vaba olemises, vaba elamaks igal oma eluhetkel nii, nagu ta paremaks peab.
See on kassi juures muutumatu, lausa tema põhiolemus, elu läbiv soov: olla vaba. Muul pole tegelikult tähtsust, samal ajal kui meie oleme tihtipeale taganenud sellest ideaalist, võttes endale puhkust siis, kui see on parajasti võimalik… vastavalt plaanile.
KASS ON KARISMAATILINE
Kassidele on omane puhtusearmastus, kiinduvus, kannatlikkus, väärikus ja julgus; tekib küsimus, kui paljudest meist võiks saada kass?
Kassidel pole silmatorkamiseks vaja näuguda, ringi karelda või end muul viisil nähtavaks teha. Tema kohalolekut tajume niipea, kui ta ruumi astub. Tarvitsemata end liigutadagi, tagab talle omane karisma, et kõik teda märkavad.
Kassi peenetundelisus ja isiksus sunnivad meid pead tema poole pöörama kohe, kui ta elutuppa astub. On see vast klass, tõepoolest kõrgem klass! Kes ei tahaks omada niisugust külgetõmbejõudu?
Mida ta teeb, et tekitada nii palju positiivseid võnkeid, nii palju imetlust?
Mitte midagi. TA LIHTSALT ON.
Siin on meil kassist kõvasti õppust võtta, et omandada loomale sarnasemat käitumist ja karismat: tuleb lihtsalt olla! Pole vaja end peita, kavaluste varju pugeda, pole vaja kedagi teist mängida, pole vaja veskitiibade kombel erutatult kätega vehkida selleks, et kohalolijaid hüpnotiseerida…
