katkeb ühendus kergesti. Kui ühendus on katkenud, siis on energia ja teadvuse ülekanne piiratud. Kui läbi peenvälja ja füüsilise keha ei voola piisavalt elujaatavat energiat ja teadvust, hakkab inimene libisema negatiivse pooluse (haiguse) suunas, sest ta ei ole võimeline neutraliseerima negatiivsuse välju, mis avalduvad erinevatel tasanditel, sealhulgas füüsilisel tasandil.
Tervendaja maailm pulbitseb elust igal tasandil. Ta näeb füüsilist tasandit ja peentasandeid ühe suure, keha, hinge ja vaimu ökosüsteemina ─ mida hoiab tasakaalus KÕIKSUS, Universaalne Teadvus.
Erinevad traditsioonid on andnud neile tasanditele erinevad nimed. Asjade lihtsustamiseks jagan ma universumi neljaks tasandiks vastavalt lääne metafüüsilisele traditsioonile. See traditsioon on suures osas tuletatud muistsest hermetistlikust filosoofiast ning on vastavuses kristlike, jooga- ja tantristlike õpetustega.
Kõige kõrgem tasand on transtsendentse teadvuse tasand, mida nimetatakse vaimseks tasandiks. Seal puutub Universaalne Teadvus kõigepealt inimolendiga kokku. Vaimsest tasandist allpool on inimlik ehk piiratud teadvuse tasand. Mõnikord nimetatakse seda mentaalseks tasandiks. Järgmine on hinge tasand, tundmuste ja tunnete tasand. Viimaks jõuame füüsilise tasandini, mis on füüsilise elu ja mateeria tasand. Meie, inimesed, ulatume üle mõõtmete, olles sillaks vaimse ja kõige madalama, füüsilise aine tasandi vahel.
Hermetismi printsiibid on aluseks vaimsele tervendamisele, samuti harjutustele ja tervendamistehnikatele, mida raamatu “Vaimse tervendamise kunst” täiendatud väljaanne õpetab sooritama. Hermetism tekkis muistses Egiptuses. Räägitakse, et hermetismi andis inimkonnale Thoth, Egiptuse tarkusejumal, keda kreeklased kutsusid Hermes Trismegistoseks. Teda hüüti juba väga varastel aegadel Meistrite Meistriks. Kui Hermes oli olemas, siis on ta tõepoolest esoteerilise tarkuse isa. Tema elu üksikasjad on meie jaoks kaotsi läinud, aga ühe traditsiooni järgi oli ta Aabrahami kaasaegne. Võib-olla oli ta salapärane Melkisedek, kellele Aabraham maksis kümnist ja kellega võrreldi Jeesust, kui tema kohta öeldi “Sina oled igavesti preester Melkisedeki korra järgi”.2
Milline tõde ka poleks, andis Hermes meile õpetuse, mis tollest ajast peale on avaldanud mõju filosoofiale ja religioonile. Tema õpetused on tänapäeva õppija jaoks koondatud kokkuvõtlikuks aksioomide kogumikuks “Kybalion”, millest saame teada, et kogu filosoofia toetub seitsmele lihtsale põhimõttele ja et praktiline tervendamine on kõige selgemini mõistetav hermetismi seisukohast.
Esimene hermetismi aksioom väidab, et “KÕIKSUS on meel; Universum on mentaalne”3. See ei tähenda, et see, mida me näeme materiaalses maailmas, on illusioon, mida hindud kutsuvad maajaks. Kui hermetist või tervendaja ütleb, et kõik on mentaalne, mõtleb ta, et allikas ─ kõige elava ja elutu kosmiline põhjus ─ on lõpmatu loov meel (sanskriti keeles om).
Inimesed võivad kogeda lõpmatut meelt, kui see avaldub nende vaimus, tajudes ja ennast teadvustades Universaalse Teadvuse kaudu, mis on nende olemuse keskmes.
Teine hermetismi aksioom väidab, et “nagu üleval, nii ka all; nagu all, nii ka üleval”.4 Meist kõrgemal on kaks tasandit ─ kõrgemat mõõdet ─, mis jääksid meie arusaamisest väljapoole (looriga varjatuks), kui teine hermetistlik aksioom, vastavuse printsiip, ei oleks universaalselt rakendatav. Kuna vastavuse printsiip kehtib kõikidel tasanditel kõikidel aegadel, võivad inimesed hakata mõistma kõrgemaid plaane, uurides madalamaid. Vaimse tervendaja jaoks tähendab see, et samu isiklikke ressursse ja tehnikaid saab kasutada tervendamiseks keha, hinge ja vaimu tasandil.
Kolmas hermetismi aksioom, võnkumise põhimõte, väidab, et “miski ei peatu; kõik liigub, kõik võngub”.5
Rakendades võnkumise põhimõtet tervendamisel, võime näha, et ei võngu mitte ainult kõik, mis koosneb energiast ja ainest, vaid et kõikidel võnkuvatel energiaväljadel ja ainel on iseloomulik võnkesagedus, mis on nende eriline tunnus. See tähendab, et energiavälju, mis on osa inimese peenväljast, võivad negatiivselt või positiivselt mõjutada teised väljad, millega nad on vastastiktoimes füüsilises või peenkeskkonnas. Kui inimese võnkeid mõjutada negatiivselt, on tagajärjeks haigus.
Tervendamisprotsess on inimese võnkesageduse korrigeerimise protsess. Me võime seda näitlikustada, mõeldes haigusest kui värinast või ebakorrapärasest võnkumisest. Kui auto rehvid ei ole tasakaalustatud, tekib värin, mis mõjutab rooli. Selleks et seda parandada, peab inimene kontrollima koormuste seadistust ja siis rattad tasakaalustama. Kui tekib värin, võib see lubamatu võnkumine kahjustada auto teisi süsteeme; sama võib juhtuda peenväljas. Haigus ühes piirkonnas võib tekitada haiguse sellega seotud piirkonnas või lähedal asuvas süsteemis. Värin võib samuti alata ühel tasandil ja kanduda üle kõrval asuvale tasandile. Näiteks võib ebakorrapärane võnkumine hinge tasandil, kui seda ei kõrvaldata, kahjustada nii mentaalset kui ka füüsilist plaani.
Neljandat hermetismi aksioomi nimetatakse polaarsuse põhimõtteks. See väidab, et kõik on duaalne; kõigel on kaks poolust; kõigel on oma vastand; sarnane ja erinev on seesama; vastandid on olemuselt identsed, kuid astmelt erinevad; äärmused kohtuvad; kõik tõed on üksnes pooltõed; kõik paradoksid on lahendatavad.6 Sellest põhimõttest võime järeldada, et vaim ja mateeria on lihtsalt sama asja kaks poolust, ja kõiges, mis jääb nende vahele, on elemente neist mõlemast ja need erinevad üksnes astmelt (st võngetelt). Kui vastandid on tõepoolest identsed ja kui vaim ja mateeria on sama asi (erinedes ainult võnkumise astmelt), siis nad võivad teineteiseks üle minna ning tervendav energia ja/või teadvus (õndsuse kujul) võib positiivselt mõjutada kõike füüsilises maailmas, kaasa arvatud füüsiline keha. Sellest järeldub, et inimene võib kogeda vihkamise muundumist armastuseks, valu muundumist rõõmuks, haiguse muundumist täiuslikuks terviseks. Kuna tervendaja mõistab polaarsuse põhimõtet, võib ta muundada negatiivse energia positiivseks, elujaatavaks energiaks kõikidel tasanditel.
Viies hermetismi aksioom väidab, et kõik voolab välja ja sisse; kõigel on oma tõusud ja mõõnad; kõik tõuseb ja langeb; pöörded vastassuunda avalduvad kõiges; paremale liikumise mõõduks on vasakule liikumise määr; rütm tasakaalustab.7
Tervendaja mõistab rütmi seaduspära ja paneb tähele loomulikke rütme, mida leiab kõikjal, eriti neid, mis on temas endas. Ta saab teada, et rütm tasakaalustab, ja nagu ütles suur arst Hippokrates, vastandid ravivad üksteist.8
Pannes tähele iseenda rütme ja oma kliendi rütme, võib tervendaja näha värinat mõnes kindlas rütmis ning kohandada tervendavat energiat täpselt selliseks võnkumiseks või doosiks, mis tasakaalustab haiguse või värina, mille ta kliendis avastab.
Kuues hermetismi aksioom väidab, et igal põhjusel on tagajärg; igal tagajärjel on põhjus; kõik juhtub vastavalt seadusele; juhus on üksnes tundmatu seaduse tähistaja; on mitmeid põhjuslikkuse tasandeid, kuid miski ei pääse seadusest.9 Selle printsiibi kõige olulisem tunnusjoon tervendamisel on, et midagi ei toimu juhuslikult ─ iga haiguse põhjus on sündmusteahelas, milles haige inimene osales, isegi kui see osalus oli suures osas teadvustamata. Lõppkokkuvõttes on inimene vastutav ja tagajärg on, et ta maksab oma minevikutegude eest haiguse ja valuga olevikus. Seda põhjuse ja tagajärje seadust nimetatakse karmaks. Kirjas galaatlastele ütleb apostel Paulus meile: “Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab.”10
Seitsmes hermetismi aksioom on soo põhimõte. See väidab, et kõigel on sugu; kõigel
Hb 5,6.
Three Initiates, The Kybalion: Hermetic Philosophy. Chicago, Yoga Pub. Soc., 1912, 26.
Three Initiates, The Kybalion: Hermetic Philosophy. Chicago, Yoga Pub. Soc., 1912, 28.
Three Initiates, The Kybalion: Hermetic Philosophy. Chicago, Yoga Pub. Soc., 1912,32.
Hippocrates, Breaths, Book One [Liber de flatibus]. (Parisiis, Apud Aegidium Gorbinum, 1557), 229.
Three Initiates, The Kybalion: Hermetic Philosophy. Chicago, Yoga Pub. Soc., 1912, 38.
Gl 6,7.
